Poolitatud teema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Poolitatud teema

Postitus Postitas lembetu »

hugo1 kirjutas:lembetu

Põhimõtleiselt seda me ju karukesega Sulle rääkisime.
Sinu ja minu jutt on erineva tonaalsusega. Kui järgi mõtled, saad isegi aru. Sina näitad muinaseestlasi kuidagi äbarikena, mina inimestena, kes tegutsesid oma parima teadmise ja võimaluste kohaselt. Kellel meist on õigus?
hugo1 kirjutas:Kas see muinaseestlane, kes sissetungija vastu võõrast mõõka kasutas oli ka rämps :?:
Jah, kui ta sõdis Kristuse lipu all võõrast isandat teenides, nagu konega SS vennad Adolfit või PPS-ga laskurkorpuslased Stalinit teenides.
Metsavennad olid tegijad ja patrioodid. Vabadussõdalased olid isamaalased Vanem Lembitu sõdalased olid oma maa pojad. Narva pataljoni vennad ja laskurkorpuslased on rämps. Sest neil oli võimalus minna metsa või Keelduda. Või tulistada ja tappa kogu see roomav võõramaine kõnts saksa kotka ja vene punalipu all. Sest seda tehti. Vaat nii.
hugo1 kirjutas:Tee endale selgeks, et punaarmeesse viidi eestlasi 1941a püssi ähvardusel.
Sitad mehed, arad mehed. Minu esivanem oli sel ajal koos sõpradega metsas ja tappis tiblasid. Ja kui tulid sakslased, jäi ta metsa edasi ja tappis omakaitselasi ja sakslasi. Ja kui tulid venelased, tappis venelasi ja hävitussalklasi. tramaeivõi, kuradi punased-pruunid tallalakkujad, ajavad endal rinna kummi nagu oleksid mingid isamaalased, olgu nad neetud!
hugo1 kirjutas:1944a mobilisatsiooniga tuli eestlasi kokku rohkem, kui sakslased seda oodata oskasid.
Enne seda oli paar mobilisatsiooni läbi kukkunud, muideks. Alles siis kui fritsudel hapuks läks ja nad silmakirjaks lubasid sinimustvalgega liputada,
suutsid nad inimesi ära petta, aga mitte kõiki. Minu emapoolsed sugulased, kaks venda, hüppasid rongilt maha ja põgenesid metsa, hiljem vene armeesse ka ei läinud.
hugo1 kirjutas:Kas kõik need kümned tuhanded eestlased Narva all ja Sinimägedes, võitlesid Sinu arvates III Reichi ja Hitleri eest :?:
Kuule mees Sa mõtle oma sõnade üle ikka järele. Sa ise oled rämps, kui sellist juttu räägid.
Jah, samasugune rämps, nagu laskurkorpuse vennad. Lihtsalt silt on teine. Nemad, laskurkorpuslased, kes tapsid eestlasi Sinimägede all, kas sinu meelest võitlesid nad Stalini ja Venemaa eest?

Kas eestlased, kes võõra lipu all, võõrast isandat teenides üksteist tappa püüavad oma rahva ja isamaa nimel, on mingid patrioodid? Loe seda iiri mõistulugu, ja mõtle.
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

. Sina näitad muinaseestlasi kuidagi äbarikena, mina inimestena, kes tegutsesid oma parima teadmise ja võimaluste kohaselt. Kellel meist on õigus?
Olen eestlane ja tunnen muinaseestlaste üle, samasugust uhkust, kui näiteks Eesti SS diviisi üle, kes Sinimägedes venelasi kinni hoidis, või Vabadussõja kangelaste üle.
Ei ole kunagi neid pidanud äbarikeks, alati kui kusagil välismaises foorumis on rootslased, taanlased, ja norrakad rääkinud uhkusega viikingitest, olen meelde tuletanud neile keretäisi, mida meie saarerahvas neile antsid.


Ülejäänu kohta võin ainult seda öelda, et Sul seal soojas toas mugavas kirjutuslaua toolis, võileib ühes ja õllepudel teises käes on küll hea kommenteerida, kui lollid ikka eestlased olid, et end punaarmeesse mobiliseerida lasid.
Reaalsus on see, et meie riik ei osutanud vastupanu, ning peale seda kui nähti mida punased siin ühe aastaga korda saatsid, saadi aru, et tuleb anda enndast kõik mis võimalik, et nad siia tagasi ei tuleks.
Sakslane Eestis oli muidugi okupant, kuid võrreldes venelasega kõvasti leebem.
Valik oli kahe halva vahel, valiti vähem halb. Nimeatada kõiki Eesti SS.lasi Saksa tallalakujateks, mees käi p....e.
Loe algatuseks kas või A.Rebase elulugu läbi, saa teada mida see mees sakslastest arvas.
Minu vanaisa istus ka punase mobilisatsiooni eest metsas. Ometi ei suutnud ta seal midagi ära teha, kui pool suguvõsa Siberisse küüditati ja talu maad käest ära võeti.
Ennem ütlesid, et Eesti SS-laste kasutegur Eestile oli null.
Kui suur oli Sinu esiisa kasutegur, kes kõik terve II maailmasõja metsas istus :?:
N-Liit oli meie vaenlane nr. 1
Nagu ütles A.Rebane, et venelastele ära teha, selle nimele olen ma nõus sõlmima liidu kasvõi vanakuradi vanaemaga(sakslastega).
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

hugo1 kirjutas:Olen eestlane ja tunnen muinaseestlaste üle, samasugust uhkust...
Kahtluse kärbsed tiirlevad mu mõistuse liual. Kui sa nimetad et tunned uhkust muinaseestlaste üle, siis miks sa ütled, et ei olnud olemas sellist asja nagu
hugo1 kirjutas:...eestlased.
hugo1 kirjutas:Reaalsus on see, et meie riik ei osutanud vastupanu, ning peale seda kui nähti mida punased siin ühe aastaga korda saatsid, saadi aru, et tuleb anda enndast kõik mis võimalik, et nad siia tagasi ei tuleks.
Ja kui nüüd öelda, miks meie riik vastupanu ei osutanud: sest Päts ja Laidoner olid värdjad, siis ronivad nende jüngrid mulle kraesse. Kuid ikkagi, see oli inimese enda valik, kas ta täidab Põhiseadust ja astub lurjuste vastu, kasvõi üksinda, või jookseb kaasa. Ja oli palju neid, kes kaasa ei jooksnud. Sõltumata sellest, et riigijuhid olid riigi maha parseldanud.
hugo1 kirjutas:...ning peale seda kui nähti mida punased siin ühe aastaga korda saatsid, saadi aru, et tuleb anda enndast kõik mis võimalik, et nad siia tagasi ei tuleks.
Loomulikult. Tuleb teha kõik mis võimalik. Aga lollusi pole mõtet teha. Selleks et saada oma jope ühe päti käest tagasi, lubad sa selle teisele pätile, eks? :D

hugo1 kirjutas:Sakslane Eestis oli muidugi okupant, kuid võrreldes venelasega kõvasti leebem.Valik oli kahe halva vahel, valiti vähem halb.
Kas tõesti? Teeme õige rehnuti. Jõuga Saksa armeesse ja Idarinde surmaväljale küüditatute arv on üsna sama jõuga Siberisse küüditatute arvuga. Keeldumise korral karistus oli üks. Koormised: peaaegu samad.
Vahe ainult selles, et kui saksad röövisid talud lihtsalt paljaks ühekaupa siis venelased röövisid talud paljaks kollektiivselt.

hugo1 kirjutas:Ennem ütlesid, et Eesti SS-laste kasutegur Eestile oli null.
Kui suur oli Sinu esiisa kasutegur, kes kõik terve II maailmasõja metsas istus :?:
Pole ise juures olnud kuid tema sõnade järele tuli paarkümmend venelane ja alla kümne fritsu/omakaitselase. Arvas, et ikka oma 30 meest oli ära tapnud. Miks ühtesid rohkem, ei tea, ehk sellepärast, et venelane istus kauem kukil (kuni vangilangemiseni).

hugo1 kirjutas:Nagu ütles A.Rebane, et venelastele ära teha, selle nimele olen ma nõus sõlmima liidu kasvõi vanakuradi vanaemaga(sakslastega).
Orja ja isanda vahel liite ple. Tema ullike ei saanud sellest elu lõpuni vist aru.
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

Lembetu kirjutas:
Kas tõesti? Teeme õige rehnuti. Jõuga Saksa armeesse ja Idarinde surmaväljale küüditatute arv on üsna sama jõuga Siberisse küüditatute arvuga. Keeldumise korral karistus oli üks. Koormised: peaaegu samad.
Ära sa ütle, et see õige ei ole!

Aga kallid sõbrad!

Kättemaks võõra relvaga ei ole vabadusvõitlus!

Ja ei saa mina ka aru kui võõras mundris veritasu toimetanud nüüd vabadusvõitleja oreooli nõuavad?
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

Ehk lembetu kommenteerib, kuidas olnuks võimalik ühe röövli käest oma jope tagasi saada ilma teise röövli abi kasutamata?

Ja veel.
41.-l tundusid sks väed paljudele võidukatena ja pole siis ime, et mindi punakaru langetama ja röövitut tagastama.
Mõnede juhuste kokkulangemisel oleks see üritus isegi õnnelikult lõppenud.
Mida teinuks sellisel puhul 'targad ja eestimeelsed metsavennad' kes sks mopi eest end kuusikusse ära peitsid?

44.-ndal oli liitlasvägede konflikt käega katsuda ja pole ime, et paljud eestlased otsustasid iga hinna eest punakarule Narva all vastu minna, lootuses, et hull karu taganeb ning EV taastatakse.
Mõnede juhuste kokkulangemisel oleks see üritus isegi õnnelikult lõppenud.
Mida teinuks sellisel puhul 'targad ja eestimeelsed metsavennad' kes Mäe üleskutse peale vilistasid ja ikka end kuusikus varjasid....?

Karukesele:
ja mille eest siis 'SS-lased' võitlesid kui mitte maa ja rahva vabaduse eest?
Ja võideldi põhimõtteliselt ju Vabadussõjaski võõraste, reeglina inglise, relvadega.

Toona oli meil õnne, et paarile suurriigile meie iseolemine ja vabadus korda läksid.
II ilmasõjas oli Fortuuna meile konkreetselt selja pööranud ja siis ei andnud enam kapriisitseda, et mida võtta ja mida jätta.
Tuli ära kasutada kõik saatuse poolt antud napid võimalused, ning ära kasutades Hitleri ja Stalini vahelist vaenu, taastada EV.
Ja Jml tänatud, et oli olemas selline tglane kui AH! Vastasel korral oleks CCCP levinud üle terve vana mandri ja meie siin kõneleksime parimal juhul eesti keelt kõva vene aktsendiga, kui mdgi üldse.... :?
TÕDEONAJATÜTAR
teddybbeer
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

Lembetu kirjutas:Kas tõesti? Teeme õige rehnuti. Jõuga Saksa armeesse ja Idarinde surmaväljale küüditatute arv on üsna sama jõuga Siberisse küüditatute arvuga. Keeldumise korral karistus oli üks. Koormised: peaaegu samad.
Ja kogu see pläma lõikub 1219. aasta tegemistesse kuidas???
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1331
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Miks eestlased Saksa väkke astusid see on täiesti üheselt selge. Nimelt kuulas rahvas hoolsalt raadiot ja kõigile oli teada nn. 'Atlandi Harta' olemasolu. mis oli siis Churchill ja Roosevelti poolt tehtud avaldus 14. augustil 1941, milles teatati, et sõja käigus vabaduse kaotanud riigid peavad saama uuest iseseisvaks. Igale mõistusega inimesele oli 1944 aastal selge, et Saksamaa selle sõja kaotab ja nii pandigi 2 ja 2 kokku ja jõuti otsusele, et tuleb takistada venelaste sissetungi Eestisse. Seda, et Ameerika Venemaaga sõdima Eesti vabaduse pärast hakkab ilmselt ei usutud. Küll aga usuti, et kui sõja lõpuni vastu peame, siis peab Venemaa meid uuesti tunnustama. Nii vähemalt olen mina mõne vanema inimesega neid asju arutades aru saanud.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

