Sõltumata silmapaistvast MOA klassist ja millest kõigest veel G3 derivaadid pole meil sõtta jõudnud.
Galil on aga sõdades edukalt kasutatud ja nagu kasutajad ise ütlevad, säilitab oma lahinguvõime ka siis, kui M16 derivaadid ammu vait on jäänud.
Mina olen mõnda relva pidanud inimestele tänavalt selgeks õpetama, meil kasutatavate relvadega on selline seis, et peale 4 klassitundi võitab 90% Galili õppureid relva kinnisilmi lahti ja paneb kokku, AK4 puhul vajab ka peale esimest väliharjutust relvade hoodus tugevat juhendaja poolset sekkumist, et asjad üldse kokku ja tehtud saaks. Drilliga on mõistagi kõik võimalik, aga olgem realistid, kui andmiseks läheb, pole drilliks enam palju aega - sestap räägin just võtmes, mis on kiirkorras mobiliseeritule lihtne selgeks teha.
Rekord Galiliga on - esmakordselt elus relva kasutavad inimesed, 15 minutine kiirkursus, kuidas kasutamine käib, vennad madistasid päev läbi ilma tõrgeteta ning pärast, ilma eraldi õppeta, lihtsal teiste pealt vaadates ja enda loogikat kasutades puhastasid ka relvad täiesti rahuldaval tasemel ära. Vat selline relv on see, mida rahvaarmee vajab ja mida saab mingitele 1996 ajateenistuses olnud vendade kiirkorras kätte jagada. Sõltumata sellest, kes kalashi tegelikult leiutas, oli tegemist geeniusega, kes suutis üsna täpselt tabada rahvaarmee vajadusi.
Eks teadmatuses kobajad ikka karda tundmatut. Galil on ju oma ehituselt ekstreemse mustumise tingimustes kasutamiseks kohandatud kalashnikovi disain (koos soomlaste kvaliteeditrikkidega).millest juudid ise iga hinna eest lahti püüdisid saada, vot Kalashnikov oleks ikka hea
Ei koosta.küll siis koostaks juba näiteks Trumm analüüsi, et see G-36 "meie oludesse mittesobiv, ebatäpne ja mõttetult kapriisne" võrreldes "vana hea" AK-4-ga
