Samuti ei suuda ma kuskilt välja lugenud Mannerheimi ülehinnangut punaarmeele? äkki annad mõne vihje (G.Mannerheim "Memoirs" NY 1953 ei ole ühtegi sellist otsest lõiku, nagu ei suuda ma ka leida "Talvesõjast" ja "Talvesõja diplomaatiast").
Mitmest kohast olen seda lugenud.
Just Talvesõja alguse kohta, kus Mannerheim olevat punaarmeed kartnud ja tugevalt ülehinnanud. Erilist masendust tegi talle Eesti, kuna N-Liit oli baasid siia sisse toonud. Ta lootis eestlastest rohkem.
Allikad

Talvesõja raamat, pealkiri oli vist Talvesõda, autorid olid Soome ajaloolased, hästi mahukas, eesti keeles ilmunud.
Seal on kindlasti sellest juttu, rohkem hetkel ei meenu, kuid olen täiesti kindel, et olen seda veel kusagilt lugenud.
ma siiski kardan, et Soome poliitikute jaoks oli Eesti kui selline ajutine nähtus, mis kindlasti kinnistus veelgi 30ndate teisel poolel... Oleks asi olnud vastupidine ei oleks olnud mingeid takistusi, ükskõik millises vormelis, koalitsiooni lepingu allakirjutamisel (EW ja SV). Samas oli 30ndate Soome demokraatlik riik erinevalt EW'st ning, ka see mängis kindlasti oma rolli võõristusel.
Ennemini ikka Rootsi ja põhjamaade, mitte Soome arvates.
Soome hoidis 30-ndate teisel poolel rohkem Rootsi ligi, kuna lootis, et N-Liit võtab Soomet ,kui põhjamaad.
Tehti kõik, mis võimalik, et Soomet ei peetaks Balti riigiks.
Ehk saab Rootsi ja põhjamaade neutraalsuse vihmavarju alla pugeda.
Minu arvates oli Soome sel ajal rohkem Balti riik, kui põhjamaa riik.
Miks, sest esiteks ei olnud nende poliitika, mitte just kõige neutraalsem. Tihedalt tehti koostööd sakslastega, rohkem kui Eesti näiteks.
Mis põhjamaadest tulevasse sõjalisse abisse puutub, siis.
Nagu ma ennem mainisin Soomes eriti ei usutud, et põhjamaad sõjaliselt Soomet aitavad.
Esiteks oli Soome ja põhjamaade Taani, Norra isegi Rootsi (viimase puhul pole nii kindel) arusaam vaenlasest erinev. Soome arvates oli vaenlane N-Liit ja ainus abi saab tulla tulevases sõjas Saksamaalt. Taani, Norra arvates oli vaenlane Saksamaa.
Rootsi oli neutraalne, seda juba sajandeid, selge, et ta Soome pärast oma põhimõteid ei muuda. Rootsi ei olnud huvitatud sõjalistest liitudest.
Ainus võimalik liitlane Saksamaa kõrval oli Soomele Eesti.
Eestist ei loodetud saada abi, kuid loodeti, et lõuna piir on kaitstud, Balti laevastik luku taga ja muidugi strateegiliselt tähtsad lennuväljad, mis ei tohi N-Liidu kätte minna.
Üllatunud oli ta ääretult ebaefektiivse Punaarmee juhtimise üle, ääretult külma talve üle ning selle üle, et maa (mis veel kaks aastat tagasi oli lõhestunud) muutus korraga justkui üheks...
Ära unusta punaarmee väljaõpet. Kahurid lasid mööda, tankid läksid peale ilma jalaväe kaitseta. Lennukid viskasid tundub, et meelega oma pommilaadungid enne sihtmärki maha. Jalavägi jättis raskerelvad maha ja põgenes jne...
Ja mis peamine punaarmeelase väga madal võitlusmoraal.
Sõdurid ei saanud aru milleks seda sõda neile vaja on
Soome sõduri üle oli Mannerheim tõesti väga meeldivalt üllatunud.
Kaitsetahe oli soomlastel väga kõrge.
Kas on üldse võimalik Punaarmeed oluliselt tugevamaks hinnata, kui ta on? 90% NSVL'i suutlikusest hävitati, alates 22.06.41 mõne kuuga, ja siis? Hakkas kellegil sellest kergem? Tegi Stalin enesetapu? Venemaaga on see probleem, et kui ei toimu midagi sisemist, mille all valitsev kord/juht jne/ murduks või ei sure mõne katku tagajärjel suurem osa elanikkonnast maha, on neid liiga palju ( ja alati leidub mõni Suur- Venamaa sovinist neid juhtima...)
Kas tõesti 90%, natuke liiga suur number
Kuid loomulikult muus on Sul õigus.