Kas ajateenijad said hakkama või ei saanud, on hea küsimus. Ma olen ise ka kuulnud piisavalt jutte, kus ajateenijad on kogu ürituse pikalt saatnud ja üle sellesamuse midagi teinud näiteks kaitsel või julgestuses olles. See ka tõsi, sest enamus mõtleb 75% ajast eranditult sellele, kus, mida ja kellega ta 2 nädala pärast joob või keda põrutab. Kevadtormi jama on vaja lihtsalt kuidagi veel üle elada.
Samuti teavad ajateenijad suurepäraselt, et neid ei saa enne teenistuse lõppu millegi reaalselt mõjuvaga enam karistada (tallinna "pädevikud" pidid tahtma karistuste määramist muide veelgi raskemdada!) - kartsa ei pane, linnaluba ära ei võta ega kauemaks teenistusse ei jäta. Nii hakkab süsteem lagunema alates sellest, et jaoülemad (kes on ka olude sunnil, mitte valikuga pulgad saanud) saadetakse vähemalt rühmaülema eemalolekul konkreetselt p**si jne. Kokkuvõttes tehakse nii vähe, kui peab, kuigi eks mõni aktivist ka leidu (neilt võetakse lehele intervjuud).
See nn "reservipropaganda", mida mõnel pool lühinägelikult isegi ülemate poolt omast rumalusest toetatakse-kultiveeritakse-tolereeritakse, mõjub ajateenijate moraalile rängemini, kui mingi pasidega plöristava pataljoni tegevus.
Teine teema on lahingu toimumisala piirangud. Kui ikka ei tohi kaevikuid kaevata ega vanamehe metsasallu varjuda, siis ei tohi, aga õppus peab peetud saama. Nii ongi mõned positsioonid "halvasti" valitud. Korralikku kompanii- ja pataljoniõppust saab teha vaid polügoonil. Meie Keskpolügoon koosneb aga enamuses läbimatust ja asustamata maastikust. Seal peaks olema rohkem teid, hooneid, vahelduvat maastikku. Võimalik, et seal tuleks reaalse maastiku väljaarendamiseks isegi tegeleda väikestviisi maaharimise ja suvemajade/saunade rentimisega!
Kolmas teema on juhtimine. Eks süsteem laguneb ikka tänu sellele, et juhtimine kompanii-pataljoni-brigaadi tasemel ei mängi keerumakates olukordades välja. Manööverpataljoni allüksused ei ole (erinevalt Scoutsist!) kokku harjutanud ega isegi mitte, NB!,
h a r j u n u d koos tegutsema. 3 nädalakest aastas ei anna ka seda harjumust mitte.
Eriti vilets lugu on veel KL üksusega, mis on üldse vähe harjunud metsas käima.
Omalt poolt olen juba 10x kirjutanud, et asja parandamiseks tuleb teha 2 suhteliselt lihtsat, kuid riigikaitseliselt elutähtsat lüket:
1) Koostöö ja juhtimisvõimekuse parandamiseks korraldada paar nädalat enne Kevadtormi JVP pataljoniõppus KVKP-l.
2) Motivatsiooni tõstmiseks tuua Kevadtorm vähemalt nädala võrra ettepoole või võimalusel vahetada kompaniide lahinglaskmised üldse Kevadtormist hilisemaks.
Mis soomukeid, milaneid ja võsa puudutab, siis üks variant on veel - virtuaalselt oli võsa eemaldatud.
Vahekohtunikeks ei saa lambivendi määrata. Need peavad olema kogenud tegelased, et ei lase endale pähe istuda. Samuti peab olema energiat, et liikuda ja huviga kaasa mõelda. Suurtükiväel polnud seekord üldse vahekohtunikku. Muidu 120mm tegelastest on tavaliselt midagi leitud. Me võiksime omavahel kohtunikke vahetada.
Hindamine on üks pull asi. Hinne vb pannakse, kuid tundub, et sellest küll midagi ei sõltu - lihtsalt endale teadmiseks, sest parandada reaalselt midagi ei ole. Järgmisel korral on jälle uus pataljoni staap ja uued ajateenijad. Vead aastast aastasse. Kas kellelgi kärbitakse halva hinde tulemusena palka või auastme vanust (see oleks küll üleannetu, sest selliste eelduste ja tingimustega ei ole praktiliselt võimalik hea tulemus!)? Ei.