Jõelaevad Emajõel
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma või kohe oma arvamuse öelda.
Esimene loomulikult "Santa Maria" tühjakspumpamine (ilmselt 1979.a.) enne, kui ta Rannale veeti.
Teine siiski 70-test. Nii kaugel oldi ehitamisega vist 1975.aasta suvel? Fotises on fotosid septenbrist 1975, seal on asjaga pisut kaugemale jõutud.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=612041
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=612043
Nii et pildil olev "Koidula" sõidab täiesti regulaarset Ihaste liini
Esimene loomulikult "Santa Maria" tühjakspumpamine (ilmselt 1979.a.) enne, kui ta Rannale veeti.
Teine siiski 70-test. Nii kaugel oldi ehitamisega vist 1975.aasta suvel? Fotises on fotosid septenbrist 1975, seal on asjaga pisut kaugemale jõutud.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=612041
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=612043
Nii et pildil olev "Koidula" sõidab täiesti regulaarset Ihaste liini
Re: Jõelaevad Emajõel
Ihaste liin väljus ikka maaliinide bussijaama juurest.
Re: Jõelaevad Emajõel
Peaaegu absoluutselt mitte...aga natuke siiskiretti kirjutas:Ihaste liin väljus ikka maaliinide bussijaama juurest.

Kuni 1978.aastani väljus Ihaste regulaarliin statsionaarselt Oktoobri (Vabaduse) pst peatusest, siis toodi turuhoone juurde. Uus kallas koos laeva jaoks oleva süvendiga oli valmis ja asukoht tegelikult soodsam.
Seal oli peatus kindlasti veel 1991.a. Alumisel pildil on kaldal olevat sõiduplaanistendi tagakülgegi näha Vot edasi hakkas peatus rändama.
Sovetiaja 70-80.aastatel oli maaliinide bussijaama juures vaid üks pontoon ja seal seisid päise päeva ajal mitu tundi Pihkva "Raketad". Kohalik liin kohe kuidagi ei mahtunud.
Erandkorras aga Ihaste liini jaoks tiiburite pontooni 70-tel tõesti kasutati! Tiiburite sõidud algasid maikuus, Ihaste liin varase kevade korral mõnel hooajal juba aprillis. Kõrge aprillikuu veeseisu puhul, kui jõetramm kaarsilla alt vist läbi ei mahtunud, väljuski ta mõni nädal bussijaama juurest.
Aga seda, kuskohast 60-te aastate II poole õhtune Ihaste liin väljus, ma tõesti ei tea! Kas siis turuhoone juurest (peaks olema tõenäolisem) või oli maaliinide bussijaama alt?
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma lisa veel niipalju, et Ihaste regulaarliini sõideti viimati vist 1989.aastal. 1990-91 oli käigus Kabina karjääri vahet sõelumine. Tavaliselt tehti lihtsalt karjääris väike tiir ja tuldi Tartusse tagasi. Juhul, kui keegi maha minna või peale tulla soovis, oli karjääri linnapoolses otsas korraks peatus. Aga mõnikord, kui oli juba teada, et keegi maha ei lähe (eriti päeva viimaste reiside puhul), ei viitsinud kapten karjäärini üldse sõita ja keeras laeva juba Veibri küla juures ringi.
1992.a. kohta ei oska öelda, edasi läksid aga lihtsalt peatusteta huvisõidud nii üles- kui allavoolu.
1992.a. kohta ei oska öelda, edasi läksid aga lihtsalt peatusteta huvisõidud nii üles- kui allavoolu.
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma julgeks ütelda,et 60-te lõpul Ihaste liini veel ei olnudki.aurik kirjutas:retti kirjutas: Aga seda, kuskohast 60-te aastate II poole õhtune Ihaste liin väljus, ma tõesti ei tea! Kas siis turuhoone juurest (peaks olema tõenäolisem) või oli maaliinide bussijaama alt?
Re: Jõelaevad Emajõel
Kunagi, sirvides 60-te II poole "Edasi" lehti, jäid kevadistest saitungitest, siis kui reisilaevad sõitma hakasid, kuulutused silma. Ei anna pead, kas väljumine oli 19.00 või 19.30.retti kirjutas:Ma julgeks ütelda,et 60-te lõpul Ihaste liini veel ei olnudki.aurik kirjutas:retti kirjutas: Aga seda, kuskohast 60-te aastate II poole õhtune Ihaste liin väljus, ma tõesti ei tea! Kas siis turuhoone juurest (peaks olema tõenäolisem) või oli maaliinide bussijaama alt?
Re: Jõelaevad Emajõel
Selline kevadine pilt siis internetist.Aasta on tõenäoliselt 1957.Võidu sild ei ole veel valmis.Aga mis toimub ülejõe poolsel kaldal?
Re: Jõelaevad Emajõel
Ei tea, mis toimub... võib-olla tavaline jõeäärne melu. Võimalik, et tee sillani viis praeguse Atlantise suunast, ehk seepärast vasakpoolne ots rahvarohkem. Ja mitmed tüübid püüavad kiibitsejate saatel kala.retti kirjutas:Selline kevadine pilt siis internetist.Aasta on tõenäoliselt 1957.Võidu sild ei ole veel valmis.Aga mis toimub ülejõe poolsel kaldal?
Ega kellelgi pole värskemat fotot, mis seisu "Vanemuine" on jõudnud?
Ise lisaksin ühe üleveo pildi Võetud siit http://www.muis.ee/museaalview/2727141
Nagu teinekord juhtub, on valesti dateeritud. Õige oleks 1963/64 talv.
Tegelikult olid seda tüüpi laevad nö pikendatud navigatsiooniga- võimelised sõitma ka jääsupis.
Venelaste andmebaasides "Vanemuist" sees pole. Ei oma nime ega MO-87 all.
Re: Jõelaevad Emajõel
Selle laeva kohta selgus midagi Tartuga seotut. 1974 likvideeriti Ivangorodi sadam ja laevad läksid Leningradi alluvusse, kes ei mõistnud mitmetega neist suurt midagi peale hakata. Näiteks läks peatselt lammutusse Kaunases ehitatud M-tüüpi "Pravda". Aga "Zvezda" ostule pretendeeris Tartu jõesadam! Ilmselt mahakandmisele mineva vana jõetrammi "Narva" asenduseks (temast natuke juttu ja 3 pilti lk 35 keskel)aurik kirjutas:Narva jõge uurides sattus taas pildile juba meil siin paar korda varem presenteeritud "Zvezda" ja et rakurss on pisut parem, kui tema eelmistel fotodel, riputan ta taas üles.
Manus:
Звезда56.jpg
Звезда56.jpg [ 44.27 KB | Vaadatud 912 korda ]
Kaup jäi katki, sest venelased küsisid laeva eest liig kõrget hinda, vist 40000 rubla. Lõpuks anti alus hoopis Slantsõ noorte meremeeste klubile, kus ta kiirelt ära rüüstati, nii et 80-te I pooleks oli temast vaid vrakk järel.
Ja Digarist tuli välja üks täiesti sürr asi.

http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/133383
Re: Jõelaevad Emajõel
foorumi peale tarkust kokku:
Ahti pilte on muis-is mitmeid. Üks näide ka
Foto iibeist, läbi FB Tartu kommuuniEndine Hansa/Olga?/Ahti (ehitatud 1908 Eestis, 2 aurumasinat, kumbki 100 hj, kiirus 10 sõlme)
1941 augustis venelased uputvad Remmniku rannas .
Sealt tõstavad sakslased ta üless ja järgnevalt kasutab Feld-Wasserstrassen Abteilung nr4, nimeks "Baltenland"
26 august 1944 uputati ta vene lennuväe poolt Emajõel / vs Baltenland õhiti sakslaste endi poolt 25.8. ennelõunal, nii on vähemalt nende paberites kirjas.
Pärast sõda läks vanarauaks .
Relvastus: 2 Flak 3,7 cm, 1 Flak Vierling 2 cm. (1944)
Ahti pilte on muis-is mitmeid. Üks näide ka
Alati võib pakkuda Eesti üliõpilasorganistasioonide sümboolikat, fotosid 2MS eelsest ajast
Re: Jõelaevad Emajõel
Muuseumiportaali on pisut täiendatud. Sinna on jõudnud väike pildiseeria "Zarja-1" Tartus 1971.a. hilissuvel. Eks ta jah, kohe pärast saabumist (vist augustikuus) sõitma pandi.
Valisin sealt 3 võtet Korrektsuse mõttes viited ka. Ühel pildil nimetatakse teda millegipärast "Kreutzwaldiks". Ikka juhtub...
http://www.muis.ee/museaalview/1673212
http://www.muis.ee/museaalview/1673216
http://www.muis.ee/museaalview/1673201
Valisin sealt 3 võtet Korrektsuse mõttes viited ka. Ühel pildil nimetatakse teda millegipärast "Kreutzwaldiks". Ikka juhtub...
http://www.muis.ee/museaalview/1673212
http://www.muis.ee/museaalview/1673216
http://www.muis.ee/museaalview/1673201
Re: Jõelaevad Emajõel
Sihukest Zarja-tüüpi laeva oleks praegu väga vaja. Sai igal pool randuda ja liikus kiiresti. Tea, kas Vene või näiteks Ukraina avarustes võiks mõni sihandne olla järel? Või midagi uuemat, aga samasuguste omadustega...
- paadikapten
- Liige
- Postitusi: 462
- Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Jõelaevad Emajõel
Zarjal oli halb omadus - tekitas suure laine. See laine olevat olnud võimeline lõhkuma nii jõekaldaid, kui ka kallaste ääres seisnud paate.
Ja veel kütusekulu. Palju see elukas rüüpas? Kui suure summana kajastuks pileti hind? Tean, et Polarise Piirissaare-sõidud olid üsna kallid.
Oleks need laevad aga sõitnud ajal, mil ma süstatrennis käisin, oleks ma olnud väga õnnelik
Osadel meie trenni postel oli kirg suurte lainete vastu. Me jälgisime kõiki jõel liikuvaid aluseid. Meile meeldis nende tekitatud laines süstadega surfata. Mida suurem laine, seda parem. Näiteks kaater Tempo, toona juba sõitma hakanud igasugused lääne luksuspaadid jms suurt lainet tõstvad liikurid olid meie kaifiallikad 
EDIT: Muide, huvitava pildi leidsin...

http://1.bp.blogspot.com/-G0zgIuXGU8M/U ... rofoil.jpg
Kus see laevuke niimoodi vedelema jäeti?
Ja veel kütusekulu. Palju see elukas rüüpas? Kui suure summana kajastuks pileti hind? Tean, et Polarise Piirissaare-sõidud olid üsna kallid.
Oleks need laevad aga sõitnud ajal, mil ma süstatrennis käisin, oleks ma olnud väga õnnelik


EDIT: Muide, huvitava pildi leidsin...

http://1.bp.blogspot.com/-G0zgIuXGU8M/U ... rofoil.jpg
Kus see laevuke niimoodi vedelema jäeti?
Vaatame siis, mis siin toimub...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist