Viktoriin
Veel kord siis kirjutan, kuigi täna keegi vaevalt viitsib vastata.
Terase läbistavus oleneb nurgast: 60°- 50mm ja 20°- 55mm. Seda oli ilmselt ikkagi vähe, sest sakslased kutsusid relva "klopfer" ja venelased "kolotushka".
Ei kujuta ette, kui kaugelt tanki vaadates veel meestel püksid kuivaks jäid aga Stielgranate 41 täpsus oli piisav kuskil 200...300m.
200 meetrilt läbistas see soomust 180mm.
Kordan veel küsimust - mis nipiga see saavutati?
Terase läbistavus oleneb nurgast: 60°- 50mm ja 20°- 55mm. Seda oli ilmselt ikkagi vähe, sest sakslased kutsusid relva "klopfer" ja venelased "kolotushka".
Ei kujuta ette, kui kaugelt tanki vaadates veel meestel püksid kuivaks jäid aga Stielgranate 41 täpsus oli piisav kuskil 200...300m.
200 meetrilt läbistas see soomust 180mm.
Kordan veel küsimust - mis nipiga see saavutati?
Kuna see oli nn ülekaliibriline mürsk: http://www.inert-ord.net/rod02h/stielgr/
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Volframotsik oli eelnevalt küsitud mürsul PzG40.
Kumulatiivlaeng...? Ei oska öelda, kas nii nimetada võib, kindlasti oli see ülekaliibriline mürsk, mis lõhkes kokkupuutel sihtmärgiga.
Huvitav, ühel soomlaste lingil on kirjas, et ka Eesti ostis neid PaK 35/36 tankitõrjekahureid:
http://www.pkymasehist.fi/pak3536.html
Kumulatiivlaeng...? Ei oska öelda, kas nii nimetada võib, kindlasti oli see ülekaliibriline mürsk, mis lõhkes kokkupuutel sihtmärgiga.
Huvitav, ühel soomlaste lingil on kirjas, et ka Eesti ostis neid PaK 35/36 tankitõrjekahureid:
http://www.pkymasehist.fi/pak3536.html
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Kas mitte seda, et naist saates oli naine mehest paremal pool, sest mehe mõõk oli harilikult vasakul küljel ning mõõka oli sellisel juhul, vajadusel lihtsam välja tõmmata?
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Lühike ja täpne vastus! Väravakäigud ja teed linnusenõlval ehitati sellise asetusega, et ründaja jäi alati parema küljega kaitsjate poole. Seega tuli vallidelt lastavate noolte ja muu allalendava träni vastu hoida kilpi paremas käes, mis frontaalse ründe korral inimkonna enamuse moodustavate paremakäeliste sõjasulaste mõõgakäsitsemise suht abituks pidi tegema. Padal ja Varbolas saab osaliselt taastatud väravaehitisi selle pilguga vaadeldes väitele kinnitust. Aga näiteks ka Soontaganas, seal siis rikkumata originaal ja on veidi teravamat silma vaja, et kunagine käigutee ära tunda.
Ei tea, kas vasakukäelised tõusid teenistusredelil kiiremini?
See küsimus oli retooriline
Ei tea, kas vasakukäelised tõusid teenistusredelil kiiremini?

See küsimus oli retooriline

-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline