Õhutõrje

[Kapten Trumm]

vene ÕT maa-õhk raketid (kuni 1980a väljalase) olid ette nähtud ka kasutamiseks maapealsete sihtmärkide hävitamiseks
eriline ( suurendatud) tähelepanu oli raketiüksuses raadio -"pomehhide" -le
ehk segavast pilvest läbivaatamisele..
ÕT-s olid jaamad mis vaenlase tegid "pimedaks"- ka lennukid - ja see oli 25a tagasi

Lasevadki maamärkide pihta, nt laevade ÕT rakette saab kasutada ka laevade vastu. Lihtsalt maamärk peab olema piisavalt raadiokontrastne, st radariga stabiiselt jälgitav. Üldiselt toimib madalal jälgimine hästi siis, kui reljeef on lage ja tasane ning sedagi mingi kauguseni, sest maakera on ümmargune ning silmapiir on 30 km kaugusel. Edasti hakkab minimaalse avastamise kõrgus kiiresti lahjenema (st kõrgemale nihkuma) ja pime tsoon kiiresti kasvama, sest objektid kaovad silmapiiri taha.

Vähemalt tänapäeval on maapinnal asuva ÕT raketisüsteemi jaoks kuskil laskekauguse piiril asuv metsasel alal maapinnal asuv lennumasin sama hea kui kättesaamatu. Teoreetiliseks oleks see vast võimalik command guidance'i puhul, aga seda eeldusel, et radar sihtmärki jälgida suudab.

Merel suur sõjalaev on väga raadiokontrastne nähtus (vähemalt vanemad laevad on), mis annab piisava peegelduse, et teda ka ÕT rakettidega kõmmutada. Merepind on lage, takistusi pole ja külgvaates on fregati suuruse laeva pind sadu ruutmeetreid suur.

[vk1]

soome on võtnud hinnapakkumise Stingerile seoses tulevase kantava raketi ostuga

110 laskeseadet, 600 raketti, 330 miljonit USD
http://208.84.116.223/forums/index.php? ... t&p=898046

[Larry]

Saime omale esimesed endakoolitatud õhuväeohvitserid: http://www.mil.ee/?id=3585
Siinse teema kontekstis on ehk huvitav, et parim lõputöö kirjutati Ämari lennubaasi õhutõrje teemal. Oleks huvitav teada, milliseid variante professionaalid näevad ! Niiet foorumlased, kes te Heade Mõtete Linna satute - visake pilk peale .

[hummel]

Minuteada lasti Gruusia sõjas venelaste poolt grusiinide kaatrit ka lõpuks õhutõrjeraketiga, sest tavalisega ei suudetud pihta saada. Õhutõrjeraketi puhul peaks olema miinuspooleks väiksem hävitusvõime, mistõttu suurem laev, mis just plastmassist või laineplekist tehtud pole, peaks tabamuse välja kannatama. Grusiinide oma oli muidugi väike. Ei tea, kas nende ÕT rakettide vastu aitaksid laeval "flared" või midagi muud?

[Larry]

Kamin hankis Soomest Mistrali laskeseadmeid ja 23 mm laeva- Sergeisid juurde: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=63905397

Tundub, et rakette tehinguga juurde ei saadud, aga siiski taas samm õiges suunas.

[Kapten Trumm]

Minuteada lasti Gruusia sõjas venelaste poolt grusiinide kaatrit ka lõpuks õhutõrjeraketiga, sest tavalisega ei suudetud pihta saada. Õhutõrjeraketi puhul peaks olema miinuspooleks väiksem hävitusvõime, mistõttu suurem laev, mis just plastmassist või laineplekist tehtud pole, peaks tabamuse välja kannatama. Grusiinide oma oli muidugi väike. Ei tea, kas nende ÕT rakettide vastu aitaksid laeval "flared" või midagi muud?

