Asi näib veidi üle paisutatud.
KV sõidukitel pole ka mingit pardaelektroonikat, mis mingeid erilisi "väljasid" tekitaks. Selle aja diiselmootoritel on ainult generaator, mis mingit elektromagnetilist müra tekitab.
Sestap arvan, et Ivangorodist mingeid autode käivitamisi ei tuvastata. Lisaks on ju vastav lainepikkus eetris täis kõrvalise sõitukite müra (nt kriisi ajal Ida-Virust pagevad tsiviilautode massid), sest seal pole ju erilist vahet, kas genekas on DAF-i või mersu sõiduauto peal. Ta käib ringi ikkagi analoogsete pööretega ja genereerib analoogset sagedust.
Muidu nt lennuki radarite kohta on selline reegel, et radari kiirguse olemasolu on avastatav ja klassifitseeritav vähemalt 2 korda kaugemalt, kui on selle radari suurim tüüpilise sihtmärgi avastamise kaugus.
Äkki elektroonikud kommenteerivad, et kui sul on 5W käsijaam, mis rusikareegli järgi tagab levi kuni 5 km, siis selle jaama eetris olek on fikseeritav nt 10-15 km kauguselt?
Pigem tuleks meil karta piki piiri lendavaid erinevaid luureplatvorme, mis vaatlevad radariga külgsuunas - lendab selline Su-24MR piki merepiiri Soome lahel ja jälgib reaalajas (signaal transleeritakse raadiolingi kaudu maapealsesse juhtimiskeskusse) liiklust Narva maanteel. Suured metallist korpusega sõidukid (suure peegelpinnaga) nagu nt tankid ja lahingsoomukid leitakse üles nagu naksti.
Kas Eestil on sarnane võimekus olemas, kaudsete vihjete põhjal: "me saame varakult teada kui vastase kolonnid piiri lähistele kogunema hakkavad", tundub midagi sarnast luure võimet olemas olevat.
Minuarust otsib taktikaline luure selliseid liikumisi rohkem õhust (raadioside järgi pole usaldusväärne, kuna võidakse liikuda raadiovaikuses, kasutades visuaalseid signaale) ja ainus Eesti valduses sellise võimekusega lennuaparaat asub Tartu lennundusmuuseumis (Mirage IIIR).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.