Tux kirjutas:
Miks eestlased Saksa väkke astusid see on täiesti üheselt selge. Nimelt kuulas rahvas hoolsalt raadiot ja kõigile oli teada nn. 'Atlandi Harta' olemasolu.
Siin oleks nagu jumet küll...

teddybbeer kirjutas:


Ja kogu see pläma lõikub 1219. aasta tegemistesse kuidas???
Tundub, et ei lõiku - kuid natuke lõikub ka.
Nimelt oli meil siin kõne all koostöö vastasega e 1219 olid suht samad probleemid päevakorras. Läheneme asjale "Filosoofiliselt" ühesõnaga.

hr Sollmann kirjutas:
ja mille eest siis 'SS-lased' võitlesid kui mitte maa ja rahva vabaduse eest?
Vaevalt neil oli kuigivõrd vettpidavat skeemi selle ülessande täitmiseks.
Noored poisid, aeti pea jutlustega segi ja saadeti võõraste huvide eest surema.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
OveT.
Liige
Postitusi: 2610
Liitunud: 22 Jaan, 2004 13:22
Kontakt:

Postitus Postitas OveT. »

Karuke kirjutas: Aga kallid sõbrad!

Kättemaks võõra relvaga ei ole vabadusvõitlus!

Ja ei saa mina ka aru kui võõras mundris veritasu toimetanud nüüd vabadusvõitleja oreooli nõuavad?


"Teise maailmasõja rasketel aastatel kahe totalitaarse riigi omavahelises heitluses ei saanud eesti rahvas võidelda oma riigi lipu all. Ta võis võidelda ainult võõra lipu all. Või võõra lipu vastu.
Sinimäed kõnelevad meile täna, et oskame ennast kaitsta. Kuid nad meenutavad ka traagilisemat sõnumit. Totalitaarsetel suurriikidel õnnestus rahva ühte osa suunata võitlusesse teise osa vastu. Võtkem Sinimägedest kaasa nii kangelaslikku kui traagilist. Ühiselt suudame Sinimägesid lõpuni kaitsta, ent kui oleme ühtsed, ei ole Sinimägede vallutajaid. Tahe on relvast tugevam, on Sinimägede tänane sõnum.
Puhake rahus, eesti mehed, Eesti Vabariik tänab teid teie teo ja tahte eest jääda Eesti Vabariigiks."

Lennart Meri.

Nii on öelnud suurmees ja mul pole mingit põhjust tema sõnade õigsuses kahelda.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

Raudrist tsiteeris meie lahkunud ekspresidenti...

Hästi öeldud Sinimägede kohta - nii hästi, et võiks siin 13.sajandisse tagasi pörduda ja väikese vahejuhtumi ammendatuks lugeda.

Teema SS meeste ettekujutusest kuidas nad ikkagi kavatsesid vabadust tuua väärib aga eraldi käsitsemist - kui sellest üliemotsionaalsuse tõttu ainult midagi välja tuleb,
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

Hr. Sollmann kirjutas:Ehk lembetu kommenteerib, kuidas olnuks võimalik ühe röövli käest oma jope tagasi saada ilma teise röövli abi kasutamata?
Lähed ja annad sellele ise tappa kui kohe ei saa, ootad õiget aega ja teed siis. Kannatlik ootab õige ajani ja lõpuks antakse talle rõõmu. Oma jopet koos teise röövliga jahtima minna selleks, et see teine seda kandma hakkaks, noh. Eks iseloomustage seda, kes kasvõi kättemaksu pärast nii teeks. :D
Hr. Sollmann kirjutas:Mida teinuks sellisel puhul 'targad ja eestimeelsed metsavennad' kes sks mopi eest end kuusikusse ära peitsid?
Alguses tegutsesid metsavennad koos sakslastega lootuses, et nood aitavad taastada riigi. Pärast seda aga kui sinimustvalge Hermannist maha kisti ja relvad jõuga ära võeti (kes muidugi andis), ning ka teiste tegudega välja öeldi: oma riiki te matsid ei saa enam, saatsid õiged mehed sakslased kuradile ja läksid metsa.
Hr. Sollmann kirjutas:44.-ndal oli liitlasvägede konflikt käega katsuda ja pole ime, et paljud eestlased otsustasid iga hinna eest punakarule Narva all vastu minna, lootuses, et hull karu taganeb ning EV taastatakse.
Mõnede juhuste kokkulangemisel oleks see üritus isegi õnnelikult lõppenud.
Mida teinuks sellisel puhul 'targad ja eestimeelsed metsavennad' kes Mäe üleskutse peale vilistasid ja ikka end kuusikus varjasid....?
44-ndal ei olnud mingit liitlasvägede konflikti oodata. Kes sulle seda rääkis ja kust tollased inimesed sinu meelest pidid seda kuulma :shock:

