sääresidemed

[alex]

Kas kellelgi on aimu milline võis olla saksa sõduri IMS aegne sääreside. Mulle sattus üks: 2,3 m pikk ja ca 8-9 sm lai. Puuvillane, sukana kootud, tumehall, pea must. ühest otsast täisnurga all kokku õmmeldud teisest otsast kolmnurka õmmeldud ja selle otsast ca 60 sm pikkune pael.
Kahjuks pildi panemise võimalus puudub.

[hillart]

Saksa sõdur ei kandnud I MS-s sääresidemeid. Vaid säärsaapaid.

[Ogre]

See ei lähe küll teemaga kokku aga kas Vene armees kasutatakse siinani jalarätte sokkide asemel?

[alex]

vastust ootan ikka, ok võibolla mitte saksa aga ehk mingi teadmine on?

[malox]

Vene armees kasutatakse siiamaani, hiljuti mõeldi nende väljavahetamisele sokkide vastu, kuid toodi põhjenduseks, et kes neid kandnud saavad nende headusest aru, ning ei soovita neid sokkide vastu vahetada(vähemalt juhtide tasandil).

[hugo1]

Targemad võiksid rääkida, kas kalts on tõesti parem, kui sokk
Teine asi, kas venelased kannavad ikka kirsasid
Need nüüd küll saabastest paremad ei ole

[Takishi]

üks asi on targem või mitte, aga ise jõudsin järeldusele et ükski villane sokk ei saa vastu tavalisele kaltsule mis jala ümber mässitud. õues 20 miinuskraadi ja väga hää olla. sai tööd tehtud ja kõik rahul. muidu pidi iga 40 minuti tagant lisaks ohtratele suitsupausidele soojenemispause tegema ja jalad vastu ahju suruma.

[hillart]

Vene kroonus käinuna ei laida mitte põrmugi jalarätte. Saabaste-kirsadega kandmiseks parim. Erinevast materjalist sokke võid vaid lõhkumiseks ja jalgade villitamiseks otsa tõmmata.
Aga eks oma kogemus õpeta.

[Kriuks]

Mäletan, et oli isegi mingi simnõi bardjanka versioon. Suvistest paksem materjal ja üks külg kergelt karvane. Soojad olid küll kuramused .

[Kirveraidur]

Jalarätist niipalju, et ega`s viikingid lollid olnud, et nad jalarätte just kandsid- ja kui olidki sokid, siis nõeltehnikas tehtud sokid, mille kõrval igasugune tänapäevane sünteetika võib jala käia..

[tõnuv]

Sain ka jupi kootud sääresidet.Vähemalt Saaremaa muuseumi ekspositsioon väidab, et tegu kangelasliku punaarmee jalavarjudega.

[malox]

Millised need jalarätid on, peaks ikka ise kah järele katsetama...

[Peter[L]]

Kirsa jaoks oli parim kombinatsioon partjanka + sokk. Mõte selles, et pikkadel rännakutel hoidis sokk jalasidet paremini koos ja polnud vaja ümber mähkida (nii tihti) Mõte ainult sokist tekitab õudust. Poolsaapal jah. Aga kas vene armees siis praegu on suvejalatsiks ka kirsa?

[kalleb]

ma usun et kindlasti on-vaja ju vanad varud ära kasutada ja ega seda rahakest neil ka pole et ei tea mis imesaapaid osta nagu mujal

ma lasin endale Tartu kirsad saata-olid ikka vähe mugavamad kui vene värk,

vene kirsad hakkasid jala peale

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kirsa jaoks olid jalarätid raudselt paremad sokkidest. Konkreetne suvine tehnika oli, et kui jalalaba osa ära juustus, mähkisid kärmelt ümber - niiskund osa ümber sääre tahenema, kuiv osa ümber jalalaba ja käis jälle. Talvel lumes sumbates sama tehnika - kui jalalaba ümber lihtsalt märjaks sai - jälle mähkisid ümber, märg osa säärele kuivama, kuiv/soe osa ümber jalalaba...
Lisaks oli talvel kasulik asja ka sokkidega täiendada, sest ega kirsa, raibe, sooja ei pidanud. Sokid käisid siis muidugi sissepoole ja jalarätt mähiti ümber...