Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

Hydrazine kirjutas:Et siis mitmekordsete trikkidega küsimus.

Jääb üle Petseri klooster. Siin ka pilt "jõeväravast?" http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... njaoja.jpg
Nüüd läks täkke.

Eesti keeles nt: http://et.wikipedia.org/wiki/Petseri_klooster
Liivi sõja alguses (1560–1565) rajati kloostri ümber müürid ning see muutus oluliseks kaitserajatiseks, hoolimata sellest, et klooster asub orus, mis muutis selle kaitsmise küllaltki keerukaks. 16.–17. sajandil piirati kloostrit nii poolakate kui ka rootslaste poolt korduvalt, kuid selle suutis vallutada ainult Poola kuningas Stefan Bathory (1581. aastal). Kloostrit kindlustati viimati Põhjasõja ajal, mil kloostri ümber rajati bastionid. Seejärel kaotas klooster sõjalise tähenduse, kuna Setumaa muutus piirialast Vene impeeriumi sisepiirkonnaks.

Väravatest vene keeles: http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1% ... 1%80%D1%8C
Башня Верхних решёток — рядом с Тайловской башней, над оврагом и протекающем по его дну ручьём Каменец. В нижней части башни выложена небольшая каменная арка, сквозь которую воды ручья попадают внутрь крепости. Каменная арка или свод закрывался железной решёткой, чтобы осаждающие не воспользовались ручьём для проникновения в крепость. Решётка дала наименование и самой башне. Несмотря на то, что башня Верхних решёток стоит на дне оврага, она самая высокая в Печорской крепости, и её верхняя точка достигает высоты 25 метров. За стенами скрыты 6 боевых ярусов с бойницами и широкими камерами для установки пушек. Шатёр башни увенчан дозорной площадкой - караульней, караульной избой, с которой хорошо просматриваются подходы к крепости и ближайшая местность. От башни, словно крылья, расходятся участки стен — прясла, соединяя в одно целое башни, поставленные на берегах оврага. Особенно живописно этот участок боевых укреплений смотрится с туристической площадки, расположенной почти напротив башни Верхних решёток.

Башня нижних решёток, так же, как и Башня верхних решёток, поставлена на дне оврага, ниже по течению ручья, и замыкает северо-восточную дугу крепостной стены. Ручей здесь становится шире и глубже, чем там, где попадает в крепость. Башня Нижних решёток имеет четыре боевых яруса. На каждом из трёх нижних по четыре бойницы с широкими боевыми камерами. На самом верхнем ярусе — семь бойниц. Их расположение позволяло брать под контроль практически все направления возможных атак. Кроме того, на третьем ярусе имелся выход на крепостную стену. Эта деталь очень важна, ведь рядом с башней находятся нижние ворота. Чтобы усилить защиту ворот, над ними в крепостной стене были установлены бойницы, между которыми расположен киот с изображением Спаса.


Hydrazine, küsi.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Hydrazine »

Annan praegu järje vabaks, sest soov polnud mitte niivõrd ära arvata ja ise küsida vaid hoopis teada saada see jõevärava lugu.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

Kasutan siis juhust ja küsin veel jõeväravast. Eestis oli keskajal 6 kivist linnamüüriga linna ning neil teadupärast polnud jõeväravaid.
Küsimus - milline on eesti aladele lähim linn, kus keskajal oli linnamüüris jõevärav(ad)?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1065
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Pihkva?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

kangelaspioneer kirjutas:Pihkva?
Õige. Küsi...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

corvus kirjutas:Vabandust Castellum, kui ma veel sellest saan kuidagi läbi häda aru, et objekt on "Eestis asuv" - mida ta aga kohe kindlasti ei ole, sest keskajal loeti Petserit ja Irboskat vastaspoolele ehk Pihkvale kuuluvateks. Ja venelastele näis olevat see ala kuulunud juba ka muinasaja lõpul. Vaatamata sellele, kui palju või vähe seal võis tegelikult etnilisi slaavlasi kogu piirkonna elanikkonnast elada. Meie poolt vastandus Irboskale ja hiljem Petserile algselt Kirumpää ja hiljem Vastseliina.

Kuid sellest ei saa ma küll aru, kuidas klooster kvalifitseerub linnuseks? Kas Pirita klooster oli linnus? :shock:
vastaspoolele? 'Meie' poolt vaadatuna? Kes oleme 'meie'? Ordu? Piiskop? Siis minu jaoks küll 'teie'...Kas Tartu linnast lõikame ajavahemiku 1030-61 välja? Ja miks just Jaroslavi (hiljem üldse venelaste) osa? Kas Valga linn muutuks 'meieks' 1920. aastal? Ja Narva 1917. aastal? Enne seda neid kohti meie (eestlaste) ajaloos pole? Kas see, et 1620. aastatel võeti Ruhnu Kuramaalt ära, lükkab selle 'meie' hõlma alla? Ruhnus endas ei muutunud ju ilmselt midagi?

Petseri jaoks ei muuda asjaolu, et ta allus 15. sajandil võimule, mille pealinn oli Pihkvas, midagi...17. sajandil oli võimu pealinn Moskvas ja 18. sajandil Peterburis...eesti ala on ikkagi. Nii nagu nt Karksi - ka seal on olnud võime, mille keskus asus Malborkis, Varssavis või Stockholmis...jällegi, eesti ala on ikkagi. Vaat Koivaliinaga läheb raskemaks, sest selge EW piiri ajal polnud see enam eesti ala, varasemaga on aga lugu segane...mis muidugi ei tähenda, et Koivaliina ajalugu ei võiks teada...

Linnus on sõjaline ehitis. See, kas seda valdab keegi piiskop, väike-aadlik või usuühing, pole sõjalises mõttes oluline. Vaata Petseri kloostri plaani ja Sa näed harilikku linnust...müüride sees on ainult kirikuid harilikust rohkem...

Pirita klooster ise pole tõenäoliselt linnus, sest pole justkui seda linnuseks organiseerivat perimetraalset ehitist. Küll aga arvatavasti seda ümbritsev linnaline asula oli linnus - mingi pihttara seal vast ikka oli. Analoogselt siis puitehitistega kindlustatud, mis territooriumi piiras ja mingigi algelise kaitse tagas...nagu Paide, Rakvere ja V-Pärnu linn ning alevid...

Aga nt Padise ja Kärkna klooster on puhtad linnused...nagu ka Kuimetsa, Kolga jm kloostritega olemuslikult seotud sõjalised ehitised.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1065
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Annan küsimisjärje vabaks.
Georges
Liige
Postitusi: 147
Liitunud: 26 Nov, 2010 20:03
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Georges »

Küsiks midagi kergemat. Lennuriistadest. :D Ilma milleta lendas pepelats ainult horisontaalselt?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

corvus kirjutas:Üldiselt selge! Isand Castellumi emotsinonaalne tiraad "meie aladest", on minu arust äraspidine venelaste arusaam nende "iidsetest aladest". Ei hakka sellel teemal vaidlema. Küsiks ainult allikat, arheoloogilist nimelt, mis lubaks väita Petseri kloostri..vabandust "linnuse" kohal varasemat eestlaste asulakihti. Ja ära hakka nüüd mulle pidama loengut alade etnilisest koostisest ennem muinasaja lõppu. Riigi subjektina ei ole kahjuks Petseri kuulunud meie alade alla (kui me peame silmas muinasja lõpu peaaegu riiki; Tartu piiskopi ja ordu aega; Poola aega; Rootsi aega ) minu mäletamist mööda eriti kunagit. Episoodilised vallutused jätame välja. See 20 aastat 20 sajandil ei tee seda rajatist seal siiski täna rohkem Eesti omaks kui on seda Ivangorod ja sealne linnus. Aga vot Hermanni kindluse kohta julgen küll väita, et on meie oma. On emotsionaalne side ja on ka füüsiline side. Ladusid selle müürid ka kohalikud eestlased. Ja ka ingerlased. Petseri ülesse adumise suhtes, et seda tegid valdavalt eestlased (või setud), olen skeptiline...
Kusjuures me isegi ei tea, kas Petseri ala ka ennem muinasaja lõppu mingilgi ajal üldse oli käsitletav meie tänaste eellaste (aka eestlaste) alana. Võimalikud on mitmed muudki variandid.

