Militaarhummeril kasutatu näiteks pole ei plekk ega valuvelg - see on mitmeosaline koost, stantsitud ja treitud detailidest.
See meetod on max vastupidav just militaarotstarbeks

vanahalb kirjutas:Ei teagi, kas selline konstruktsioon on tugevuse või rehvivahetamise pärast. Kui mingi kõvade külgedega rehv on siis pole küll isu välitingimustes heeblitega kangutada . Hea kui velg pooleks käib.
Täpsustan pisut - beadlock surub rehvi velje külge kinni (pildil peaks olema jäiga siserõngaga lukk,olemas on ka pehme siserõngaga ehk nn. Stauni lukk, http://www.youtube.com/watch?v=o2k5DdsJcCc offroadis on levinum velje välisserva(de) lukustamine , näit. http://www.youtube.com/watch?v=gjELsId- ... 549E5B7108 ) ja see võimaldab tõesti ekstreemselt madala rehvirõhuga sõitmist. Enamasti aga beadlockita rehv ei tule mitte maha vaid tubeless rehvi korral venitab rehvi veljelt lahti nii et õhk pääseb välja või siis lohviga rehvi puhul tõmbab velje rehvi sees ringi, tagajärjeks on ärarebitud ventiil.davidsoniharald kirjutas:vanahalb kirjutas:Ei teagi, kas selline konstruktsioon on tugevuse või rehvivahetamise pärast. Kui mingi kõvade külgedega rehv on siis pole küll isu välitingimustes heeblitega kangutada . Hea kui velg pooleks käib.
Selline konstruktsioon võimaldab kasutada väga madalat rehvirõhku kuni 0 barini välja, ilma et rehv tuleks veljelt maha mistõttu paraneb oluliselt läbivus. Sellist tüüpi "rehvilukuga (beadlock)" veljel rehvi vahetamine on võimalik ainult pooleks võtmise teel.

Njah, Cr-Mo (kroom-molübdeeinum) on suhteliselt hea väide siia hulka. Sellest tehakse vormel 1 autode raame tänapäevani. Olen näinud, et see võib olla kergem, tugevam ja jäigem kõikidest alumiiniumsulamitest. Elastsusega on teine lugu. Alad kus on seda vaja ja kus mitte. Üldiselt võivad aga selle materjali piirid olla piisavalt kõrgel, et sa mitte kunagi ei tahaks elastsust kommenteerida. Sest siis, kui üks asi on kõver kui kärn, on teine asi sirge kui särg ja oleneb kõik sellest kuhu materjal on mõeldud. Kas, ja mis tingimustes peab ta järgi andma, on teine asi, aga niisama sellest järeleandmisi ei tule.Karuke kirjutas:kui nikkel-molübdeenteras on samades tingimustes praktiliselt hävimatu
F1 autodel ei ole raami enam aastakümneid. tegemist on monokokk masinatega nagu ka kõik teised võidusõiduautod. Üsna hilise ajani tehti veel CART sarja masinad toruraami peale. Tänast seisu ei tea.Standartenführer kirjutas:Njah, Cr-Mo (kroom-molübdeeinum) on suhteliselt hea väide siia hulka. Sellest tehakse vormel 1 autode raame tänapäevani. Olen näinud, et see võib olla kergem, tugevam ja jäigem kõikidest alumiiniumsulamitest. Elastsusega on teine lugu. Alad kus on seda vaja ja kus mitte. Üldiselt võivad aga selle materjali piirid olla piisavalt kõrgel, et sa mitte kunagi ei tahaks elastsust kommenteerida. Sest siis, kui üks asi on kõver kui kärn, on teine asi sirge kui särg ja oleneb kõik sellest kuhu materjal on mõeldud. Kas, ja mis tingimustes peab ta järgi andma, on teine asi, aga niisama sellest järeleandmisi ei tule.Karuke kirjutas:kui nikkel-molübdeenteras on samades tingimustes praktiliselt hävimatu
Enne läheb lihtsalt midagi muud katki.
Esimesena tuli nö monokokiga starti Lotus, aasta oli 1962.Kilo Tango kirjutas:F1 autodel ei ole raami enam aastakümneid. tegemist on monokokk masinatega
F1 on asi veelgi peenem. Kahe lamineeritud mitmekihilise süsinikkiu kihi vahel on alumiiniumsulamist kärgstruktuur.Kilo Tango kirjutas:Praktiliselt kasutatavatest materjalidest on eritugevus on suurim siiski hoopis süsinikkiul. Sestap kasutatakse süsinikkiudu ka F1 masinate monokokkide valmistamisel.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist