Ma ei viitsi sama juttu aina uuesti ja uuesti kirjutada. Siit tuleb üks tsitaat vanemast postitusest, kus juttu ka suurtükitulest.mutionu kirjutas:
Minu arusaam on selline.
Selleks, et kuhugi minna, peab olema varjend. Selleks, et teada, kuhu minna, peab olema tehtud teavitustöö
Raketi lennuaeg on mõneti pseudoprobleem.
Ühe raketiga täppislöögi vastu varjend ei aita. Massilist raketirünnakut(a'la 50 Iskanderit) pole ilmselt oodata, liialt kallis lõbu. Küll aga on oodata suurtükituld ja lennukipomme. Eelhoiatust ei ole sel juhul nagunii.
Küll on varjend imetabaselt hea koht kui kuuled, et kuhugi kukkus mürsk. Kui otsese tulelöögi alla pole veel jäänud siis on aega mõned minutid, et varjendisse jõuda. Kui varjend on iga viienda maja keldris siis jõuab kah.
ja siit teine värskem kogemus ballistiliste rakettidegatoomas tyrk kirjutas:Mis puutub aga ühest teemast teise jalutavat varjendite küsimust, siis keegi ei viitsi tegeleda sellise lihtsa küsimusega nagu eelhoiatus. Inimesed ei ela varjendis. Isegi praegu Donetski ja muude Ukraina lahingute ajal - no ei ela. Kui ikka Grad või mürsk tabab bussipeatust, siis seal ka keegi seisab ja bussi ootab.
Kogu see varjendite süsteem elab tegelikult eelhoiatuse peal. Kui on võimalik elanikkonda hoiatada, et rünnak tuleb ja varjuge, siis on varjenditel mõtet.
Kaks näidet, kui ei olnud mõtet.
Inglased olid saksa õhurünnakutega II m-s ajal suht harjunud ning rutiin oli paigas. Kui algasid V-1 rünnakud, siis jätkusid ka õhuhäire teavitused Londonis ja muudes keskustes. Kuigi sakslased tulistasid neid välja suvalise sagedusega jms - radaritega olid need avastatavad ning õhuhäire võimaldas varjuda. Isegi kui õhuhäirete vahe oli mingi paarkümmend minutit - ikka kuulutati järgmise raketi puhul õhuhäire välja.
Kui sakslased hakkasid tulistama V-2 rakette Londoni pihta, siis inglased olid küll võimelised rakette avastama, kuid eelteate aeg jäi liiga lühikeseks, et õhuhäire teadet anda - inimesed poleks nagunii jõudnud varjuda. Ainult paanikat oleks tekitanud. Nii et häiretest nende puhul lihtsalt loobuti. Tuli rakett sinu maja pihta - s*** päev, kellel kurdad?
Veidi lähemale Eestile - Leningradi blokaadi ajal kasvasid ohvrid tsiviilelanikonnas järsult, kui sakslased hakkasid südalinna pommitama kauglaske kahuritega. Varem toimunud pommitamised lennukitelt jätsid ikka vähemalt mingi eelhoiatus aja. Halvimal juhul mõned minutidki, kui juba kuulsid lähenevate lennukite müra. Kahuritule puhul oli eelhoiatuseks mõni sekund. Paras aeg, et pikali visata. Ja ainus eelhoiatus, mida tsiviilkaitse sai kasutada, oligi kiri maja seinal, et hoia teisele poole teed - see tänavapool on kahuritule all. Nevski peal võib ka täna neid silte veel lugeda.
toomas tyrk kirjutas:Kuna eile siin seda Iisraeli näidet lehvitati, siis guugeldasin vähe, et vaadata kuidas Iisrael tuli toime Iraagi Scudide rünnakutega 1991. a. Leidsin ühe sellise võrdleva uurimuse, mis oli veel üsna värsketelt jälgedelt kokku pandud, 1993. a.
http://web.mit.edu/ssp/publications/wor ... wp93-2.pdf
Mis tsiviilkaitse meetmeid Iisrael kasutas ning millised aitasid.
1. evakuatsioon. Peale esimest rünnakut öeldi, et tõmmake lesta linnadest. Ja päris suur osa tegi seda. Kuid isegi protsenti ei osatud arvutada, sest paljud inimesed ei evakueerunud täielikult, vaid käisid lihtsalt linnast väljas kusagil magamas. Ning päeval tulid linna tööle tagasi. See oli võimalik, kuna Iraak lasi Scude ainult öösel.
2. eelhoiatus. Ameerika sateliidid ja luurelennukid jälgisid seda Iraagi kõrbe ikka väga hoolega ning iga raketistardi peale anti hoiatus.
3. mis aga selle hoiatuse peale tehti? Kas joosti varjenditesse? Ei. Isegi eelhoiatusega oli reaktsiooniaeg liiga lühike. Elanikkonda õpetati kuhu varjuda oma tavalises eluhoones sellise eelhoiatuse korral. Variendid leiavad kogu selles käsitluses mainimist ainult ühe lausega - et neid ei kasutatud eriti. Kuigi rünnakud toimusid ainult öösiti ei läinud elanikud ööseks varjenditesse.
Iisraeli kaotused neist rünnakuist olid statiliselt küll üllatavalt väikesed, kuid varjendite olemasolu/mitteolemasolu ei mänginud seejuures pea mingit rolli.