Toime on erinev ja ÕT rakett võib raskemini kaitstud laeva vastu olla tulutu. Laevavastane rakett on kas kumulatiiv (hävitab laeva sisemusse suunatava suundplahvatusega) või fugass viitsütikuga (rakett tungib laeva keresse kineetilise energia arvelt, lõhkeosa on piisavalt tugevas konteineriis, et see vägivald üle elada ja mingi hetke pärast plahvatab see laeva sees).

Õhutõrjeraketid on tänapäeval mittekontaktse sütikuga, st plahvatavad sihtmärgi lähedal ja nende hävitustoime pole pelgalt plahvatus, vaid laiali lendavatest metallkuubikudest koosnev shrapnell.

Põhiline tundub olevat laeva keresse tungimine, mida kerged ÕT raketid ei suudaks - nt prantsuse Exocet rakettidega on mitmeid juhtumeid olnud, kus raketi lõhkelaeng ei lõhkenudki, kuid raketi energiast ja jääkkütuse süttimisest tekkisid ikkagi piisavad kahjustused (nt HMS Sheffield Falklandi sõjas).

Flared on laevadel muidu kenasti peal kah, nimelt on paljud laevatõrjeraketid samuti infrapunasele suunduvad. Lisaks on vähemalt NATO omadel peal need nn vilgutid - need on mingisugused infrapunast kiirgust andvad prozektoritaolised asjad, mis juhtimispäid segi ajavad - mille tööpõhimõte natuke mulle udune on (kord kui siin üks eskaader käis, siis küsisin kanadalasest ohvitseri käest - ta natuke seletas seda värki).
Lisaks on muidugi vahe ka lõhkepea suuruses.

[Juhani Putkinen]

Flared on laevadel muidu kenasti peal kah

Paljudel Soome sõjalaevadel on võimalus ajada heitgaasid vee alla, ning laeval endal on pihustid millega terve laev jahutatakse sama temperatuuri kui on merevesi. Seega infrapunasensor ei näe seda Soome sõjalaevat üldse.

Radariga rakettide vastu on spetsiaalsed laengud - visatakse õhku midagi mis ajab radari segi.

[Kapten Trumm]

Tegelikult on ründamiseks rohkem võimalusi kui kaks.
Esimesena meenuvad Su-24 varustusse kuuluvad raketid, mis lendavad telekaamera pildi järgi.
Siis kiirgab see laev vastase avastamiseks ühte-teist välja, see ka mugav võimalus millegi sihtimiseks tema pihta.
Radari kiirgus olevat avastav poole kaugemalt kui kiirgav radar ise midagi avastada suudab.
Käibki selline võistlus, kumb parem on, kas rakett või kaitsemeetmed.

Ma ise julgeks ennustada Soome sõjalaevadele mitte suurt merelahingut, vaid Väinamöineni saatust Jätkusõja ajal.
Kuna vastane teeb sellise märgi ründamiseks suuri jõupingutusi, siis reaalselt sõdivad rannakaitse raketipatareid ja lennuvägi.
Ja laev ise on rannakaitse operatiivreserv, kes on peidus kuskil skäärides maskeerimisvõrgu all.
Ka Talve- ja Jätkusõjas ei roninud vastame oma lahingulaevadega merelahingusse, vaid koondas soome rannakaitse soomuslaevade vastu lennuväe jõupingutused.
Rannakaitse soomuslaev(ad) oleks siis käiku läinud, kui vastane oleks mingitmoodi hakanud trügima Ahvenamaale ja Botnia lahele kaubaveo kallale.
Lisaks "miinisupp" alates 1941. a suvest. Sestap sõditi Soome lahel allveelaevade, torpeedokaatrite, vahilaevade ja suurtükipaatidega.

[Tiam]

Toime on erinev ja ÕT rakett võib raskemini kaitstud laeva vastu olla tulutu. Laevavastane rakett on kas kumulatiiv (hävitab laeva sisemusse suunatava suundplahvatusega) või fugass viitsütikuga (rakett tungib laeva keresse kineetilise energia arvelt, lõhkeosa on piisavalt tugevas konteineriis, et see vägivald üle elada ja mingi hetke pärast plahvatab see laeva sees).

Õhutõrjeraketid on tänapäeval mittekontaktse sütikuga, st plahvatavad sihtmärgi lähedal ja nende hävitustoime pole pelgalt plahvatus, vaid laiali lendavatest metallkuubikudest koosnev shrapnell.

Põhiline tundub olevat laeva keresse tungimine, mida kerged ÕT raketid ei suudaks - nt prantsuse Exocet rakettidega on mitmeid juhtumeid olnud, kus raketi lõhkelaeng ei lõhkenudki, kuid raketi energiast ja jääkkütuse süttimisest tekkisid ikkagi piisavad kahjustused (nt HMS Sheffield Falklandi sõjas).

RBS 70 Bolide, LFK NG, brittide Starstreak on need raketid, millel on programmeeritav lõhkepea, et lahinguväljal peaks nad suutma läbistada ca 150-200+ mm RHA soomust ja siis soomuse taga plahvatama. St enne shrapnelle on tavaliselt SC lõhkepea osa, mis ennast soomusest läbi sööb.


RBS 70 Bolide demo:
http://www.youtube.com/watch?v=Qb7V2gG_lDA

[mb]

Juttu MAPATSi kasutamisest õhutõrjes http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=63966769 huvitav kui realne see kopteri ahistamine realsuses oleks.

[Juhani Putkinen]

Kui lahingkopter oleks umbes 1 km kaugusel paigal voi liiguks aeglaselt miks mitte see sotiks lasta MAPATSiga. Aga üldiselt lahingkopteri piloodid ei taha, et nad alla lastaks ja teevad igasugust viguri - kaasa-arvatud metsa või künka taha peitu ja ainult lühikeseks ajaks sealt välja tulla.

[Kapten Trumm]

Põhimõtteliselt saabki. Märki, mis lendab otsejoones laskja suunas, mis seisab paigal.

Muidu on TT ja ÕT raketi vahe selles, et ÕT rakett suudab tabada kaugelt suurema nurkkiirusega laskja suhtes liikuvaid märke. Mina pean isiklikult mistahes kinnitusi, et laserjuhitava raketiga saab õhumärke lasta samahästi kui IR rakette - jamaks.

On olnud võimalik selle RBS-70 kobaka taga istuda, hästi ei kujuta ette, mismoodi sellega vingerdavat lennukit kogu see aeg suudetakse sihikul hoida. Asi on ikka väga kohmakas ja raske.

[malt laal]

samane oli ka tuumalõhkepeaga 5ja29 1983a väljalase ( mille lennukite hävitusdiameeter on õhus 25 km), aktiivne laskekaugus 43 kuni 47 km

[Juhani Putkinen]

Põhimõtteliselt saabki. Märki, mis lendab otsejoones laskja suunas, mis seisab paigal.

Muidu on TT ja ÕT raketi vahe selles, et ÕT rakett suudab tabada kaugelt suurema nurkkiirusega laskja suhtes liikuvaid märke. Mina pean isiklikult mistahes kinnitusi, et laserjuhitava raketiga saab õhumärke lasta samahästi kui IR rakette - jamaks.

On olnud võimalik selle RBS-70 kobaka taga istuda, hästi ei kujuta ette, mismoodi sellega vingerdavat lennukit kogu see aeg suudetakse sihikul hoida. Asi on ikka väga kohmakas ja raske.

Minu seisukoht on, et õlalt lastavad Stingerid ja taolised on paremad. Eelhoiatus on muidugi vajalik.

[mb]

Leedukad plaanivad Poolast Grom õt rakette hankida http://ru.delfi.lt/news/politics/minist ... d=65192747 poleks paha ka meie KL võitlejatele