Sihuke küsimus tekkis.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Georges
Liige
Postitusi: 150
Liitunud: 26 Nov, 2010 20:03
Kontakt:

Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Georges »

Mida see "kaardiväe" nimetus vene sõjaväes tähendas? Olid jube uhked kui väeosa selle nimetuse sai.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1814
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas TTA »

Georges kirjutas:Mida see "kaardiväe" nimetus vene sõjaväes tähendas? Olid jube uhked kui väeosa selle nimetuse sai.
Selline tore mugandus keeleliselt. Ma nüüd täpset allikat ei tea, millisest keelest see üle võetud on (tõenäoliselt prantsuse?), kuid inglased näiteks kutsuvad sarnaseid üksuseid endal nimetusega "Guards". Ehksiis ihukaitseväed.

Lisa: Tuleb välja et hoopis sakslastelt : http://en.wikipedia.org/wiki/Imperial_Russian_Guard
Georges
Liige
Postitusi: 150
Liitunud: 26 Nov, 2010 20:03
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Georges »

Et siis "teistest" paremad?
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Lemet »

Tegelikult peaks pärinema juba ladina keelest-"quardia" peaks tähendama kaitset või valvet. Ihukaitse tähenduses.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas EOD »

Vene (tsaariaegse) kaardiväe kohta oskavad meie ajaloolased paremini vastata, kuid N. Armees said "kaardiväe" nimetuse väeosad ja -koondised, mis olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
Ilmselt sai nimetuse ka ära võtta.
andrus
Liige
Postitusi: 4741
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas andrus »

EOD kirjutas:N. Armees said "kaardiväe" nimetuse väeosad ja -koondised, mis olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
Suure Isamaasõja ajal anti vist läbimurde? rasketankipolkudele ja reaktiivmiinipildujate üksustele kaardiväe nimetus ilma mingite saavutusteta.
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Lemet »

andrus kirjutas:
EOD kirjutas:N. Armees said "kaardiväe" nimetuse väeosad ja -koondised, mis olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
Suure Isamaasõja ajal anti vist läbimurde? rasketankipolkudele ja reaktiivmiinipildujate üksustele kaardiväe nimetus ilma mingite saavutusteta.
Wiki väidab selle kohta niimoodi...
...а также части реактивной артиллерии и вновь сформированные соединения (объединения), в состав которых вошли части (соединения), ранее получившие звание гвардейских...
Et tankipolkudele seda nimetust "avansikorras" oleks antud, pole kohanud, küll aga said selle aunimetuse juba ette väeosad, mille koosseisus olid "kaardiväe reaktiivmiinipildujad" elik rahvakeeli "katjuušad".
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5711
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas toomas tyrk »

pole ammu enam Suvorovit lugenud, aga mingis tema raamatus oli ka juttu Stalingradi lahingute ajal õhudessantvägedest ümberformeeritud jalaväeüksustest, mis said kaardiväe nimetuse "in advance"...
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1329
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Lisan siis veel militaarteemalisi küsimusi.


1) Kui vaadata lennukeid eestpoolt, siis on enamuste tiivad sirgjoonelised, aga Ju 87 millegipärast "murtud". Miks see hea oli?

2) Olen märganud siin kasutatavat väljendit "digikamo". "Digitaalne" tähendab "numbritel põhinev" või numbritega tegelev.
Välisel visuaalsel vaatlusel on erinevus "digitaalkamo" ja "analoogkamo" vahel selles, et ühes on ruudud rangelt kandilised ja teistel on laigud vabakeäliselt kõverjoonelised.
Mida puutuvad ruudukestest koosnevasse mustrisse numbrid? St miks just seesugune nimi? Ja miks on ruutudest kamo parem, kui laikudest kamo.
Minusugusele asjatundmatule tundub värk seda veidram, sest looduses ju sirgjooni eriti ei eksisteeri.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas EOD »

Tarmo Männard kirjutas:Lisan siis veel militaarteemalisi küsimusi.


1) Kui vaadata lennukeid eestpoolt, siis on enamuste tiivad sirgjoonelised, aga Ju 87 millegipärast "murtud". Miks see hea oli?

2) Olen märganud siin kasutatavat väljendit "digikamo". "Digitaalne" tähendab "numbritel põhinev" või numbritega tegelev.
Välisel visuaalsel vaatlusel on erinevus "digitaalkamo" ja "analoogkamo" vahel selles, et ühes on ruudud rangelt kandilised ja teistel on laigud vabakeäliselt kõverjoonelised.
Mida puutuvad ruudukestest koosnevasse mustrisse numbrid? St miks just seesugune nimi? Ja miks on ruutudest kamo parem, kui laikudest kamo.
Minusugusele asjatundmatule tundub värk seda veidram, sest looduses ju sirgjooni eriti ei eksisteeri.
"Tagurpidi kajakatiibu" kasutati seetõttu, et propeller oleks maast piisavalt kõrgel, seejuures telikut mitte väga kõrgeks ajades. Ju 87 telik oli teatavasti lennus mitteärakoristatav ja lennu ajal tekitas vaid täiendavat takistust. On selliseid tiibu kasutatud ka ärakoristatava telikuga lennukitel, millel suur propeller.
"Digi" tuleb analoogiast digifotograafiaga. Seal koosneb pilt samuti ruudukestest, mis eemalt vaadates ühte sulavad.
Sarnast efekti kasutati ka näiteks Nõukogude militaarautode SMU (valgusmaskeeringu) juures. Tagumisel gabariiditulel oli 2+2 aknakest. Kolonnis sõites tuli hoida distantsi, mil nägid kaht valguslaiku. Nägid üht - oli distants liiga suur liiga suur, nägid nelja - väike.
nemps
Liige
Postitusi: 540
Liitunud: 04 Juun, 2008 10:04
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas nemps »

See süsteem oli sakslastelt laenatud ja oli sõja ajal praktiliselt kõigil saksa militaarsõidukitel Noteki tagatuledes:
Pilt
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1329
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Osadel tankidel on roomikurattad suured.
Niiöelda "maast laeni" Kuulsamad esindajad on t-34 ja "Tiger"
Aga osadel on all pisikesed rattad ja üleval kah pisikesed rattad. Näit Panzerkampfwagen IV, T-28, Churchill I.

Peab ju olema mingi põhimõtteline erinevus, miks ühed on ühtmoodi ja teised teistmoodi konstrueeritud.

Kas keegi oskab sellest pisut rääkida?
KategorieC
Liige
Postitusi: 805
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas KategorieC »

Lemet kirjutas:Tegelikult peaks pärinema juba ladina keelest-"quardia" peaks tähendama kaitset või valvet. Ihukaitse tähenduses.
Nimetatakse ju Vahipataljonigi meil "presidendi kaardiväeks", lihtsalt seetõttu, et vahipataljoni ajateenijad seal trepil seismas käivad.

http://vahipataljon.mil.ee/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44063
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tagurpidi kajakatiibu" kasutati seetõttu, et propeller oleks maast piisavalt kõrgel, seejuures telikut mitte väga kõrgeks ajades. Ju 87 telik oli teatavasti lennus mitteärakoristatav ja lennu ajal tekitas vaid täiendavat takistust. On selliseid tiibu kasutatud ka ärakoristatava telikuga lennukitel, millel suur propeller.
Selle põhjuseks on ka öeldud stardi/maandumisomaduste parandamine (väikestel kiirustel tõstejõu suurendamine). Vähemalt "vilistav surm" ehk F-4U Corsair pidi olema seepärast kajakatiivaline. Suurte tagatiibade abil tekitatakse lennuki kõhu alla õhupadi, mis kasvatab tõstejõudu ning parandab käitumist madalatel kiirustel (tekilennukitel väga oluline)

Pilt

Ju-87 konstruktorite kaalutlusi ei oska kommenteerida ja nii ilmekaid tagatiibade pilte ei leia kah.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitus Postitas Lemet »

Mitmed netiallikad kinnitavad lugupeetud kaasfoorumlase EOD väidet. Sama lugu on vene mereväe lennuvahenditega(näit. Be-6, Be-12) millel tiivad teistpidi murtud- eesmärgiks seada mootorid veepinnast võimalikult kõrgemale, et välistada suurema lainega propellerite laineharjadesse sattumist.

Pilt

Muideks- ka F4U tiivalahendus on väidetavalt tingitud samast propelleri mõõdust. F-4U Corsairil kasutatud Hamilton Standard Hydromaticu propeller läbimõõduga 4064 mm on väidetavalt suurim kolmelabaline propeller, mida ühemootorilistel masinatel kasutatud. Ja sellisel moel projekteeritud tiib olla valitud lahenduseks, et mitte telikut üle mõistuse kõrgeks ajada.

Pilt
Viimati muutis Lemet, 01 Jaan, 2012 17:25, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist