Britid hülgavad Harrierid

[Kilo Tango]

Hakkame siis otsast peale.

Selleks, et õhuväge luua on vaja otsust. Seda otsust praegu ei ole ja lähema 5 aasta jooksul ka ei tule. selle ajaga on brittide rivist maha võetud Hawkid juba minevik.

Pärast otsust on vaja hakata koolitama piloote, maapealset personali, üksuste juhte, tehnikuid jm. hoonduspersoonali jne. See koolitus ei saa toimuda Eestis, kuna siin pole selleks ei tehnikat ega ka kogemustega personali. Ehk siis kui kogu väljaõpe toimub niikuinii kuni üksuse loomiseni välismaal, siis mida kuradit me teeme nende õppelennukitega? Erinevalt suurtükiväest on siinkohal tegemist täisproffessionaalse üksusega, kus vaid käputäis tehnikuid võivad olla ajateenijad. Kuna pole vaja koolitada massiliselt ajateenijaid, ei ole mingit põhjust ehitada Eestis üles ka kallist õppebaasi (mille põhikulu on infra) kui seda koolitust saab vabalt läbi viia sõbralikes naabermaades. Kui edasise opereerimise juures muretsetakse lennutundide hoidmiseks (näit. navigatsioonivilumuse hoidmine) mõni õppelennuk, siis on see juba teine jutt. Praegusel juhul aga jahvatatakse siin pintsaku õmblemsiest nööbi külge.

Seda juttu on siin nii palju räägitud, et teema peaks olema hõlpsasti ka otsinguga leitav.

[Madis22]

Erinevalt suurtükiväest on siinkohal tegemist täisproffessionaalse üksusega, kus vaid käputäis tehnikuid võivad olla ajateenijad. Kuna pole vaja koolitada massiliselt ajateenijaid, ei ole mingit põhjust ehitada Eestis üles ka kallist õppebaasi (mille põhikulu on infra) kui seda koolitust saab vabalt läbi viia sõbralikes naabermaades.

Professionaalset koosseisu on vaja vaid käputäit - piloodid, mehhaanikud. Enamus kaasnevatest töödest (tankimine, relvade laadimine, ruleerimise juhendamine jne.) peaks olema tehtav ajateenijate/reservistide poolt. Kas mitte rootslaste lennukiteenindus-meeskond ei koosnenud ühest kutselisest mehhanikust ja 5-6 ajateenijast/reservistist? Arvestades, et Ämarisse on niigi ehitatud vähemalt üks kasarmulaadne magala, söökla ja muu juurde kuuluv ning perspektiivis on plaan ka teise jaoks, ei tohiks ühe-kahe väljaõppe rühma tagamine selle baasi kulutusi olulisemalt kallimaks teha. Välismaist väljaõpet vajaksid vaid üksuse juhtkond, piloodid, mehhaanikud. Kõik muu peaks olema kohapeal korraldatav.

Olen varem öelnud ja kordan ikka veel - me oleme teinud pea kõik kulutused oma õhuväe omamiseks, välja arvatud lennukite soetamine. Seda viimast aga keeldutakse teemaks võtmast väites, et kaasnevad kulutused (mis on juba suures osas tehtud, või vähemalt plaanis teha) oleks liiga suured.

[Soobel]

Olen varem öelnud ja kordan ikka veel - me oleme teinud pea kõik kulutused oma õhuväe omamiseks, välja arvatud lennukite soetamine. Seda viimast aga keeldutakse teemaks võtmast väites, et kaasnevad kulutused (mis on juba suures osas tehtud, või vähemalt plaanis teha) oleks liiga suured.

Õõõ... Kas meil on tõsimeeli juba proffesionaalsed lahingulendurid koolitatud???

Olen kuulnud, et personali- eriti lendurikulu on sel alal vaat et kõige kallim väljaminek, sest nende koolitamine maksab kohutavalt ja nad on väikese säilivusajaga (parandage mind, kui eksin). Kuskil oli jutuks, et valitakse pisikesed käbedad poisid välja, samamoodi nagu vormelite rooli, topitakse siis 18-selt lennukooli, enne kui 30 saavad, lähvad juba pensile, sest 30-sed pidid hävitajaroolis juba aeglase reaktsiooniga munad olema.
Töötades raudteel, tean, et veduri hind kõige kulutuste kõrval (rattapaaride remont, regulaarne hooldus, diagnostika ja kõik mis veel) suht pisku, pakun et lennunduses on see vahe veel suurem. Ehk et mõtle, kudapidi tahad, ei ole mõtet paraadidel kõvatamiseks mingite vilepillide peale raha raisata, selle easemel võiks mõne täiendava radari või raketikompleksi ligi võtta.
Optimistina oletan, et nad saavad selle Ämari kompleksi lõpuks valmis, koolitavad maapealse personali ja kui veab, siis majutavad ka õhuturbe hävitajad siia. Ja sealtmaalt, kui majanduses veab, ja rikkaks saame, võetakse vastu otsus, pisikesed käbedad poisid lähevad Ameerikasse ja hakatakse lennukeid valima.

[Kilo Tango]

Erinevalt suurtükiväest on siinkohal tegemist täisproffessionaalse üksusega, kus vaid käputäis tehnikuid võivad olla ajateenijad. Kuna pole vaja koolitada massiliselt ajateenijaid, ei ole mingit põhjust ehitada Eestis üles ka kallist õppebaasi (mille põhikulu on infra) kui seda koolitust saab vabalt läbi viia sõbralikes naabermaades.

Professionaalset koosseisu on vaja vaid käputäit - piloodid, mehhaanikud. Enamus kaasnevatest töödest (tankimine, relvade laadimine, ruleerimise juhendamine jne.) peaks olema tehtav ajateenijate/reservistide poolt. Kas mitte rootslaste lennukiteenindus-meeskond ei koosnenud ühest kutselisest mehhanikust ja 5-6 ajateenijast/reservistist? Arvestades, et Ämarisse on niigi ehitatud vähemalt üks kasarmulaadne magala, söökla ja muu juurde kuuluv ning perspektiivis on plaan ka teise jaoks, ei tohiks ühe-kahe väljaõppe rühma tagamine selle baasi kulutusi olulisemalt kallimaks teha. Välismaist väljaõpet vajaksid vaid üksuse juhtkond, piloodid, mehhaanikud. Kõik muu peaks olema kohapeal korraldatav.

Olen varem öelnud ja kordan ikka veel - me oleme teinud pea kõik kulutused oma õhuväe omamiseks, välja arvatud lennukite soetamine. Seda viimast aga keeldutakse teemaks võtmast väites, et kaasnevad kulutused (mis on juba suures osas tehtud, või vähemalt plaanis teha) oleks liiga suured.

Nevertheless pole nende poiste jaoks Hawke vaja. Ja pihta hakkab see asi ikkagi sellest, et õpetatakse välja inimesed, kes neid ajateenijaid koolitavad. Seda viimast ei tehta Eestis.

[Madis22]

Õõõ... Kas meil on tõsimeeli juba proffesionaalsed lahingulendurid koolitatud???

Olen kuulnud, et personali- eriti lendurikulu on sel alal vaat et kõige kallim väljaminek...

Proffesionaalne tähendab palga eest töötav - ei ole mõtet seda sõna igale poole toppida. Lendureid koolitatakse meil juba aastaid, nende hulgast meeste värbamine ja lahinglenduriteks koolitamine on lihtsalt kättevõtmise asi. Hollywood'i filmiklassikast tuntud Topgun-i koolitus kestab 6 nädalat, kõik lisanduv on lihtsalt õpitu drillimine 200 lennutundi aastas, mis läheb juba lennuki üldkuludesse ja palgaarvestusse. Inimesed on suur kuluartikkel igas valdkonnas, see kümme-kakskümmend pilooti EKV eelarvele nüüd olulist lisakulu küll ei tekita.

[Kilo Tango]

Õõõ... Kas meil on tõsimeeli juba proffesionaalsed lahingulendurid koolitatud???

Olen kuulnud, et personali- eriti lendurikulu on sel alal vaat et kõige kallim väljaminek...

Proffesionaalne tähendab palga eest töötav - ei ole mõtet seda sõna igale poole toppida. Lendureid koolitatakse meil juba aastaid, nende hulgast meeste värbamine ja lahinglenduriteks koolitamine on lihtsalt kättevõtmise asi. Hollywood'i filmiklassikast tuntud Topgun-i koolitus kestab 6 nädalat, kõik lisanduv on lihtsalt õpitu drillimine 200 lennutundi aastas, mis läheb juba lennuki üldkuludesse ja palgaarvestusse. Inimesed on suur kuluartikkel igas valdkonnas, see kümme-kakskümmend pilooti EKV eelarvele nüüd olulist lisakulu küll ei tekita.

Hävituslenduri koolitus võtab aastaid. Ei ole nii, et suvaline piloot teeb "6 nädalat tüübikoolitust" ning on hävituslendur valmis. TOGUN koolitus on hoopis midagi muud ning mõeldud kogenud hävituslendurite täiendkoolitusena. Sai alguse Vietnami sõjast ja on mõeldud reaalse lahingulise võimekuse kasvatamsieks.

Kood: Vali kõik

The TOPGUN course is designed to train already experienced Navy and US Marine Corps aircrews at the graduate level in all aspects of fighter aircraft employment, which includes tactics, hardware, technique and the current world threat.

[Lemet]

Kas on mõtet selle teema all lahingut jälle lahti lüüa...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 83&start=0

[hummel]

Minu nägemusel on meil "rebase ja hapude viinamarjade" sündroom riigikaitse valdkonnas väga tugevasti juurdunud ja selle õõnestamine tükk tööd. On praktiliselt kindel, et lähema 10-20 a perspektiivis ei nähta mingit vajadust ega huvi meie Õhuväele mingitegi muude lennuvahendite, kui metsavaht ja vb mingi paar (relvadeta) helikopterit, muretsemiseks. Hävitajatest saame vaid vesistada.

Asi pole mitte niivõrd rahas, vaid otsustajate suhtumises, mida juttudega ja isegi heade teoreetiliste tõestustega lähiaegadel kuidagi muuta ei anna. Hetkel seega ühtegi muud varianti asja arendamiseks ja mingigi kompetentsi tekitamiseks-hoidmiseks lihtsalt ei ole näha, kui treeninglennukite muretsemine. On pisut lootust, et planeerijad ja otsustajad võivad sellega kuidagigi lõpuks nõustuda (sõltub, kas riigikaitses leidub kedagi nii tahtejõulist isikut, kes suudaks selle läbi suruda...). Kui räägiksime täna või 10 a pärast pool sõnagi kohe mingitestki hävitajatest, on vastus loomulikult resoluutne EI EI EI.
Kui ajakirjanikud ja poliitikud viiakse jälle kuhugi "lennukeid vaatama", siis see on vaid võõraste sulgedega kekutamiseks ja ei muuda hoolimata ümmargusest sõnakasutusest absoluutselt mitte midagi. Antud tegevuse eesmärk on ka treenida avalikkust, et see ei toetaks meile mingite oma lennukite muretsemist.

Kui meil on kord olemas Õhuväe omandis (mitte vaid näit renditud aastaks või nii) mingi käputäis treeninglennukeid, saab vb hakata masseerima kõrgemat juhtkonda ka millekski enamaks. Vot - saame nendegagi hakkama vähemalt. On need esialgsed masinad siis L-39 või Hawk, ei oma laiemas kontekstis enam märkimisväärset tähtsust. Siiski nad võiksid olla relvastatud.

Tuletan meelde, et vähemalt reaktiivtreeninglennukite olemasolu ei ole niivõrd oluline mitte sõjalisest, vaid riigikaitselisest üleüldisest aspektist lähtudes. See mõjuks turgutavalt armee mainele nii kodu-, kui välismaal. Umbes sama asi, mis tankidega...