Kerged ründelennukid

[Kilo Tango]

Kergete ründelennukite tarvitamine lahinguruumis tugeva vastase vastu on kahes üsna hiljutises sõjas nähtavalt mittekasulik tegevus (Falkland, Jugoslaavia), kaotused on suuremad kui tulemused. Falklandil oleks ma Argentiina asemel selle Puccarate massi asemel investeerinud Super Etendardi/Exoceti vms teemal ja ostnud maaväele MANPADS'e.

Sedalaadi masinate (s.h. ka Pucara) roll on piiritletud COIN-ga. Kui keegi kasutab neid konventsionaalses sõjategevuses (mis Pucara 7,62mm kuulipilduja korral on üdini naljakas), siis on tegemist juhtimisprobleemiga, mitte lennumasina veaga. Afganistanis oleks sellistel masinatel tööd küll.

[Würger 190G]

By the beginning of hostilities Argentina had a total of 45 aircraft “Pucara”. 24 of them were transferred to the Falkland Islands.

Results in combat aircraft “Pucara” flew 186 combat missions. Their main armament were NAR, which showed relatively low efficiency. As a rule, on board the aircraft was only one person. Six of the “Pucara” had been incapacitated on the ground by British commandos, one – shot down by fire from small arms, one – MANPADS Stinger (here also worked commando) and another – a fighter Sea Harrier. Nine aircraft were damaged or destroyed on the airfield with cluster bombs from aircraft, Sea Harrier and Harrier, as well as the artillery fire of British ships. Five on the entire storm troopers were captured by the British after the surrender of the Argentine garrison on the Falklands

[Soobel]

Imestama paneb vaid selle Stuka suurusjärku lennuki kandevõime 4000kg - väliselt sõjaaegse hävitaja mõõtu, kandevõimelt aga keskmise lendava kindluse kategoorias. Hakka või uskuma, et Go229 võinukski kaks tonnist pommi õhku tõsta, nagu spetsifikatsioonides kirjas, vaatamata sellele, et teda vedasid vaid kaks väetit vilerotukest Jumo004, mis oma viletsa veovõime ja kiirendusega olid ka Me262 kirstunaelteks. Ehk et siis Hortenite lennuki plaaner pidi vägagi efektiivne olema...

[Kapten Trumm]

Sedalaadi masinate (s.h. ka Pucara) roll on piiritletud COIN-ga. Kui keegi kasutab neid konventsionaalses sõjategevuses (mis Pucara 7,62mm kuulipilduja korral on üdini naljakas), siis on tegemist juhtimisprobleemiga, mitte lennumasina veaga. Afganistanis oleks sellistel masinatel tööd küll.

Noh, ma tean seda ise ka
Lihtsalt üritasin panna asja meie konteksti ja ennetada teemat, mitu masinat me saaks ühe või teise asja asemel. Sellise tehnika asemel oleks targem manpadse või TT rakette osta.

Jugoslaavias oli ka mingi juhtum, kus kohaliku tööstuse reaktiivkergelennukid pommitasid oma objekte, paraku tuli märkamatult kohale Avianost üle mere F-16'de fighter sweep ja kohtumine oli kaunis letaalsete tulemustega.

Ma ise üritasin mõelda, et keda Argentiina nendega rünnata muidu kavatses?
Mingeid piirialade insurgente? Puccarad olid Falklandil seepärast, et muud reaktiivsõjalennukid ei mahtunud sellele lühikesele rajale toimetama, samuti sai ta kasutada pinnasradasid.

Imestama paneb vaid selle Stuka suurusjärku lennuki kandevõime 4000kg - väliselt sõjaaegse hävitaja mõõtu, kandevõimelt aga keskmise lendava kindluse kategoorias. Hakka või uskuma, et Go229 võinukski kaks tonnist pommi õhku tõsta, nagu spetsifikatsioonides kirjas, vaatamata sellele, et teda vedasid vaid kaks väetit vilerotukest Jumo004, mis oma viletsa veovõime ja kiirendusega olid ka Me262 kirstunaelteks. Ehk et siis Hortenite lennuki plaaner pidi vägagi efektiivne olema...

Mootori veojõud ja tiivamehhaanika on selle nimi - need on vahepeal ka edasi arenenud. Ja see areneb pidevalt. Näiteks F-16, mis on F-4st hulka pisem ja WWII raskepommitajatest kohe palju pisem, võtab kaasa samasuure koorma kui F-4 või poole suurema koorma WWII raskepommitajast. Kui sa vaatad aga Tu-22M3 või B-52H kandevõimet, siis need võtavad terve B-17 eskadrilli pommid üksi kaasa. WWII kolbmootori võimsuse võib reaktiivmasinal kümne või lausa sajaga korrutada.

[Soobel]

Noh kõnealune lennukike oma 1600 hobujõuga on ikka suure sõja kolbmootorhävitajatega ühte võimsusjärku... Nojah, suure sõja ajal nappis ka arvutusvõimsustest.

[kaur3]

JET fighters may be sexy in a Tom Cruise-ish sort of way, but for guerilla warfare—in which the enemy rarely has an air force of his own with which to dogfight—they are often not the tool for the job. Pilotless drones can help fill the gap. Sometimes there is no substitute for having a pilot on the scene, however, so modern air forces are starting to turn to a technology from the yesteryear of flying: the turboprop.

So-called light-attack turboprops are cheap both to build and to fly. A fighter jet can cost $80m. By contrast the 208B Caravan, a light-attack turboprop made by Cessna, costs barely $2m. It also costs as little as $500 a hour to run when it is in the air, compared with $10,000 or more for a fighter jet. And, unlike jets, turboprops can use roads and fields for takeoff and landing.

http://www.economist.com/node/17079443

[allatah]

Lugesin asja läbi, aga hästi aru ei saa. Oleks meil võimalik kasutada neid Venemaa tõrjumiseks või mitte?

Maismaa sihtmärkide ründamist saab nendega teha. Iseasi on see, kuivõrd palju on Vene üksuste ÕT võimsam Columbia narkoärikate ÕTst. Segadust võib Vene ÕTle nendega ilmselt teha. Kui nende pihta rakett välja lastakse siis tuleb lennuk ilmselt alla (vast koos piloodiga?). Samas kumb maksab rohkem, rakett või lennuk?

On nendega aga võimalik tõrjuda vastase õhusõidukeid? Vaja oleks minu arusaamade järgi lennukile paigaldatavat radarit, elektroonikat ja raketti.
Kui saaks keskmaa ÕT, mis töötab AIM-120 peal, oleks korralikud raketid ju olemas. Kuid palju see elektrooniline pool seal veel maksma läheks?

5000 kroonise lennutunni hinnaga saaks me vist enamvähem talutavalt hoida üleval kogu Eesti peale 24/7 vähemalt nelja või isegi kaheksat linnukest Ja kui panna kogu see seadmestik külge AN2le, saamegi oma stealth hävitaja.

Lissalt mõni mõte, mis selle artikli peale tuli.

[Kilo Tango]

Lugesin asja läbi, aga hästi aru ei saa. Oleks meil võimalik kasutada neid Venemaa tõrjumiseks või mitte?

Maismaa sihtmärkide ründamist saab nendega teha. Iseasi on see, kuivõrd palju on Vene üksuste ÕT võimsam Columbia narkoärikate ÕTst. Segadust võib Vene ÕTle nendega ilmselt teha. Kui nende pihta rakett välja lastakse siis tuleb lennuk ilmselt alla (vast koos piloodiga?). Samas kumb maksab rohkem, rakett või lennuk?

On nendega aga võimalik tõrjuda vastase õhusõidukeid? Vaja oleks minu arusaamade järgi lennukile paigaldatavat radarit, elektroonikat ja raketti.
Kui saaks keskmaa ÕT, mis töötab AIM-120 peal, oleks korralikud raketid ju olemas. Kuid palju see elektrooniline pool seal veel maksma läheks?

5000 kroonise lennutunni hinnaga saaks me vist enamvähem talutavalt hoida üleval kogu Eesti peale 24/7 vähemalt nelja või isegi kaheksat linnukest Ja kui panna kogu see seadmestik külge AN2le, saamegi oma stealth hävitaja.

Lissalt mõni mõte, mis selle artikli peale tuli.

Siin on mitu korda öeldud - konventsionaalses sõjas selliseid linnukesi kasutada ei saa - liiga kerge saak suvalisele alla lasta tahtjale.

Selliseid kergeid masinaid kasutatakse counter insurgency jaoks. Ehk siis näiteks Afganistaan on nende jaoks õige koht.

[vk1]

Burt Rutani arendus samasse teemasse, ARES.

http://en.wikipedia.org/wiki/Scaled_Composites_ARES

kahjuks on video kvaliteedilt pea kuuldamatu, kuid siiski esimene jooksev pilt sellest masinast, mis mina näinud olen.

http://www.youtube.com/watch?v=zG9LlHcX8lg

muuseas, kuidas selline masin IIMS kontekstis oleks? kiirused, mass jne oleks nagu tolleaegsete hävitajate kanti, manööverdusvõime parem? paar Sidewinderit (või isegi Stingerit?) tiibade alla ja oleks n.ö. ideaalne lahendus?