Viktoriin

[fritz638]

Veel kord siis kirjutan, kuigi täna keegi vaevalt viitsib vastata.
Terase läbistavus oleneb nurgast: 60°- 50mm ja 20°- 55mm. Seda oli ilmselt ikkagi vähe, sest sakslased kutsusid relva "klopfer" ja venelased "kolotushka".
Ei kujuta ette, kui kaugelt tanki vaadates veel meestel püksid kuivaks jäid aga Stielgranate 41 täpsus oli piisav kuskil 200...300m.
200 meetrilt läbistas see soomust 180mm.
Kordan veel küsimust - mis nipiga see saavutati?

[rooduvana]

Volframist mürsu südamik?

[Arnold]

Kiirus nagu kehvake - kumulatiivlaeng?

[Troll]

Kuna see oli nn ülekaliibriline mürsk: http://www.inert-ord.net/rod02h/stielgr/

[fritz638]

Volframotsik oli eelnevalt küsitud mürsul PzG40.
Kumulatiivlaeng...? Ei oska öelda, kas nii nimetada võib, kindlasti oli see ülekaliibriline mürsk, mis lõhkes kokkupuutel sihtmärgiga.

Huvitav, ühel soomlaste lingil on kirjas, et ka Eesti ostis neid PaK 35/36 tankitõrjekahureid:
http://www.pkymasehist.fi/pak3536.html

[ugandiklubi]

Tegemist oli kumulatiivlaenguga .Lisan ka ühejoonise veel sellest mürsust .

[fritz638]

Seegi küsimus lahenes, küsib Arnold.

[Arnold]

Et mitte pikalt mõelda - mida kujutas endast "parema käe reegel"?
Ma ei mõtle siin seda ristmiku ületamisel vajaminevat oskust, mida vist autokoolides enam ei õpetata, vaid vastus peitub seal kusagil muinasajas.

[wudu]

Kas mitte seda, et naist saates oli naine mehest paremal pool, sest mehe mõõk oli harilikult vasakul küljel ning mõõka oli sellisel juhul, vajadusel lihtsam välja tõmmata?

[Arnold]

Tollasest etiketist suurt ei tea ja naised asjasse ei puutu, aga suund on üldiselt õige

[Charlemagne]

et siis ehk kaitseehitised olid plaanitud nõnda, et mõõgakäe kasutamine ründajale hästi vastuvõetamatuks teha?

[Arnold]

Lühike ja täpne vastus! Väravakäigud ja teed linnusenõlval ehitati sellise asetusega, et ründaja jäi alati parema küljega kaitsjate poole. Seega tuli vallidelt lastavate noolte ja muu allalendava träni vastu hoida kilpi paremas käes, mis frontaalse ründe korral inimkonna enamuse moodustavate paremakäeliste sõjasulaste mõõgakäsitsemise suht abituks pidi tegema. Padal ja Varbolas saab osaliselt taastatud väravaehitisi selle pilguga vaadeldes väitele kinnitust. Aga näiteks ka Soontaganas, seal siis rikkumata originaal ja on veidi teravamat silma vaja, et kunagine käigutee ära tunda.
Ei tea, kas vasakukäelised tõusid teenistusredelil kiiremini?
See küsimus oli retooriline

[Charlemagne]

siis peaks küsima...niisiis et:kes oli Talvesõjas Karjala kannakse armeegrupi komentaja( ülem)?

[Charlemagne]

Õige. Palun esita küsimus.

[Charlemagne]

Kinnitasid oma laevaninadesse sillad-aparellid, millel kidad küljes, võtsid Kartaago laeva sedapsi abordaazhi ja siis asus tegevusse Rooma jalavägi, sellele polnud kartsaagolasil miskit vastu panna....