UCAV arengutest

[Gideonic]

Ei leidnud head olemasolevat teemat, seega tekitasin uue.

2011 aasta veebruaris esmalennu teinud X-47B, ehk USA esimene täisautonoomiline (ei ole satelliidi pealt reaalajas juhitav) UCAV, tegi esimese katalpult-stardi:
http://www.flightglobal.com/blogs/the-d ... hore-.html



See on soojenduseks järgmisel aastal on plaanitavatele katsetustele lennukikandjal (nii maandumine kui ka õhkutõus). X-47B on minumeelest üks huvitavamaid praegu lennunduses töös olevaid projekte. Tegu on siis prototüübiga, mille projekti õnnestumisel tahab merevägi reaalse pommitaja konkurssi välja kuulutada. Hoolimata sellest, et X-47B on ainult prototüüp on ta siiski F-16 mõõtu ja omab kahte sisemist "relvakambrit", mis võimaldavad kanda kuni 2 tonni erinevat head ja paremat. Tõsi, relvakatsetusi antud prototüübiga ei plaanita. Siiski on tegu piisavalt realistliku masinaga, et arvatakse et Northrop Grumman-i reaalne pakkumine konkursil ehitatakse selle põhjal ja tuleb väga sarnane.

Huvitavaks teeb projekti just , et need täisautonoomsed masinad hakkavad iseseisvalt lendama koos mehitatud lennukitega üsnagi tungleval lennukikandja dekil ning hakkavad sooritama selt väga keerukaks loetavaid maandumisi ja õhkutõuse (kindlasti ei tee asja lihtsamaks sabata vaitiib lennukite omapärad).


Teistes uudistes tegi viimaks ka eurooplaste nEUROn prototüüp esmalennu:
http://www.dassault-aviation.com/en/avi ... t.html?L=1

[Roamless]

Kas mitte üht välimuselt sarnane luurelennuk ei jäänud hiljuti iraanlaste kätte. Sealt arvatavasti on info liikunud juba ka kas venelastele või hiinlastele. Seega mehitamata droonide juhtimine on veel senimaani probleemne.

[Kilo Tango]

Kas mitte üht välimuselt sarnane luurelennuk ei jäänud hiljuti iraanlaste kätte. Sealt arvatavasti on info liikunud juba ka kas venelastele või hiinlastele. Seega mehitamata droonide juhtimine on veel senimaani probleemne.

Väga erinevatest asjadest on jutt.

[Roamless]

No, kui mu mälu mind ei peta, siis oli ka tollel droonil autonoomne juhtimine, juhul kui side katkeb, aga ikkagi said iraanlased drooni kätte. Seda mõtlesin, mitte, et tegu ühe ja sama asjaga on.Iraanlased ise väitsid, et oskasid drooni ära petta. Kirjutan mälu järgi, seega võin vabalt eksida.

[Kilo Tango]

No, kui mu mälu mind ei peta, siis oli ka tollel droonil autonoomne juhtimine, juhul kui side katkeb, aga ikkagi said iraanlased drooni kätte. Seda mõtlesin, mitte, et tegu ühe ja sama asjaga on.Iraanlased ise väitsid, et oskasid drooni ära petta. Kirjutan mälu järgi, seega võin vabalt eksida.

Kummaline, kuidas inimesed suudavad üksikjuhtumist nii kaugeleulatuvaid järeldusi teha: "Kuna pärslased said ühe drooni kätte, millel on autonoomne juhtimine ja side maapealse keskusega, siis saavad nad kätte kõik sarnase skeemiga droonid".

[Roamless]

Kummaline, kuidas mõned suudavad paarist lausest ise kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Viitasin sellele, et autonoomsete droonide juhtimisega on probleeme olnud, kas on kuulda ka olnud, et tulevikus õnnestub vastavaid probleeme vältida, kuid mõni tegelane on siin ise juba omadest mõtetest lähtuvad sõnad suhu pannud.

[Gideonic]

Tegu ei ole päris sama klassi masinatega. Iraanis maandus Lockheed Martin-i luuredroon RQ-170, mis on ikka otseselt pilootide poolt juhtiav ja on ainult hädapäraselt programmeeritud baas tagasi pöörduma side katkemise korra. Sama suudavad ka näiteks Predator'id jms satelliidi teel juhitavad luuredroonid. Arvata on, et need failsafe'id on lisatud hilisemalt ning ei ole olnud kuigi primaarsed nõuded antud UAVde disainis, seda enam et nende masinate põhikasutus on rätipeade luuramine maades kus kogu õhuruum kuulub liitlastele. Neid Predatore on ennemgi sidet kaotades puuse pannud, vales suunas lennanud ja alla tulistatud ju. Seda ka Iraani piirist väga kaugel, ilma igasuguse vastasepoolse segamiseta.

X-47B puhul on tegu drooniga, mis on nullist disainitud kogu missiooni läbi viima, ilma inimese sekkumiseta. See tähendab, et antud masin ei suuda ära teha mitte ühtegi pommitusmissiooni, kui navigatsioonisüsteemid ei tööta laitmatult. Tegu on ka esimese sellise avaliku projektiga USAs. Sellest tulenevalt on tal suure tõenäosusega robustsemad INS (Inertial navigation system) süsteemid, mida ei ole nii kerge GPS signaali võltsimisega segadusse ajada.

Vähe sellest, erinevalt eeltoodud droonidest, peaks X47B järeltulija olema justnimel suuteline tungima karmilt turvatud õhuruumidesse ja suutma ellimineerda teistele hävitajatele ohtlikke õhutõrjekomplekse nagu S-300, S-400 jt.

Lisaks ei tasuks unustada, et RQ-170 näol oli tegemist Lockheed Martin-i salastatud projektiga, mille olemasolu ametlikult isegi ei tunnistatud ennem allakukkumist. Ilmselt siiski nii supersalajane see ei olnud, sest seda pildistati päise päeva ajal väga rahvarohkes Kandahari baasis juba 2007 aastal. X47-B on Northrop Grumman-i avalik proof-of concept prototüüp, mis avalikustati 2008 ja lendas alles 2011. aasta jaanuaris. Ei ole vähimatki alus arvata, et need konkurendid oleks tahtund või isegi saanud antud projektides riistvara või lähtekoodi jagada.

[Kilo Tango]

X-47B puhul on tegu drooniga, mis on nullist disainitud kogu missiooni läbi viima, ilma inimese sekkumiseta. See tähendab, et antud masin ei suuda ära teha mitte ühtegi pommitusmissiooni, kui navigatsioonisüsteemid ei tööta laitmatult. Tegu on ka esimese sellise avaliku projektiga USAs. Sellest tulenevalt on tal suure tõenäosusega robustsemad INS (Inertial navigation system) süsteemid, mida ei ole nii kerge GPS signaali võltsimisega segadusse ajada.

Ükski UCAV ei saa täna olla täisrobootiline, sest kill decision peab olema inimese tehtud.

X-47B is a computer-controlled unmanned aircraft system that takes off, flies a preprogrammed mission, then returns to base in response to mouse clicks from its mission operator. The mission operator monitors the X-47B air vehicle’s operation, but does not actively “fly” it via remote control as is the case for other unmanned systems currently in operation.

Lisaks võib öelda, et ka praegused droonid ei ole tegelikult "puldiga juhitavad lennukid" nagu võib mulje jääda vaid on enamasti samuti võimelised lendama ilma inimese otsese sekkumiseta. Predatorid maanduvad näiteks iseseisvalt paremini kui inimese pootl juhituna.

[Gideonic]

X-47B tegi siis esimese peatatud maandumise (i.k. Arrested Landing, ei leidnud vastet, palun mitte omaalgatusliku tõlke eest teibasse ajada). See on siis eelsoojendus kuu lõpus toimuvatele katsetustele lennukikandja USS George H.W. Bush peal, kus lisaks katapult-startidele loodetakse see õhusõiduk ka maandada.

http://www.wired.com/dangerroom/2013/05/x47b-top-gun/

[Noor]

Sellest tulenevalt on tal suure tõenäosusega robustsemad INS (Inertial navigation system) süsteemid, mida ei ole nii kerge GPS signaali võltsimisega segadusse ajada.

INS on täiesti iseseisev navigatsiooni süsteem, koosnedes laser güroskoopidest, kiirendusanduritest. Kui INS-ile on ennem lendu "teada antud" kus ta asub (ALIGN) siis on tegemist äärmiselt kindla navigatsiooni süsteemiga, mida mõjutada väljaspoolt on äärmiselt raske. Uusi andmeid sellistesse süsteemidesse lennu ajal üle GPSi ei saa sisestada (PPOS). Tsiviilis on sisse programmeeritud "3 + 3T Limit" mida antud isendil kindlasti ei ole. GPS on abiks suurematel pikkuskraadidel kui 72 kraadi ning info vahetuseks ning monitoorimiseks.

Ma pakun välja, et antud isendil on asjaga edasi mindud ning kombineeritud üheks ka FMC (Flight management Computer) ning AD (Air data) süsteemid. Sellisel juhul on arvuti abil kõiksugused vead veelgi lihtsam välistada. Kokkuvõttes peaks sellel aparaadil olema peal hetkel kompaktsed ADIRU "pakid".

[Gideonic]

X-47B tegigi viimaks autonoomse katapult-stardi lennukikandialt, pärast seda viis läbi ka kaks lähenemist lennukikandjale (viimase korral laskudes 18m kõrguseni), kuid maandus eisalgu siiski veel maal. Esimene maandumine lennukikandjale on plaanis juulis või augustis

http://www.wired.com/dangerroom/2013/05/drone-carrier/

On a crisp, bright and nearly cloudless day, about 100 miles off the Virginia coast, the crew of the Bush and the team behind the highly autonomous X-47B loaded up the deck’s second catapult with the drone and shot it off into the sky above the eastern Atlantic. The drone — which has its own callsign, “Salty Dog 502″ — turned downwind and passed over the ship twice, first from 1000 feet overhead and then from 60 feet overhead, before flying back to dry land in Maryland. The launch went exactly as the Navy hoped.

EDIT:

video ka:
http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... FMvNrkwmi0

Üks põhjus, miks lennukikandjal maandumisest veel nii kindlalt ei räägita on, et maal on senimaani õnnestunud antud isend "trossidesse" maandada vaid 10% juhtudest. Osaliselt oli antud ebaedu põhjuseks ka mereväe poolt edastatud ebakorrektne Wire dynamics model, mis põhjustas probleeme ka F35-C'l (lisaks viimase muudele hädadele).

Mis selle "trosside dünaamikamudeli" all täpselt silmas peetakse ei ole mainitud, kuid ilmselt tegu mingisuguse füüsikalise simulatsioonimudeliga, mis diff-võrranditele lähendatud vastuseid leides (kasutades näiteks FEM'i) emuleerib trossi-võrgustiku käitumist.

Samuti tasub märkimist, et peale lennukikandjal maandumise läbiviimist lähevad antud prototüübid pensionile, kuna selle konseptsiooni tõestuseks see programm loodud sai. Tehakse küll ka õhust tankimise katsed, kuid seda juba surrokaat-lennukiga. Üldiselt aga hakatakse valmistuma mereväe Unmanned Carrier-Launched Surveillance and Strike (UCLASS) konkursiks, kuhu plaanivad oma disaini esitada 4 firmat. Selle käigus loodetakse sarnane semi-autonoomne droon kasutusele võtta antud kümnendi lõpuks.

[Gideonic]

Üldse tundub, et eile oli paras UAVde päev.

Lisaks ilmusid selgemad pildid hiina vaitiib-droonist, mis näeb X-47B-le veidi sarnane välja. Viimane oli tegemas ruleerimiskatseid:




Lisaks avalikustas Locheed-Martin esimesed pildid enda disainist, mis hakkab UCLASS konkursil võistlema lisaks Northrop Grumman X-47 järeltulijale ka Boeing Phantom Ray (X-45 baasil) ning General Atomics Avenger-iga:

[Gideonic]

Ikka ei saa seda teemat spämmimata ... Kellele pinda hakkab käima öelgu, ei hakka iga uudist siia lisama.

Igatahes, esimene Touch and go



Ja video:
http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... YYJI#t=56s

[Lemet]

Nüüd siis X-47B esimene maandumine lennukikandjale toimunud.

http://www.navy.mil/submit/display.asp?story_id=75298

Ja videogi kohe olemas.

http://www.youtube.com/watch?v=UduEZaOaonU

[Gideonic]

Tundub, et ka Brittidel edeneb asi päris jõudsalt, hoitakse lihtsalt madalamat profiili

Taranis UAV tegi esmalennu (arvatavasti Austraalias) juba 10. augustil 2013, ning sellest ei kõssatud kuhugi. Iroonia on veel selles et lennuraja teste tehti täiesti avalikult UKs reedee pärastlõunal, kuid keegi ei märganud.

http://www.flightglobal.com/blogs/the-d ... ting-fail/
http://www.flightglobal.com/news/articl ... ng-395574/

Väidetakse,et läbis esimese õhutestide raund üliedukalt. Teises artiklis ka video.