Jälle Kaitseministeerium...

[tommy]

Seega "veel õpime" 700 mehe riidessepanekut on MAGE vabandus.

Näed, seda nimetan mina demagoogiaks.....

riigikaitse strateegilisi eesmärke ja rahastusotsuseid teeb vaid ja ainult kamin. Tekib küsimus, miks juba 2003. aastal ei tõstetud koosolekul pliiatsit püsti, et liiga väge raha RÕK-ideks, reserv peab olema prioriteet? Seega tuleb selle küsimusega koputada eelkõige kamina uksele - sest probleemid tulevad vähesest praktikast, sest pataljoni RÕKid on suht hiline leiutus (koos küsimusega, miks suuri RÕKe ei tehtud nt 2002. aastal?)

Jällegi, no mida öelda, kui inimene raiub, et strateegilisi eesmärke(SKAK) teeb vaid ja ainult Kamin....Teades, milline osa oli selle väljatöötamisel ka sõjaväelastel. Üldsegi mitte väiksem kui ametnikel..

Ja miks ei tehtud, aastal 2003-06....??
Peaks olema ju selge, et tol ajal ministeeriumi juhtinud poliitikutel ja ametnikel oli teistsugune nägemus armee tulevikust.../minu hinnagul ebaõige/
Oli seda nägemust piisavalt ka peastaabi inimeste hulgas. Ei jooksnud need rindejooned sugugi asutuste mööda.
Taheti luua meile armeed, sellist nagu see loodi Lätis...
Ja me kaotasime oma arengus(reservid,mopiplaanid ja muu) mitu head aastat. Samas, ei pea ma neid inimesi mitte "Simmideks" ega lollideks, lihtsalt, neil oli asjadest teistsugune nägemus....
Ja mitte keegi ei saa kindel olla, et selle toetajad ei või siin riigis taas juhtrolli haarata..
Kuid, me elame juba aastas 2010 ja taoline hala...

keskasutuses on "pumba juures" Eestis lubamatult palju ametnikke, kel puudub endal igasugune kogemus ja ülevaade "rohujuure tasandil" toimivast. Nii kaminas kui ka mujal. Head kindralit ei saa kolonelist alustades.
Ja nagu näitas (tänaseks peidetud) nt kamina ametnike hariduse analüüsimine, on seal vaid kaduvväike protsent inimesi, kel on üldse mingi asjakohane haridus.
2. kamin näeb kõike NATO ühisvõimekuste võtmes - tingitud on see "poliitilise tiiva" aastatepikkusest domineerimisest "sõjalise tiiva" üle. Poliitilises tiivas domineerisid ja domineerivad mõistagi korporatiivset laadi sidemetega, tsiviilharidusega ja tihti igasuguse sõjalise kogemuseta inimesed. Sestab tuleb arvestada, et ühisvõimekustes pole kohta igasugu standalone võimekustele nagu sissisõda, meremiinid või mis iganes. Kõik projektid, millel puudub "NATO mõõde" on määratud läbikukkumisele ja neile raha lihtsalt ei leita, olgu põhjendused kuitahes head. Paraku on selle strateegia risk selles (sellest targu ei räägita), et kui ühisvõimekusega midagi juhtub, kukub kohapeal kõik kokku nagu klotsidest laotud torn.
3. ei saa salata, et kaminas on lihttöötajate ja juhtide palkade vahel karjuv disproportsioon. Mõistagi lihttöötajate palgad on liiga madalad "teravate pliiatsite" palkamiseks - tulemuseks ongi "haldusjuhtimise tibid". Paljud neist ei adugi, et riigikaitse ei koosne ainult struktuurikastidest või läikivate relvade ostmisest.

pole lihtsalt pädev...
Sa ketrad seda "mantrat" juba teemast teemasse, nagu oleks sul copy-paste tekstid kettal valmis, võta ja vali.
Kogu see riigikaitse-värk on (minu hinnangul) mõõtmatult keerulisem ja mitmetahulisem,...ja reaalne elu niivõrd mitmevärviline, et nendest sinu lihtsustatud tekstidest meie muredele lihtsat vastust leida....

[alban]

Härrased räägime faktide keeles. Fakt on see et see, et mskit on mäda taani riigis. Vastuvötmata jäänud varustus, koosseisutabelis mitteolevad olevad reservid ja veel jumal teab mis kamm sealt välja tuleb.

Mind siiralt huvitab mis on see varustus mis on jäänud vastu võtmata. Meelde tuleb kohe Poola pakutud T-55 tankid (3 tk.) ja rohkem ei meenu. Kui keegi suudab mingi loetelu luua siis oskan äkki hinnata ja võibolla oma arvamust muuta selles osas, et midagi on omal ajal väga valesti tehtud.

Vastu võetud varustusest tulevad kohe meelde Rootsi poolt antud II MS aegsed soomukid ja jalgrattad. Samuti tuleb meelde Rootsi kingitud brigaadi varustus. Relvastuse kohta üldiselt paha sõna ei öelda (peale AK 4 teatava ebaergonoomilisuse) aga igast militaarteemalisest foorumist kostab sõimu ja mõnitust riidevarustuse kohta. "Rootsi kuningakuub" ja "Rootsi rinnahoidjad" on vist igaühele tuttavad. See ongi see varustuse tase mida meile tasuta pakutakse. Minu teada ei ole keegi kunagi pakkunud mingitki kaasaegset varustust mis meid rahuldaks. Saite tasuta Rootsi riided - ikka ei sobi! Seega - kas on midagi vaelstit ehtud kui on jäetud vana riidekraam ja tehnika vastu võtmata ja asendatud see jõudumööda (küll vähemas koguses) kvaliteedilt paremaga?

[Pirr]

Mind siiralt huvitab mis on see varustus mis on jäänud vastu võtmata. Meelde tuleb kohe Poola pakutud T-55 tankid (3 tk.) ja rohkem ei meenu. Kui keegi suudab mingi loetelu luua siis oskan äkki hinnata ja võibolla oma arvamust muuta selles osas, et midagi on omal ajal väga valesti tehtud.

Vastu võetud varustusest tulevad kohe meelde Rootsi poolt antud II MS aegsed soomukid ja jalgrattad. Samuti tuleb meelde Rootsi kingitud brigaadi varustus. Relvastuse kohta üldiselt paha sõna ei öelda (peale AK 4 teatava ebaergonoomilisuse) aga igast militaarteemalisest foorumist kostab sõimu ja mõnitust riidevarustuse kohta. "Rootsi kuningakuub" ja "Rootsi rinnahoidjad" on vist igaühele tuttavad. See ongi see varustuse tase mida meile tasuta pakutakse. Minu teada ei ole keegi kunagi pakkunud mingitki kaasaegset varustust mis meid rahuldaks. Saite tasuta Rootsi riided - ikka ei sobi! Seega - kas on midagi vaelstit ehtud kui on jäetud vana riidekraam ja tehnika vastu võtmata ja asendatud see jõudumööda (küll vähemas koguses) kvaliteedilt paremaga?

Ukraina pakkus ka meile T-72 tanke mingi koguse (oli vist 10 tk vmt.) tasuta või sümboolse hinna eest. Poolakate T-55 tankide mittevastuvõtmist põhjendati ka sellega, et sebitakse hoopis Leo tanke (tõenäoliselt peeti siis Leo 1a5 silmas, hind on erinevalt poolt kuuldud 7000.- EUR/tk ... ). Mida aga pole senini on tankid, olgu need siis T-`d või Leo`d.
Oli ju veidi hiljem ka Leo 2A4 tankide pakkumine ülisoodsa hinnaga, millest jälle loobuti, kas mitte hind ei olnud 100.000 EUR/tk?
Kas 155 mm haubitsatega ei olnud niimodi ,et algselt pakuti neid meile odavamalt ja KaMin siis keeldus, hiljem siiski osteti 24 tk, aga kallima hinnaga. Kus on loogika?
Miks ei ostetud (või suisa poolmuidu kaubeldud ) Saksast G3 automaate, kui neid seal suures koguses maha kanti, olid teised vist kas väga vähe kasutatud või suisa kasutamata kaup. Reserviks või KL tarbeks oleksid need ju suurepärased relvad või mis?
Midagi meenub veel ka pontoonsildadega seose, jälle siis ülisoodsa hinnaga, aga meie KaMin jälle põlgas kauba ära) ja 90`tel oli miskit vist pakkumisi ka pisematele ujuvvahenditele

[Lemet]

Kunnase 35 veast võime lugeda...

10. 105 mm haubitsad Taanist (1990. aastate lõpp)
1990. aastate lõpus pakkus Taani sõjalise abi korras 72 (kolme suurtükiväegrupi jagu) 1950. aastatel valmistatud 105 mm haubitsat ja juurdekuuluvat varustust. Erinevalt Soome abina saadud haubitsatest oli tegu 105 mm NATO kaliibriga relvadega (erinevus on mürsu pikkuses). Ka on Soomest saadud haubitsad valmistatud 1930. aastatel (ehkki neid on hiljem moderniseeritud). Kaitseministeerium ütles pakutud abist ära.
Leedu võttis pakkumise vastu ning need relvad on siiamaani Leedu kaitseväe relvastuses. Pole teada, et Leedu kavatseks lähiajal suurtükiväe relvasüsteeme uuendada.

11. 155 mm haubitsad (teise suurtükiväegrupi täis­relvastus ja -varustus Saksamaalt, 2002-2003)
Pakkumine sisaldas 24 haubitsat (155 mm), juurdekuuluvat varustust, transpordi-, side- ja tulejuhtimisvahendeid ning laskemoona analoogselt Saksamaalt hangitud esimese suurtükiväegrupi varustusega. Relvastus ja tehnika pärines 1980. aastatest ning pakuti müüa seoses Saksamaa Bundeswehri sõjaaja koosseisu vähendamisega. Pakkumise "poliitiline sõbrahind" oli umbes 120 miljonit krooni. Relvade ja varustuse tegelik hind uuena ostes oleks umbes 1,5 miljardit krooni.
Sama relvasüsteem on praegu mitmete riikide relvastuses, kaasa arvatud sellised suurriigid nagu Jaapan ja India. Relvasüsteemi evitamisel ja kasutamisel pole ületamatuid tehnilisi probleeme, nagu 2006.-2007. aasta sõjaaja üksuste ettevalmistamise tsükkel on näidanud.
Kaitseministeerium ei võtnud pakkumist vastu.

12. 122 mm haubitsad Soomest (2007 - täna)
Tegu on hetkel jõus oleva pakkumisega, mis sisaldab relvi, juurdekuuluvat varustust ja suurt kogust laskemoona.
Relvad on valmistatud endises Nõukogude Liidus 1970. aastatel. Relvasüsteem on Venemaa, Soome ning paljude Ida-Euroopa riikide relvastuses, kaasa arvatud NATO Ida-Euroopa liitlased. 122 mm haubits oli põhiline relvasüsteem, mida Nõukogude Liit kasutas Afganistani ning Venemaa Tšetšeenia sõdades pealetungivate vägede tee tasandamiseks. Küsitud hind on sümboolne ning sisaldaks eelkõige relvade remondi ja hoolduse ning Eestisse toimetamise kulusid.
Sel teemal on toimunud kirjavahetus Kaitsejõudude Peastaabi ja kaitseministeeriumi vahel, kus kaitseministeeriumi ametnikud on taas väljendanud eitavat seisukohta. Venemaal on meie naabruses, Leningradi sõjaväeringkonna eri väeosades ainuüksi alalises valmiduses 14 suurtükiväe- ja reaktiivsuurtükiväe gruppi. Meil on hetkel kaitseväe sõjaaja koosseisus üks nüüdisaja nõuetele vastav üksus. Need arvud räägivad ise enda eest.

13 Leopard 2A4 tankid Saksamaalt (2003-2004)
Kui Bundeswehr vähendas sõjaaja tankiüksuste koosseisu ligi kahelt ja poolelt tuhandelt lahingumasinalt mõnesajale, oli ka Eestil võimalik nüüdisaegseid tanke hankida.
Leopard 2A4 on 1980. aastatel toodetud relvasüsteem, mis on mitmekümne riigi relvastuses.
Lahingumasina hinnaks oleks kujunenud 100 000 - 150 000 eurot, mis on murdosa uue tanki hinnast.
Soome ja Poola hankisid aastatel 2003-2004 Saksamaalt kumbki terve tankibrigaadi jagu tanke.
Varem on Eestil olnud mitu võimalust abi korras tanke saada, neist pakkumistest oli kõige märkimisväärsem Norra Leopard 1A5 tankipataljoni pakkumine käesoleva kümnendi algul.
Kaitseministeerium on kõik pakkumised tagasi lükanud. Tankide mittevajalikkust on põhjendatud isegi sellega, et meie liitlastel olevat neid küllalt. Selle loogika järgi ei peaks Eesti kaitseväge üldse vajama, sest meie liitlastel on ju relvajõud olemas.
Venemaal on Leningradi sõjaväeringkonnas alalises valmiduses neli tankipataljoni. Ilma tankideta on Eesti kaitseväe lahinguvõime piiratud kinnise ja poolkinnise maastikuga. Ka ei ole Eesti kaitsevägi võimeline korraldama pataljonist suurema üksuse pealetungioperatsoone, mis on võtmetähtsusega mis tahes ootamatu, piiratud ulatusega või kukutamisrünnaku tõrjumisel.

14. Loobumine Saksamaa pakutud meremiinidest ja miinipraamidest (2003).
Potentsiaalsele vastasele on vaja vaba pääsu suurematesse sadamatesse, et merejalaväe- või muud meredessandiks võimelised üksused võiksid takistusteta kohale sõita ning vastupanu kohtamata randuda. Vastase pääsu sadamatesse on vaja tõkestada. Kõige lihtsam ja odavam meetod selleks on miiniveeskamine ehk meremiinide paigaldamine. Seega on miiniveeskamine tähtsaim võimekus, mida merevägi esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks peaks omama.
Saksamaa pakkus aastal 2003 "poliitilise sõbrahinnaga" rannikukaitseks sobivaid miine ja veeskamiseks vajalikke miinipraame maksumusega umbes 40 miljonit krooni. Kaitseministeerium ei võtnud pakkumist vastu.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=27674435

Ka muu kohta on seal ju lugeda. Üldiselt aga on kaitsepoliitika niivõrd pika vinnaga asi, et taoline tõmblemine, nagu meil siin on läbi aegade toimunud, ei jäta tõesti muljet sealse ametkonna kompetentsusest ja soovist riigi kaitsmise huvides asju edendada. Isiklikul arvamisel on eestil hetkel esimene kaitseminister, kes ka aru saab, mida teeb. Koos samasuguse KV juhatajaga. Paraku- valimised on tulemas ja Laaneotsal samuti aeg otsa saanud. Mis edasi saab...????

[alban]

Vene tehnikat ei ole võetud minu teada põhjusel, et varuosade tootjad asuvad ida pool ja sealt ei pruugi neid saada ja suund on võetud lääne tehnikale mis peaks tagama ka varuosade tarnimise võimalikus konfliktisituatsioonis.

G3-de mittehankimisest kuulen esmakordselt. Vastus küsimusele miks seda ei tehtud võib peituda selles, et meil on olemas ladudes nii Galilid, AK 4jad kui ka M14-d. Seega sõjaaja koosseisule on käsirelvad olemas ja vaba laopinda ka ei ole kuhu juurde hankida.

[alban]

Kunnase loetelust oskan 2 asja kommenteerida:

1) Soomest toodi 122mm haubitsad ära.
2) Sakslaste pakutud 155mm haubitsad olid tõepoolest sõbrahinnaga. Olen kuulnud asjaosaliselt (ei ole ametnik ministeeriumist) väidet, et pakkkumine sisaldas ka "sõbrahinda" osta tulevikus varuosad ja laskemoon ainult nende käest. Sellisel juhul ei ole sul võimalik odavamat varianti hankida kui sellise tingimuse endale võtad. Ei võta mürki et see tõsi on aga ei ole põhjust väga kahelda selles jutus.

Muus osas sõna ei oska võtta. Juhul kui tõesti oli mõistlikel tingimustel hea tehnika pakkumine ja meil oli ka reaalselt raha selle jaoks olemas ja seda võimalust ei kasutatud siis on tõesti paha lugu. Aga igasuguste hangetele eelneb teatavasti planeerimisprotsess, mis tähendab seda, et riigieelarves peab selleks ette nägema vahendid ning kuhugi peab selle tehnika ka panema. Mäletate seda kisa mis järgnes sellele kui soomlaste kingitud muuseumitehnika Logistikakeskuses lageda taeva alla seisis? Ja milline oleks kisa siis olnud kui Tapa lennuväljal veel paari suurtükiväegrupi tehnika lageda taeva all rivis roostetaks?

[Lemet]

No kuule, Alban...paari plekkangaari üleslöömine suurtükkide hoidmiseks ei oleks vast EV jaoks ülesaamatu asi. Ja aastakese seisaksid suurtükid ka lageda taeva all ära, mõnel pool hoitakse neid konserveerituna niiviisi aastakümneid. Liiatigi olid toona ka näiteks Ämari angaarid olemas ja mõninga toimetamise peale ka kõlbulikud mingiks ajutiseks ladustamiseks. Jne. Aga nende Soomest äratoodud suurtükkide kohta väljendus endine asekantsler Hurt veel selle aasta suvel vägagi põlglikult...

Üksikutel plaanivälistel juhuhangetel, mille viimane näide on 2009. aasta vabariigi aastapäeva paraadiks vanade nõukogudeaegsete 122 mm haubitsate ja peagi aeguva laskemoona hankimine, pole normaalselt toimivas riigikaitsesüsteemis kohta, sest nad löövad kaitsevõime loomisel jalad alt, mitte ei aita sellele kaasa.

Nii et vähemalt mulle tundub küll, et oleks selle hpakkumise saatus vaid asekantsleri otsustada, oleksid need suurtükid antud hetkel ilmselt mingi teise riigi relvajõudude tehnika loetelus

[tommy]

. Aga igasuguste hangetele eelneb teatavasti planeerimisprotsess, mis tähendab seda, et riigieelarves peab selleks ette nägema vahendid ning kuhugi peab selle tehnika ka panema. Mäletate seda kisa mis järgnes sellele kui soomlaste kingitud muuseumitehnika Logistikakeskuses lageda taeva alla seisis? Ja milline oleks kisa siis olnud kui Tapa lennuväljal veel paari suurtükiväegrupi tehnika lageda taeva all rivis roostetaks!
Leopard 2A4 tankid Saksamaalt (2003-2004)

Täpselt nii. Ei taheta aru saada , et me polnud tol aastatel veel valmis, ei rahanduslikult, kui ka kogu üldiselt arengult.....
Nagu teada, planeeritakse soomusüksuse eeldatavaks kuluks ca. 4 miljardit. 2000-te alguses müstilisena näivad summad.
Nagu ka öeldud, suunasid noil aastateil juhtivaid jõude hoopis teistsugused arenguväljavaated...Sealt ka jutud, et liitlastel neid piisavalt.

[tommy]

Nii et vähemalt mulle tundub küll, et oleks selle hpakkumise saatus vaid asekantsleri otsustada, oleksid need suurtükid antud hetkel ilmselt mingi teise riigi relvajõudude tehnika loetelus

Aga, näed, ei olnud asi selle asekantsleri otsustada...
Kuidas küll nii, arvestades, et riigikaitset juhivad meil ju mingid müstilised "Kamina kõrgemad ametnikud"...

[Lemet]

suunasid noil aastateil juhtivaid jõude hoopis teistsugused arenguväljavaated...

Arenguväljavaated... Pigem mood...mis mingil ajal kuulutab palitu maksimaalseks pikkuseks meesterahval hargivahet ja paari aasta pärast laseb sellesama mantli ainuvõimaliku pikkusena kõlada talla alla kinnijäämist. Tükk tervet talupojamõistust aga peaks tagama hoopis selle, et mantliga SOE olla oleks, olgu õues miinus kaks või miinus kakskümmend. Moe järgimiseks piisaks mu meelest paari aasta tagant uuema moevooluga kaasnevate ja sooja mantliga sobivate aksessuaaride lisamist.

[Lemet]

Spetsiaalselt Tommyle...

Isiklikul arvamisel on eestil hetkel esimene kaitseminister, kes ka aru saab, mida teeb. Koos samasuguse KV juhatajaga.

Oled juhuslikult tähele pannud, et viimasel ajal on kuidagi tihedalt seal eesotsas harvendusraiet tehtud? Almann, Hurt..

[Lemet]

Veel Kunnaselt:

Kui USA Euroopa väejuhatus pakkus 40 000 M-14-tüüpi automaatvintpüssi, polnud toonasel kaitseväe juhtkonnal põhjust keelduda. Ameeriklased lasid asja käiku ning mõne aja pärast jõudis see otsustamiseks USA poliitilistele otsustajatele.
Ühtäkki avastasid USA sõjaväelased, et puudub Eesti-poolne ametlik taotlus. Kaitseministeerium keeldus seda vormistamast ja ära saatmast. Tähelepanuväärne oli seejuures ühe kaitseministeeriumi tippametniku kommentaar: "Kui te saate liiga palju relvi, hakkate sõjalise konflikti puhul veel sõdima ka. Sel juhul meie kultuuriväärtused hävivad."
USA poliitilised otsustajad tegid sellegipoolest positiivse otsuse. Pärast seda, kui kaitseministeerium oli relvade äratoomisega veel umbes aasta viivitanud, jõudsid need lõpuks Eestisse.

Alban:

"...Aga igasuguste hangetele eelneb teatavasti planeerimisprotsess, mis tähendab seda, et riigieelarves peab selleks ette nägema vahendid ning kuhugi peab selle tehnika ka panema...."

Kunnas:

Maaväe lähiõhutõrje relvasüsteemi hankega oli esialgu planeeritud alustada 2003. aastal. Positiivne on, et 2007. aastal hankeleping lõpuks sõlmiti ning lähiaastail relvasüsteem tarnitakse. Negatiivse poole peale jääb nelja-viieaastane viivitus õhutõrjeüksuste ettevalmistamisel ning vahepeal tõusnud hind.

Käimasolevate sõdade üks olulisemaid õppetunde on, et automaatide ja kuulipildujate sihtimisseadmete moderniseerimine - relvadele punatäpp- ja hologrammsihikute paigaldamine - suurendab olulisel määral tule täpsust, eriti hämaral ja poolpimedal ajal. Käsirelvade sihtimisseadmete moderniseerimine ja öövaatlusvahendite kasutuselevõtt on hetkel sama oluline kui näiteks püstolkuulipildujate rakendamine enne Teist maailmasõda.
Seega on aktuaalne kogu sõjaaja kaitseväe käsirelvastuse järkjärguline moderniseerimine, mitte piirdumine umbes kahe tuhande relvaga riigivälistel sõjalistel operatsioonidel osalevate üksuste tarbeks. Ministeeriumi tippametnike seisukoht on, et sõjategevus väljaspool Eestit on teistsugune kui kodupinnal ning kogu sõjaaja kaitseväe käsirelvastuse moderniseerimine ei ole otstarbekas.

[UR]

Corvus kopp on ees suu kinni pidamisest ja sama idiootsuse kordumist vahtida nagu miski tolvan kes mitte kui misksit mitte kui midagi ei jaga.

Ohoo aasta 94, 95, 96, probleemid, ohoo aasta 97, probleemid, ohoo aasta 98 probleemid, aasta 2010 ja ikka probleemid? aastad mööduvad, paljuti samad probleemid! Samad probleemid ja sahkerdamised jätkuvad, kaua vöib?

Mis puutub vene raua halvustamisse siis - meil on mehed kes tanki pole elu sees näinud tankitörjes! See on sama hea kui synnitusabi öppimine ainult raamatu pöhjal. See on rauast keeldumise tulemus.

[Kapten Trumm]

Mina olen tähele jälle pannud, et kui tõmmata üles mingi nähtavalt ligadi-logadi ja heale õnnele rajatud "riiklik strateegia", tormab ambasuuridele meie vana hea corvus, kes hakkab kohe paljusõnaliselt sisendama kuidas asjad on kõik korras ja kuidas me elame analoogiliste riikide teemal mingis soovmõtlemises. Ja ma pole üksi, kes seda arvab.

Mis puudutab vandenõuteooriaid, siis intelligentne inimene kõrvutab osasid nimesid Ekspressis avaldatud sõjaväeluure memodest ja võrdleb nende nimedega, kes on kaminast hiljuti kinga saanud.

Ma ütleks, et kokkulangevus on lapselegi selge.

Nüüd järgneb mõistatus. Ametisse asub "vihane kaitseminister" (Aaviksood on valdavalt kiidetud) ja peagi lendab ministeeriumist kolinal hulk vana kaardiväge. Kogemata on samad nimed ka ühes eepool mainitud "fantaasias" mainitud nimed. Kunnase "vandenõuteoorias on neid nimetatud "Kmin tippametnikud". Kas tegemist on a)kokkulangevuse või b)seaduspärasusega. Ma välistaks antud juhul selle, et minister lahmis huupi mingite vandenõuteooriate põhjal.

Ennem valimisi ei taha Aaviksoo järjekordset (olgu et isegi fiktiivne ja väljaimetud) plekki reväärile. Aga võimalik, et see oligi taotlus. TTÜ know-how vastu on muude vahendutega raske seista. Ajakirjanik lollike ei saanud sellest aru.

Sellise mõtte nimi ongi vaht, spekulatsioon, mida esitatakse tõe vormis. Ja TÜ "oma mehe Aaviksoo ärapanemise katse rivaal TTÜ-le" on tõepoolest pesuehtne vandenõuteooria.

[Kapten Trumm]

Corvusel saabus stage II, asjalikud argumendid lõppesid, järgneb etapp "pläma oma ilmeksimatuse tõestamiseks". MOTT