Ainuke, mis pani eestlasi sõdima sakste poolt, oli nende silmakirjalik lubadus, et me saame oma riigi tagasi. Isegi sinimustvalgeid sildikesi lubati kanda. Hahaa.
Hr. Sollmann kirjutas:Ja võideldi põhimõtteliselt ju Vabadussõjaski võõraste, reeglina inglise, relvadega.

Toona oli meil õnne, et paarile suurriigile meie iseolemine ja vabadus korda läksid.
See on eksitus. Tollal ei läinud meie iseolemine ja vabadus paarile suurriigile üldse korda. Tegelased eelistasid meid näha vene drezaava küljes (muide, ka 1988 - 1991 oldi samal arvamisel läänes, mida matsid tahavad, see on imelik, lehes kirjutas Lennart Mere mälestuste all) Vaata, siin foorumis jooksis mingi teema alt see arutelu läbi. Vabariik loodi vaid tänu sellele, et rahvas tahtis, inglise täägid aitasid, aga nagu tead, relvad ei sõdi, mehed sõdivad.



Hr. Sollmann kirjutas:II ilmasõjas oli Fortuuna meile konkreetselt selja pööranud ja siis ei andnud enam kapriisitseda, et mida võtta ja mida jätta.
Tuli ära kasutada kõik saatuse poolt antud napid võimalused, ning ära kasutades Hitleri ja Stalini vahelist vaenu, taastada EV.
Eks seda proovitigi teha, Pitka ja Uluots. Aga hilja oli. Liiga hilja. Ennem oleks pidanud tegema. Ja hävitama ära Pätsi kliki. Sellest on tõsiselt kahju, et rahva poolt valitud vapsid võimule ei saanud. Nemad oleksid vastu astunud, maksnuks see siis kuitahes hinda.
Hr. Sollmann kirjutas:Ja Jml tänatud, et oli olemas selline tglane kui AH! Vastasel korral oleks CCCP levinud üle terve vana mandri ja meie siin kõneleksime parimal juhul eesti keelt kõva vene aktsendiga, kui mdgi üldse.... :?


Sa parem mõtle, mis keelt kõnelenuks me siis kui sakslased võitnuks...verstehen sie?
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

Kuumade peade jahutuseks pakun siin linki ühele suht korralikule veebiressursile:

http://www.castle.lv/title.html

Sait, saidid on küll venekeelsed, kuid sisaldavad enam vähem kõiki kroonikaid ja muidu uurimistöid.
Leidub otseselt artikleid mis käsitlevad või viitavad eestlaste võimalikule koostööle ristisõdijatega.

http://teuton.alfaspace.net/sw_ord.htm
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

lembetu kirjutas: 44-ndal ei olnud mingit liitlasvägede konflikti oodata. Kes sulle seda rääkis ja kust tollased inimesed sinu meelest pidid seda kuulma :shock:
No nt vana Göbbels ise uskus seda.
Ja sedasama mitmete 'SS-laste' memuaaridest lugenud-kuulnud.
lembetu kirjutas: Ainuke, mis pani eestlasi sõdima sakste poolt, oli nende silmakirjalik lubadus, et me saame oma riigi tagasi. Isegi sinimustvalgeid sildikesi lubati kanda. Hahaa.
Oot-oot, mis lubadus, mis oma riik?!
Ise ju kirjutad, et Hermannist kisti SMV alla ja võeti ära relvad.
Sks-d ei lubanud minu mäletamist mööda kordagi meil oma riiki taastada. Päälegi, 1944.ndal polnudki neil üleüldse suurt midagi enam lubada ja kui oleksidki nad üht koma teist välja mõelnud, poleks neid keegi enam uskunudki.
Kuidas seletaksid aga üle 50 tuh-e mehe ilmumist 44.a kevadtalvel üleskutse peale astuda vastu punakarule - lauslolluse v ehk sksa saapa lakkumisena isamaalise keelega?
lembetu kirjutas: Sellest on tõsiselt kahju, et rahva poolt valitud vapsid võimule ei saanud. Nemad oleksid vastu astunud, maksnuks see siis kuitahes hinda.
Siinkohal täielikult ühel meelel....

lembetu kirjutas: Sa parem mõtle, mis keelt kõnelenuks me siis kui sakslased võitnuks...verstehen sie?
Ja-ja, ich verstehe, sehr gut, aber... sellest teemas 'II MS' v 'Et juttu jätkuks' jube arutletud.
Et kui sks-d oleks mingil moel siiski võitnud, küllap siis oleksime juba midagi välja mõelnud - nii hullud kui lood ka polnud, sks-tega oli võimalik läbi rääkida, vasjadega aga mitte....
TÕDEONAJATÜTAR
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

Karuke kirjutas:Kuumade peade jahutuseks pakun siin linki ühele suht korralikule veebiressursile:http://teuton.alfaspace.net/sw_ord.htm
eh, eh. :) Nüüd saab siis vene mätta otsast nähtud ajalookäsitlust kritiseerida. Hea viis kuidas üksteise kõris kinni olevaid eestlasi sõpradeks jälle teha. :D
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

Postitus Postitas lembetu »

Hr. Sollmann kirjutas:No nt vana Göbbels ise uskus seda.
Ja sedasama mitmete 'SS-laste' memuaaridest lugenud-kuulnud.
Vastuolud olid olemas. Aga mitte suured. Ja isegi kui uskus. Neil seal olid tollal igasugused luulud. Adolf, tema kättemaksurelvad jne.
Hr. Sollmann kirjutas:Oot-oot, mis lubadus, mis oma riik?!
Ise ju kirjutad, et Hermannist kisti SMV alla ja võeti ära relvad.
Sks-d ei lubanud minu mäletamist mööda kordagi meil oma riiki taastada. Päälegi, 1944.ndal polnudki neil üleüldse suurt midagi enam lubada ja kui oleksidki nad üht koma teist välja mõelnud, poleks neid keegi enam uskunudki.
Kuidas seletaksid aga üle 50 tuh-e mehe ilmumist 44.a kevadtalvel üleskutse peale astuda vastu punakarule - lauslolluse v ehk sksa saapa lakkumisena isamaalise keelega?
See mis sakslased tegid 41-l erines 44-dast. Eks matsi tuli meelitada kui endal vesi ahjus. Isegi soomepoisid (need unustasime väideldes üldse ära) läksid liimile. 50-tuhat meest ilmus sedapsi, vähem osa vabatahtlikult, suurem osa püsside vahel. Ja paljud ei tulnud ikkagi.
Enam-vähem õnnestus mop sellepärast, et eelmistest läbikukkumistest oldi õppust võtnud ja lisaks tehti kõvat propagandat "eesti isamaa kaitse" teemal.
Hr. Sollmann kirjutas:Et kui sks-d oleks mingil moel siiski võitnud, küllap siis oleksime juba midagi välja mõelnud - nii hullud kui lood ka polnud, sks-tega oli võimalik läbi rääkida, vasjadega aga mitte....
Välja mõelnuks me kindlasti midagi, aga härrasrahvaga läbi rääkida, ehee, 41 aasta näitas seda väga hästi kuidas nendega läbi rääkida sai.
Nad olid ülbust otsast otsani täis ja matse ei kuulanud.

Lääne-Ukrainas näiteks võeti sakslasi algul vastu ka soola-leivaga ja oldi nõus koos venelaste vastu minema, aga fritsude äraarvamatu uhkus ja põlgus teiste vastu tõukas ukrainlased nad endast eemale (mõnede arvates kaotasid nad sellega kuni paar miljonit potentsiaalset venevastast sõjameest - aga - Moskva all oleks neist abi olnud.)
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist