Uued tuuled idarindel: Tiger I, Leningradi all 1942 sügis

[vaoinas]

Vahepealsetele pisitankidele vahelduseks võtan nüüd tegelda jälle täismõõdulistega.




Et asi põnevam oleks, on mul sinna lisada veel selliseid asju:




Ning iga hetk peaks postkasti kukkuma veel need:




Paari päeva jooksul olen ma jõudnud tegeleda põhiliselt Master Club'i roomikutega. Need on üsna vahvad asjad, kuid nõuavad kannatlikust, sest lülide ettevalmistamine on küllaltki töömahukas. Igal lülil tuleb läbi puurida neli auku - õnneks mitte terve lüli ulatuses, vaid ainult nurkadest. Seejärel tuleb noa ja viili abil ettevaatlikult eemaldada ühes servas olev valujälg. Kui lülid on ette valmistatud, on nende kokku panek puhas lust ja lillepidu. Mõlemalt poolt ühenduvad nad umbes 5mm pikkuste tiftidega, kusjuures kummagi poole jaoks on see eraldi peaga. Ainus, mis veidi härmi teeb on asjaolu, et lülide laius kõigub kuskil poole millimeetri ulatuses - seega tuleb vahetevahel neid pisut sobitada. Kui lüli on koos ja ühendatud, jääb see üsna vastupidavalt liikuma ning erinevalt Friuli metallroomikust ei kipu pikapeale välja venima.




Võrreldes Dragon'i Magic Track'iga on tegu ikka palju detailsema ja peenema asjaga. (Dragon vasakul, Master Club paremal)




Ja veel üks võrdlus, kus pildi peale on saadud ka Dragoni DS-kummipael:




Kokkupandult on nad sellised: ühe poole lülid on märgatavalt tumedamad, et asjad segi ei läheks. Liimita sissetorgatud tiftid üldiselt välja kukkuma ei kipu.




Panin kokku ka ühe Tiigri veoratastest, et kontrollida roomiku sobivust:






Tiiger ise tuleb taktikalise numbriga "100". See oli üks esimestest Tiigritest, mis 1942. aasta augustis rinnet nägi. Kuna sellel masinal on olulisi erinevusi isegi võrreldes teiste väga varajaste masinatega, siis (ja see on minu isiklik äärmiselt meelevaldne järeldus) võib olla tegu tankiga, mis toodeti juba 1942. aasta juunis proovieksemplarina. "100" langes tervena venelaste kätte 1943 aasta veebruaris ning sama aasta suvel näidati seda ilmarahvale Gorki pargi trofeenäitusel. Hiljem katsetati masinat Kubinka lähedal, alguses sõidutestidel, pärast lasti aga polügoonil auklikuks.

Kristjan

[Hertsog]

oi kurja ! muud ei oska praegu öeldagi. või nagu vanad eestlased ütlesid, et nunnumeeter on põhjas...

[von manstein]

Väga äge projekt!

Nagu traditsiooniks kujunenud, on kodutöö põhjalik olnud ja kõvasti lisakabla mudelile juurde muretsetud.
Etsilehtede põhjal võib aimata, et sedakorda interjöörile rõhku ei panda ja rõhutatud saab rohkem välisilmele.
Ehtsast plekist riistakastid torni külgedel oleks väga kõva sõna.

Väga lahe, et tuleb venkude trofeetiiger. On ju olemas foto, kus geniaalne väejuht Zukov isiklikult Moskva näitusel masina kõrval seisis. Küllap oli see vaimupuudega marssali esimene isiklik kokkupuude saksa soomustehnikaga. Oma kuulsate memuaaride põhjal jääb vägisi mulje, et kuulsal väepealikul puudus üldse ettekujutus vaenlase lahingutehnikast.

[calico]

Mõnus! jälgin huviga!

[fossiil]

Hea teema - eeltöö on igatahes vägev - mulle imponeerivad alati miskipärast just algusjärgu versioonid ja siinkohal on MasterClub -i peegelroomik nagu rusikas silmaauku. Kas kaasasolev Dragoni oma on samuti peegel?

Urmas.

[vaoinas]

Väga lahe, et tuleb venkude trofeetiiger. On ju olemas foto, kus geniaalne väejuht Zukov isiklikult Moskva näitusel masina kõrval seisis.

Täpsustuseks, et tuleb küll seesamune Tiiger, kuid sellisena, nagu ta mõned kuud enne venelaste kätte langemist välja võis näha. Tiigrid saabusid Leningradi rindele augustis 1942. 100 langes vaenlase saagiks 18. jaanuaril 1943 - seega jõudis ta Neevalinna lähistel enne seda veel üksjagu mürtsu teha.

Interjöörist päriselt siiski ei pääse - ära tuleb teha mootori jahutusventilaatorid ja radikad - ühesõnaga kõik, mis jääb jahutusrestide alla.

Selleks tuli millimeetrise stüreenilehega kohendada mõnevõrra soomuskarbi tagumist siseseina:




Ventilaatorite alusesse detaili lõikasin avad. Teisele detailile tuleb need veel teha:




ja nii näeb ta välja oma ettenähtud kohale paigutades:




Peab tõdema, et soomuskarp väga mängeldes kokku ei lähe. Eriline jama oli esimese soomusplaadiga, milles on juhi vaateava. Juhendi järgi ning ilma noa kaasabita ei ole võimalik seda paigale saada, kuna ta peab alumise servaga horisontaalse soomusplaadi alla minema. Mina lõikasin ja väänasin ning lähenesin asjale loominguliselt ja lõpuks õnnestus see siiski omale kohale paigutada.

Reede õhtul lõpetades nägi üldmulje välja selline:








Ning lõpuks: Dragoniga karbis kaasas olevad metallsöövitused võivad head olla, kuid alati saab veel paremini. pildil vasakul Dragoni, paremal Aber'i metallrest:





Kristjan

PS: vabandan kehvade piltide pärast. tehtud on nad hädise tehisvalguse ja võõra aparaadiga.

[von manstein]

Lahe, et jahutussüsteem sisse installitud saab.
Iseküsimus on, kas toredus läbi restide ka näha jääb?
Võrgud on väga meisterlikult külge saadud. Mitte liimijälgegi.

[vaoinas]

Lahe, et jahutussüsteem sisse installitud saab.
Iseküsimus on, kas toredus läbi restide ka näha jääb?
Võrgud on väga meisterlikult külge saadud. Mitte liimijälgegi.

Jahutussüsteemi tagumised restid jäävad hingedel lahti käima - seega on võimalik ventilaatoreid segamatult vaadelda. Võrgul aga puuduvad liimijäljed, kuna need on veel külge liimimata:)


Kuna hetkel on kõige prioriteesemad detailid, mis tuleb kinnitada enne soomuskarbile kaane peale liimimist, siis olen tegelnud juhi- ning radistiluugiga.

Peaaegu kogu luukide siseküljel olev kaadervärk on ABER'i juhendi järgi määratud välja vahetamisele. Sealjuures kõige keerulisem polegi imepisikeste detailide lisamine, vaid Dragoni luukide sisekülje puhastamine olemasolevast. Sealjuures ei õnnestunud mul säilitada rante, mis markeerivad luugi tihendit - sestap valmistan ma hiljem tihendi traadist ning lisan peale luukide värvimist.

Siin puhastatud ning hiljem pahtliga parandatud luuk:




Ja sama asi peale seda, kui kogu ABER'i nodi on külge liimitud (pluss periskoop ja luugihing:




Ja võrdluseks järgi aidatud luuk ning originaalne karbiversioon:





järgmise korrani
Kristjan

[vaoinas]

...Niisiis jätkates eelmist postitust.

Värvitud ja grafiidiga üle käidud luugid. Periskoobid on kuivalt külge pandud, sest ilma nendeta on hiljem kergem värvida.




Ning samamoodi värvitud ja kulutatud-tolmutatud ventilaatori-bensupaagi komplekt. Tulemusega paakide osas ma väga rahule ei jäänud - õlivärvi-pesu küttis liigse nühkimise peale laki alt pisut alumiiniumivärvi maha ja seetõttu tuli pastellidega seda hiljem rohkem peita. Samas ei jää seda restide ja võrkude alt suurt näha, nii, et ma väga ei muretse. Samuti jäid lisamata radiaatorite pealsed, kuna need ei tahtnud kuidagi kaane alla ära mahtuda. Samas ei jää nende puudumine samuti kuskilt näha:




Ning seejärel liimisin kaane kinni. kogu seda ventilaatorite ilu jääbki täpselt nii palju näha, nagu järgnev pilt kirjeldab:






Viimastel päevadel olen peamiselt tööriistaklambritega tegelnud. ABER'i omad on pisut teistsuguse koosteloogikaga, kui Griffoni omad, milledega ma eelnevalt olen kokku puutunud ja neid on ka jube lust kokku panna - paar tükki olen ise oma kohmakate kämmaldega kogemata laiaks litsunud ja paar tükki on jäädavaltki laua alla kaduma saanud:




Ning hetkeseis on selline:




Lisaks olen värvimise vahele ratastega tegelenud ja neid on ühe tanki kohta ikka liiga palju - 48. Restist välja lõikumine ja puhastamine võttis kogu rongisõidu Viljandisse ja tagasi. Hetkel on nad juba krunditud:




Kristjan

[andrusan]

Vägev!
Kas luugid värvid seestpoolt valgeks, või olid esimestel masinatel hallid?
Ootan järge.

[siirlane]

No nii, läheb lahti.

[Joss Metsast]

Vaata nagu ulmeseriaali See lehvitav porilapats on lahe

Aga luukidega oli vist nii et alguses olid teised valged. Hiljem aga, kui sakslased olid avastanud et tegu oli vastastele suurepärase märklauaga lahingus, võõbati üle kerevärvi, kas halliks või tumekollaseks. Targemad nüüd parandagu.

[asjaajaja]

Porilaua-muuvi on vist täiesti uus tase siinses mudelifoorumis!
Aga mulle meeldis ka see rataste tegemise õpetus - ostad edasi-tagasi rongipileti Viljandisse ja ongi rattad valmis! Roomikute kokkupanemisega läheb vist Tartu ots?

[vaoinas]

Tänan

Kas luugid värvid seestpoolt valgeks, või olid esimestel masinatel hallid?

Endal kiskus süda küll valge poole, kuid Moskva näitusel kõrgemalt võetud kaader näitab laaduri luugi seestpoolt halli olevat. Seejärel võtsin Urmaselt konsultatsiooni - Ta arvas, et küllap nad hallid olid ja ei pidanud eriti tõenäoliseks, et samal masinal osa luuke üht-, osa teist värvi võisid olla. Nii nad saivad halliks tehtud.

A, ning pilt ka:



Kristjan

[siirlane]

Kuskil nii Poola kampaania lõpupoole mõistsid saksalased muuta oma valget eraldusristi ja luukide sisekülje värvi. Mõlemad olid ideaalsed sihtmärgid. Poola sihturil lausa nõrises suunurgast sülge kui ta oma kahuri akuraat risti keskele sihtis. Valged luugid olid snaiperite ja lendurite meelispala.