Ei tea, kas saab uskuda sellele allikale kui leht nimega Postimees, mis 2. aprillil 1943 a. kirjutas:
Nagu näha, ei ole siin sõnagi Eesti Kaitseväe vandest."VANNUN jumala nime juures püha vande, et kuuletun võitluses bolshevismi vastu tingimusteta saksa sõjajõudude ülemjuhatajale Adolf Hitlerile ja olen julge sõdurina igal ajal valmis selle vande eest ome elu jätma" - see on pühalik vanne, mille praegusel saatusraskel ajal annab eesti meeste paremik - eesti leegionärid. Sellise vande annavad need, keda eile lillede ja parimate soovidega ära saatsime. Uhkustundega ära saatsime, teades, et nii nemad nagu teisedki Eesti Leegioni liikmed moodustavad meie rahva tuleviku pandi.
On loomulik, et tulevases ühiskonnas, ükskõik milliseks ta kujuneks, on oma rahvusliku iseolemise nõudlemise ja kujundamise õigus ainult julgetel ja aktiivsetel rahvastel. Neil rahvastel, kelle liikmed ei kohku tagasi võitlusetunnil haaramast mõõka ühise vaenlase vastu - bolshevismi hävitamiseks. Neil rahvastel, kel on tahet võidelda. Reaalse löögijõu mõjuvõimsus oleneb arusaadavalt iga rahva arvulisest suurusest, millega meie väike ning suuri kaotusi üleelanud rahvas muidugi ei saa reastuda suurte rahvaste perre. Aga tähtis on just tahe. Ja sellest pole meil puudus, mida tõendavad eesti vabatahtlikud rindel ning meie sõjajõu keskne moodustis, eesti leegionärid. Nemad on need, kes kõrgel hoiavad meie lippu ja rahvuslikku sõduriau. See on õilistav ja võiks öelda otse nõutav eeskuju kõigile relvakandevõimelistele eesti meestele - anda oma elu eesti rahva käsutusse võitluseks meid neelata tahtva bolshevismi hävitamiseks. Tuhanded eestlased on seda teinud, veel paljud tuhanded järgnevad Euroopa saatusvõitluse juhtija Adolf Hitleri kutsele selle kindla teadmisega, et bolshevism tuleb hävitada, või vastasel korral oleme esmajoones meie kadunud. Just esmajoones, sest piirimaana oleme kommunistidel pinnuks silmas, ning on üldiselt teada, kuidas Stalini käsilased on korduvalt ähvardanud Eestit uuesti anastada. Samuti on teada, kuidas bolshevistidega kaasa võitlevad suurrahvad seda oma liitlasele lahkesti on lubanud.
Siin ei ole teist võimalust, kui kas või viimse eesti mehena võidelda kommunistide vastu. Sest see ongi meie kodumaa kaitse.
P.S.
Kas kahel videolõigul siit -- http://wehrmacht.pri.ee/videod/videod.php -- on filmitud Saksa sõjaväes sõdinud eesti sõjameeste VÄIKSEM osa, kes andsid Saksa vande või SUUREM osa, kes andsid Eesti Kaitseväe vande?
Tahaks ikkagi see küsimus selgeks teha.
