Rünnuk ja liikursuurtükk ongi Eesti mõistes see "high firepower" sest taktikalisest tuumarelvast meie jõud üle ei käi. Rünnuk on võimeline sihtmärgi avastama ja hävitama juba 1.5 km. kauguselt. Ei ole nii, et hiilid oma AT-4 100 meetri peale ja paned paugu ära
Kui suurel ajal suudaks see rünnukite üksus vastasega madistada ja kui suurel alal suudaks sama raha eest ostetud AT-4dega vennad madistada?
Siia ongi see koer maetud.
Kui üks rünnukibrigaad võtab enda alla pool Ida-Virumaad ja teine pool Võrumaad, siis mis saab ülejäänud 14 maakonna ekvivalendist?
Millega seal madistatakse, kui näiteks vastane suunab oma põhipingutuse hoopis sinna?
Teeme seal väheste kustidega tankitõrjet ja MG-3ga õhutõrjet?
Kontseptsioon "kõik raha brigaadi" põhineb vildakal eeldusel (assumption is mother of all f***ups), et me suudame olla seal, kus vastane tulema hakkab. Aga kui ta tuleb mujalt?
Kui mujal on tühjus või peaaegu tühjus, siis pole mujalt tulemiseks ka vaja erilisi jõudusid koondada.
Teise brigaadiga muidugi olukord paraneb (vähenem pettuse osaliseks saamise risk - et brigaad meelitatakse Narva ja pealöök antakse Võrust), kuid tühjust on kui palju.
Mina ei taha paljakäsi minna Kaliningradi merejalaväe tanke peatama, sest keegi tegi valed eeldused ja eeldas, et venelased ei suuda tanke kaubalaevale laadida ja neid kuskil sadamas maha laadida.
Pean enda elu piisavalt väärtuslikuks.
Kui keegi ütleks, et stopp sõber, pappi tuli juurde ja teeme 4 brigaadi, igaüks rünnukite ja PzH-2000tega (või vähemalt FH70ga), siis ma jääks sel teema vaiksemaks. Tühjust jääb vähemaks ja on näha, et tekkinud on plaan 3. või 4. suuna tarvis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.