Esiteks - ära kirjuta lauseid üle rea. See ei muuda sinu loosungeid veel tõeks. See on punapropagandistide võte.Xender kirjutas:Esiteks on Venemaal olemas selline uppumatu lennukikandja Euroopas nagu Kaliningrad, sealt saab suuremas osas väga hästi pilku peal hoida mis toimub keset läänemerd. Ainsana ei saa pilku peal hoida kõige paremini Soomel ning Rootsil ( kes aga pole NATO liikmed ). Isegi siis kui NATO peaks paigutama oma laevu kusagile Mariehamn-i või sinna kanti siis nad peavad läbima oma teekonnal läänemere osa, mida saab Kaliningradist jälgida.
Teiseks, Läänemeri on sisemeri, ehk siis kui NATO siin mingit suuremat operatsiooni korraldada tahab on kõigist radaritest ja muudest asjadest palju odavam ja täpsem Taani väinade juures paarile tädile maksta, kes teatavad kuhu vaja - kui mingi suurem sõjalaevaliiklus pihta hakkab.
Kolmandaks, Vene Balti mere laevastik on kusagil Poola laevastiku suurune ( reaalselt paneks kaardid Poola laevastikule, mis oluliselt kaasaegsem ). Isegi kõige suuremad venemaa kiitjad ei usu Vene foorumites, et Balti mere laevastik oleks sõja korral millekski suutelised. Pmt oleks Vene Balti mere laevastikust ainult asja Balti riikide vastu, teistelt saaks lutti.
Pealegi pole ka NATOl siin oma laevastikuga midagi väga teha ... vene laevastikku ... seda eriti nagu väga polegi, ning erilist ohtu ei kujuta. Samal ajal on Läänemeri väike ning oht jääda õhurünnaku - raketiirünnaki alla suur.
Sõja ( või selle ohu korral ) korral on arvatavasti mõlemad pooled pannud lendama ka vastase tuleulatuses väljaspool piisavalt radarilennukeid.
Kui NATO tahab salaja paigutada siiakanti vägesid, saab seda teha väga edukalt ka maskeeritud rongidega ja mööda maanteid.
Suuremat laevadega sebimist näeks ma ainult selles olukorras, kus NATO väed piiravad Peterburgi vms ning seal vaja vägedele massiivselt varustust tuua. Sellises olukorras on aga Eesti juba ammu tagasi võetud ...
Seega mingid radarijaamad Eestis on Venelastele küll listis mingi 40 leheküljel, miks võiks vajalik olla Eestit vallutada ...
Teiseks - kogu lugupidamise juures Poola vastu - kas Poola laevastikul on 2500 km lennukaugusega tiibraketid ja tuumarelv? Tasub tiba mõelda enne rumaluste kirjutamist. Poola laevastiku pealveekomponendi kõige kõvem oma on 2 ameeriklastelt ostetud peetud Oliver H. Perry fregatti, mis on relvastatud ca 150 km lennukaugusega Harpoon tiibrakettidega.
Uuem neist laevadest on vette lastud 1980 (vanem 1978). Ülejäänud pealveelaevastik on põhiliselt rubla-aja tüübid. Allveelaevadest võib kuidagi moodsaks lugeda 1 Kilo-klass, 2 Kobben-klassi on vette lastud 1967....
Kolmandaks - kui su relvastuses on raketid, millega on võimalik tabada mässuliste laagrit Süürias, kui tulistav laev asub Kaspial, siis milleks on vajalik "suur sõjalaevaliiklus" Taani väinades, mille jälgimise eest peab "paarile tädile maksma"? Sevastopolist Gotlandini on 1800 km ja Arhangelskist Gotlandini 1600. Võib-olla maksab hoopis viiendale kolonnile vajalikus sadamalinnas või merel olevatele vene kaluritele, et see helistaks kuskile ja teataks vajaliku laeva koordinaadid.

Neljandaks - enne taolisi statemente tasub tutvuda laevastike suuruse ja näiteks laevade tootmisaastatega, usu sa üllatud isegi.