Lisaks saime targemaks, et on linnuseid, mis on vaid kõrvalproduktina kloostrid, ehk siis rajatised mida me peame nimetama linnusteks, sest meenutavad neid välimuselt. Siis on kloostrid, mis on kloostrid, sest ei "meenuta" linnuseid? Äkki hakkame siis varaseid kivikirikuid kutsuma vasallilinnusteks, sest kirikutega polnud neil tollal välimusega ka mingit pistmist? Kõrvalproduktina peeti nois meie kirikutes ka palvusi aga muul ajal olid olulised kaitsrajatised.

Linnus on sõjaline ehitis. See, kas seda valdab keegi piiskop, väike-aadlik või usuühing, pole sõjalises mõttes oluline. Vaata Petseri kloostri plaani ja Sa näed harilikku linnust...müüride sees on ainult kirikuid harilikust rohkem...

Olgem ausad, ühe või teise rajatise nimetus võiks ikka tulla tema plaanitud funktsioonist. Kuressaares on linnus, sest ta rajati selliseks, mitte piiskopi alluvuses olevaks kloostriks. Kärknasse aga rajati klooster (kindlustatud klooster) ja ka Padisele rajati klooster. Niin neid nimetatakse. Kasutuspõhimõtte pärast. Aeg ja rajamiskoht aga dikteeris väljanägemise. Pirita, mis rajamise hetkel paikens küllaltki rahulikus kohas, kindlustas end (ja sai väljanägemise) vastavalt hetke vajadustele.
Nii, et Petserisse rajati klooster, mis oma vaenuliku keskkonna tõttu sai selliseks nagu ta sai. Ja neid kirikuid ei tekkinud sinna müüri sisse stiihiliselt, nii et "linnus" muutus kloostriks, ikka algselt oligi see koht plaanitud KLOOSTRIKS. Isegi ürikud on selle kohta olemas... Miks ei rajatud kloostreid rahulikumasse paika, vaid sisuliselt piirile, kus konflikte tasus pigem eeldada kui loota, et neid ei tule? Selle pärast, et nii Kärkna kui Petseri kloostri üheks oluliseks eesmärgiks oli misjon. Ühel ühes suunas teisel teises suunas. Lisaks olid need kloostrid ka selgelt deklaratsioon.
Padise sai aga oma algse väljanägemise (mil ta kohe selgelt ei olnud veel linnus vaid kindlustatud kastellitüüpi klooster), sest rajati sisuliselt suureks (olid tal ju valdused ka Soome poolsel kaldal) ja oluliseks kristlikuks eelpostiks neofüütide maale. Aga ta oli jätkuvalt klooster, kuni toimus reformatsioon. Oma lisakindlustused sai ta aga minu mäletamistmööda seoses Liivi sõjaga. 1560 läks ta juba täie linnusena nimekirja. Nii, et ennem kui asi tsistertslastelt ära võeti oli ta siiski olulises kohas paiknenud klooster. Suurte valdustega, kuhu keegi teine oma kindlusi ei saanud poetada. Kuid kaudselt sai siiski tsistertslasi kohustada oma kloostrit ehitama ta vastavalt piirkonna strateegilistele vajadustele. Koos sõjameeste majutamisega.
Nii selle Sinu vaidluskultuuriga on...püüad mind "emotsionaalsusega" naeruvääristada ja ise pakud vaidlemiseks ainult emotsioone...Sinu jaoks on ordu, piiskop, Rootsi ja Poola omad, aga pihkvalased ja novgorodlased mitte. Minu arvates kummaline vahettegemine...minu jaoks on nad kõik võõrad. Iseasi, kas Eesti alade mittevallutamisel ja läänemeresoome lõunarühma etnoste edasisel kokku- ja lahkukasvamisel tunneksin tänapäeval (oma praeguse Alutaguse identiteedi põhjal) ühist sidet ugalase ja/või setuga...aga tänu tollastele võõrvallutuste kestmisele praegu ikkagi tunnen...

Paraku libisesid ka minu küsimustele vastamisest mööda - mis teeb Narvast, Valgast ja Ruhnust 'meie' oma? Kui Sa ainult soome-ugri substraati otsid, ei tohiks ju Ruhnuga üldse enne 1944. aastat olla tegemist? Ja Sinu Narva-vahettegemine on küll ainult isiklikkude emotsioonidega seletatav - mis teeb peamiselt ordu poolt ehitusjuhitud ja soome-ugrilaste ehitatud (ja pärast viimast sõda soome-ugrilaste poolt ehitusjuhitud ja slaavlaste ehitatud) Hermanni linnusest 'meie' oma? Ja miks peamiselt venelaste poolt ja soome-ugrilaste ehitatud (ja pärast viimast sõda soome-ugrilaste poolt ehitusjuhitud, hiljem slaavlaste ehitusjuhitud ja ehitatud) Jaani linnusest 'võõra' oma? Pool Narvat on oma ja pool on võõras?

Kui Sa nüüd oma keelekasutuse imetlemist vähegi viitsid taltsutada, saaksid linnuste koha pealt targemaks küll. Ehitiste kirjeldamiseks on mitu võimalust, mis sugugi üksteist ei välista. Nii et üks ehitis saab olla ka linnus ja klooster, nii nagu saab ehitis olla linnus ja kirik või kirik ja meremärk...jnejne. Sõltub, millise tunnuse järgi tahad seda kirjeldada. Aga see ei tähenda, et teised tunnused ära kaoksid. Saaremaa kaitsekirikuid võid ka vabalt sõjalises mõttes linnuseks nimetada - ega need asjad maailmas kuigi haruldased olegi. Üks uhkemaid kiriku ja linnuse kooslusi on nt Transsilvaania kaitsekirikud, mis on ka Maailmapärandis esindatud: http://whc.unesco.org/en/list/596

Inglismaal Porchesteris on koos Rooma-aegne kastell, mille sees on eraldi keep'iga linnus, kohaliku kihelkonna kirik ja on olnud ka vangla, haigla ja mingid sadamalaod...kompott missugune, vali oma maitse järgi, mida funktsioonina eelistad. Aga kui ehitisele lähened, näed selles kõigepealt ikka linnust...sama on ka Petseris...

Nii et Padisel (ja mitte alates 16. sajandist, vaid ikka varem), Petseris ja Kärknal on linnus. Pirita klooster ise linnusena ei funktsioneeri, selle jaoks oli ilmselt mingi suurema ümbermõõduga puidust ehitis.

"Padise sai aga oma algse väljanägemise (mil ta kohe selgelt ei olnud veel linnus vaid kindlustatud kastellitüüpi klooster)" - ma ikka mõtlesin, et Aluve keelekasutus suri koos temaga, aga tal paistab olevat selle koha pealt õpilasi...no kust Sa sellise keelelohe välja mõtlesid? Vaata, kui Petseriga on ilmselt lood nii, et asi hakkas pihta koobastes olevatest erakutest ja hiljem tekkis klooster. Nii kui taheti asja esile tõsta (Sinu nimetuse järgi deklaratsioon), siis pidi sellel kohe olema ka kaitse. Kui Sa 'heiskad lipu' ja ei suuda seda kaitsa, pole Sa tõsiseltvõetav...Siis tekkis linnus, mida arendati edasi, praegu meile tuntuna umbes Liivi sõdade aegu, kuni pärast Suurt Põhjasõda sõjalisest küljest loobuti...

Sama asi on ka Padisega. Kohe kui tekkis 'misjon ja deklaratsioon', pidi neid nähtusi ka kaitsma hakkama. Tekkis linnus. Kas vaba- või reeglipärane, pole praegu oluline.

Tõsi, nt inglise keeles väidetavalt on 'castle' kasutamine katteterminina vähemlevinum. Aga ma pole aru saanud, mis siis selle voolu pooldajad katteterminina välja pakuvad, sest erinevusi ja vasturääkivusi on palju. Ilmselt neil sellist asja ei tekigi, sest voolusid on liiga palju, et jõutaks kokkuleppele...ja samas, neil on pakutud ka lai valik erinevaid termineid eri kindlusehitistele. Eesti keeles paraku on praegu veel valik kesisem (ja ehk saame nt Korea vms linnuste käsitlemisel otselaene kasutada, kui peaks vaja olema), aga parem, kui sellised 'kindlustatud kastellitüüpi kloostrid' jäävadki kasutusest välja...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väike ajude gümnastika NSVL relvajõudude ajaloo tundjaile.
Kes on pildil, milles seisnes tema eriline roll oma väeliigi arengus ning mispärast vaatamata pikale teenistusele - ei saanud ta teenistusajal marssaliks?
Manused
kindrali küsimus.jpg
kindrali küsimus.jpg (50.65 KiB) Vaadatud 2928 korda
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Lemet »

Ja pilt on ometi marssalipagunitega...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kilgore
Liige
Postitusi: 272
Liitunud: 11 Sept, 2007 12:44
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kilgore »

Dessantnik nr. 1 ehk Margelov, Vassili Filippovitš.
Oli kõva VDV taktika ja tehnika arendaja. Võitles kangelaslikult Soome vassistide vastu, hiljem loomulikult vabastas Euroopat, juhtis muuhulgas 68 aastal VDVd kui see tsehhidele internatsionaalset abi viimas käis... Aga mispärast marssaliks ei saanud - ei tea.

EDIT: üks küsimus oli, et milles seisnes eriline roll oma väeliigi arengus. Wikist loetu põhjal siis pakuks, et:
1. määratles ta moodsa õhudessandi ülesanded ning töötas välja sobiva taktika ja
2. lükkas käima terve rea tehniliste vahendite väljatöötamise (relvastus, transport, side jne.) mis võimaldas punkt 1 täitmist ning saavutas et VDV nendega ka varustati.
Viimati muutis Kilgore, 26 Juul, 2012 13:59, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Legend räägib, et marssaliks sai ta samamoodi nagu Roosimägi kindraliks. Ei tea, kas tõsi on.
Põhjuseks olevat olnud tollase armee juhtkonna ja kaitseministeeriumi kontrate vastuseis Margelovi poolt toetatud mõttele hakata dessanti maandama soomusmasinate sees, mis võimaldab oluliselt kärpida kogunemise aega (vanasti maandati ohutuskaalutlustel mehed eraldi ja tehnika eraldi, üksteisest kilomeetrite kaugusele) ja vähendab langevarju otsas rippuvate ja pärast mööda põldu sebivate VDV-laste haavatavust vastase tulele.
Ja pilt on ometi marssalipagunitega...
Noh, Tõnismäel võis vanasti näha ja VOV veterane polkovniku pagunites, kes oma väljendusviisi poolest olid suures sõjas ehk jefreitorid. :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kilgore
Liige
Postitusi: 272
Liitunud: 11 Sept, 2007 12:44
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kilgore »

Kuna mul asjalikku küsimust pole siis... kuidas sai Roosimägi kindraliks? Vastuseid palun hinnata Kapten Trummil, sest ausalt, mina ei tea :D
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

"Pehme maandumine" on selle nimeks.
NSVL-s tõusid igasugu hüved astmeliselt sõltuvalt auastme klassist.
Polkovnik sõitis UAZ-iga, kindral Volgaga ja marssal Tsaikaga. Tegelt - sõjaväeringkonna ülemal oli vist kah Tsaika.
Lisaks pensionid, datsad jne. Oli vaja teenekast, kuid ebameeldivast tegelasest lahti saada, siis korraldati talle pehme maandumine - tegelane virises vähem ja tema endised alluvad nägid kah, et saadeti ära austusavaldustega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist