Lasevadki maamärkide pihta, nt laevade ÕT rakette saab kasutada ka laevade vastu. Lihtsalt maamärk peab olema piisavalt raadiokontrastne, st radariga stabiiselt jälgitav. Üldiselt toimib madalal jälgimine hästi siis, kui reljeef on lage ja tasane ning sedagi mingi kauguseni, sest maakera on ümmargune ning silmapiir on 30 km kaugusel. Edasti hakkab minimaalse avastamise kõrgus kiiresti lahjenema (st kõrgemale nihkuma) ja pime tsoon kiiresti kasvama, sest objektid kaovad silmapiiri taha.malt laal kirjutas:vene ÕT maa-õhk raketid (kuni 1980a väljalase) olid ette nähtud ka kasutamiseks maapealsete sihtmärkide hävitamiseks
eriline ( suurendatud) tähelepanu oli raketiüksuses raadio -"pomehhide" -le
ehk segavast pilvest läbivaatamisele..
ÕT-s olid jaamad mis vaenlase tegid "pimedaks"- ka lennukid - ja see oli 25a tagasi
Vähemalt tänapäeval on maapinnal asuva ÕT raketisüsteemi jaoks kuskil laskekauguse piiril asuv metsasel alal maapinnal asuv lennumasin sama hea kui kättesaamatu. Teoreetiliseks oleks see vast võimalik command guidance'i puhul, aga seda eeldusel, et radar sihtmärki jälgida suudab.
Merel suur sõjalaev on väga raadiokontrastne nähtus (vähemalt vanemad laevad on), mis annab piisava peegelduse, et teda ka ÕT rakettidega kõmmutada. Merepind on lage, takistusi pole ja külgvaates on fregati suuruse laeva pind sadu ruutmeetreid suur.