Venemaa ootamatu rünnak

[Kriku]

No Ida-Viru muulaste meelsus on asi, millele ma igaks juhuks palju ei loodaks.
Vähemalt ma pole nii veendunud selles suures lojaalsuses (või vähemalt passiivsuses) nagu mõned eduraportöörid.

See vast käib ikka vaid Narva ja Sillamäe kohta (kokku max 75 000 inimest, neist Sillamäel suurusjärgus 15 000). Jõhvi on juba suhteliselt normaalne koht ja Kohtla-Järve on asustuskeskusena üldse arusaamatu moodustis. Loodan, et akf-id, kes sealkandis elavad-tegutsevad, parandavad mind, kui ma eksin.

Kui politseimaja hõivamine muutub selle kindlustatuse ja sees olevate võimete tõttu tundidepikkuseks lahinguks

Politseimaja puhul on küsimus selles, kus see asub. Kõiki Eesti politseihooneid ööpäevase valvega mehitada nii, et need sõjaväe löögirühma tormijooksule mitu tundi vastu peaksid, on ilmselge ülepingutus. Muuhulgas tähendaks see, et peaks loobuma tavaliste kontorihoonete kasutamisest. Konkreetselt Narva või Sillamäe kohta ma ei tea, mis ruumides need asuvad või millised on plaanid nende kaitsmiseks. Ma olen väga rahul, et ma ei tea.

Aga üldiselt on peamine ikkagi territooriumi hõivamine. Kui enne Eesti vastutegevuse algust õnnestub vaenlasel positsioonid Sillamäeni nihutada, on täiesti ükskõik, kas Narva politseimaja peab kangelaslikult vastu tunni, kaks või kuus.

Sillamäele sõit ei pruugi vaenlase jaoks ka niisama lihtne olla. Kui minu poolt postitatud stsenaariumis virulased näiteks kell +00:30 välja sõidavad, siis võib näiteks Sõtke jõel keset ööd tekkida kontakt, milles kumbki pool enam-vähem samal ajal kohale jõuab või just jõudnud on. See siis tähendab, et mingeid barrikaade, kaevikuid või muid vähegi kindlustatud positsioone kummalgi pole. Tõenäoliselt hakkab Eesti pool siis aktiivselt lõuna poolt ringimineku võimalusi otsima. Keset ööd on see kummagi poole jaoks kahtlane olukord.

Ise Narvas mõnda aega elanuna olen siin kuskil varem ka kirjutanud, et minumeelest on Narva sildade torkimine mõttetu. Palju lihtsam on tulla üle veehoidla tammi - seal on ainult tehniline valve. Või headel aegadel üks mees putkas , kes siis Eesti poolt rinnet peaks hakkama hoidma. Tammi ja Kreenholmi saare vahelt on jõesäng kuiv ja kui vaja, tuleb terve tankipataljon loetud minutitega üle. Tammi ots suundub Tehase tänavale kust mööda külateed on politseimajja 15 minutit kiiret sörkjooksu. Kui laristamiseks läheb ja autod ka ligi võetakse , siis jõuab 15 minutiga ja sama teed kasutades Linnapiiri Statoili ja Narva ongi suuremalt jaolt ümber piiratud.

Mulle tundub tuttavate jutu põhjal, et Narva on siiski suht eestimeelne linn, palju hullem derzaava kants on Sillamäe. Appitulejad peaksid siis arvestama, et töölisklass paneb Narva maantee seal kohe kinni ja võib tekkida äraspidine Sinimägede kaitseliin. Kommuuni väljakuulutajad minumeelest esialgu Sillamäest edasi ei pressigi, sest edasine ruumijaotus läheks liiga ähmaseks ja Eesti Energiale on kabelimats juba ära pandud.
Tammi pihta kaudtule andmine ei pruugi kõige parem mõte olla. Seal on ülestõstetavad rauast väravad ja kui need ära rikkuda jookseb veehoidla tühjaks ning Narvas asuv Balti elektrijaam jääb üsna kindlasti seisma. Ilmselt ka Eesti elektrijaam Krivasoos. Praegult opereeribki väravatega vene pool ja seda on samuti julgeolekuriskiks peetud.
Venelaste käes on pult sellepärast, et nad saaksid veetaset vastavalt oma Ivangorodi HEJ vajadustele reguleerida. Ivangorodi Hüdroelektrijaam on omakorda Sosnovoi Bori tuumajaama avariijaam ja selle turbiinid tuleb kohe käima tõmmata kui Sosnovoi Borile lisavõimsust vaja on. Muidu võib juhtuda nagu Tsernobõlis.

See info annab Osseetia stsenaariumile realistlikkust juurde... Ühest küljest ei tekita jõe ületamine suuri raskusi ja teisest küljest annaks tammi purustamine vaenlasele üsna korraliku ettekäände.

[Kapten Trumm]

Sillamäele sõit ei pruugi vaenlase jaoks ka niisama lihtne olla. Kui minu poolt postitatud stsenaariumis virulased näiteks kell +00:30 välja sõidavad, siis võib näiteks Sõtke jõel keset ööd tekkida kontakt, milles kumbki pool enam-vähem samal ajal kohale jõuab või just jõudnud on. See siis tähendab, et mingeid barrikaade, kaevikuid või muid vähegi kindlustatud positsioone kummalgi pole. Tõenäoliselt hakkab Eesti pool siis aktiivselt lõuna poolt ringimineku võimalusi otsima. Keset ööd on see kummagi poole jaoks kahtlane olukord.

Viimasel Põhjakonnal mängiti sellist "rünnakut koidikul".
Seejuures ju kaitsjad teadsid, millal ründajad tulevad ja olid metsas positsioonidel.
Seal toimunu põhjal pole Ida-Virumaa hõivamises mitte midagi ulmelist, ka siis kui kaitsjad saavad mõned tunnid ettevalmistuseks.
Lihtsalt selline desorganiseeritud ja nõrgalt relvastatud vastupanu polnud eriliseks takistuseks (mida näitas ka asja operatiivne käik).
Nii lihtne see oligi.

[Martin Peeter]

Ma siiski julgeks pakkuda, et Sillamäeni nad ei julge tungida sellise ettevalmistuseta, mida me varem märkaksime. See ikka on 27 km maanteed, mida tuleb ka lahti hoidma jääda lõunast pidevalt juurde laekuvate Eesti üksuste eest. Selleks tuleb ikka koondada piisav hulk soomust ja mehi. Esimese hooga nad sinna trügida võivad, aga äralõikamise oht on liiga suur. Aga Narva osas on akf Kriku stsenaarium üldjoontes realistlik.

[nimetu]

Ega need ründajad juhuslikult soomuse peal polnud?

[Kapten Trumm]

Mis ma ütlen, et Kriku stsenaarium on liiga optimistlik ja hindab kaitsjate (st meie) võimalusi kõvasti üle. Ja vastast alla - alale saabumine ja rünnakul liikumine on hulga kiirem.
Lihtsalt selle põhjal, mida ise nägin.

Ega need ründajad juhuslikult soomuse peal polnud?

Antud operatsiooni tempos ei omanud erilist tähtsust (tulenevalt "tankivastasest" maastikust).

[Martin Peeter]

Ega need ründajad juhuslikult soomuse peal polnud?

Soomuse suuremat koondamist oleks näha varem ja see ei oleks siis enam nii ootamatu rünnak. Siis me räägiks juba täismahus kallaletungist, millele eelneb teatav eelhoiatus, mis on teine teema. Paarkümmend kilomeetrit rinnet hoida pole ka just rõõm, kui oleks tõesti tegemist piiratud eesmärgiga sissetungiga.

Pigem saab meid üllatada rünnakuga, mille algatuseks istuvad mehed 5-miljonilises linnas Peterburis bussidele -autodele ja on tunni aja pärast piiril. Vbl mõned üksikud soomukid ja tankid järgnevad järgmise 3-4 tunni jooksul.

[Kapten Trumm]

See on siin foorumis millegipärast visalt leviv müüt, et vastane vajab Ida-Virumaa hõivamiseks pikaajalist vägede ja varude piirile koondamist.
Ei ole 1939. aasta kui klassikuid parafraseerida. Väed võivad ju olla parasjagu mõnel lenska oblasti polükal. Alatasa nad seal ju käivad.
Ka antud õppusel saabus "vastane" pika maa tagant, Paldiskist (250 km), Tallinnast (200 km) ja 1 kompanii Tapalt (100 km).
Saabuti õhtul hilja, öö magati ära ja varahommikul alustati. Kui väga vaja olnuks, siis oleks võinud ka hilisõhtul alustada.
Selline vahemaa sõidetakse maha 3 tunniga, moon ja toit on kaasas, alale jõudes alustatakse.
Ei istunud keegi seal nädal aega laagris ja laadinud padruneid linti.

[Kriku]

Pigem saab meid üllatada rünnakuga, mille algatuseks istuvad mehed 5-miljonilises linnas Peterburis bussidele -autodele ja on tunni aja pärast piiril. Vbl mõned üksikud soomukid ja tankid järgnevad järgmise 3-4 tunni jooksul.

Just täpselt. Kui küsimus on täismahus invasioonis, siis sellest võtavad osa brigaadid ja diviisid, eri väeliigid, see tuleb nii kirde- kui kagusuunal jne. Mina üritasin Gruusia ja Ukraina sündmuste võimalikult tõepärast analoogi kirjeldada.

See tähendab siis, et vastane piirab ennast kohaliku mässu mulje loomiseks esialgu mõne pataljoniga, kergemate relvadega, tsiviiltranspordiga. Kui ta seda ei tee, siis on küsimus, miks juba kohe terve tankiarmeega ei tulda külla. Minu arvates ei ole mõtet arutada mingeid vahepealseid variante, kus näiteks kahe bussidel jalaväepataljoni asemel sõidab üle piiri kaks täielikult komplekteeritud soomuspataljoni. Ma ei näe, mis võiks sellise liigutuse mõte olla ning vastasele mõttetute tegude omistamine tähendaks tema alahindamist.

[Kapten Trumm]

Kui jutt on Ida-Virumaa võtmealade hõivamisest ja nende vähemalt julgestamisest ning raskejõud tulevad järgi 24 tunni pärast, siis tänases seisus polegi vaja "paarist pataljonist" rohkemat. Briti mehhaniseeritud pataljoni tulek muidugi muudab seda pilti omajagu.

[vanahalb]

Ainult Narva ja Sillamäe hõivamine erilist efekti ei tekitaks. Teine suht magus koht on Auveres või Krivasoos (kuidas keegi väljendab) asuv Eesti Elektrijaam. Ma ei tea milline venepoolne kallas on, aga eesti poolel on kenad kõva kattega teed kuni jõekaldasse välja (Narva Vesi veehaarde juures) ja sealt edasi hästi hooldatud karjääriteed kuni Sillamäeni. Praegult on see Narva karjääride kinnine territoorium.
Eesti Elektrijaamast Narva on samuti ca 25 km asfaltteed ja sõjalise kallaletungi puhul üritatakse ilmselt kohe piir tõmmata Eesti Elektrijaama ja Sillamäe vahele (samamoodi 20 millegagi km) mille tulemusel Narva jääb juba sügavale tagalasse. Pluss see, et Sillamäe sadam saab samal ajal tulnukate laevu vastu võtta.

Niimoodi eraldatav maa-ala on küll suht väike kuid strateegiliselt oluline. Mõlemad suured elektrijaamad, üsna arvestatav sadam ja Vähja -Tiidu kunagine uraanitehas jäävad sinna sisse. Sellest viimasest võib hakata hõlma all igasuguseid imeasju välja lekkima. Teisalt on tehase omanikud ameeriklased ja see võib sundida NATO-t kiiremini jalgu kõhu alt välja ajama.

Kohalike meelsustest - mu arusaamist mööda on Narvas elektrijaamad ja karjäärid ikka suured tööandjad, palgal pole viga ja ei usu, et see seltskond riigipöördega kaasa tuleb. Pigem sõimatakse aktiviste, et tahate siia uut Slantsõt teha või? Slantsõ on sarnane kaevanduslinn kohe teisel pool piiri ja seal ulub vaid jäine tuul tühjades aknaaukudes. Rahulolematud on taksojuhid. Kellel Narvas tööd pole , hakkab taksojuhiks.
Sillamäel on see eespoolnimetatud tehas, minuteada mingeid imepalkasid ei maksta kuid ega töölistel minna ka kuhugi pole. Teine sektor on transiit mis Ust-Luuga tõttu kokku kuivab ja sealsed urisevad küll.

[Raubritter]

]Politseimaja puhul on küsimus selles, kus see asub. Kõiki Eesti politseihooneid ööpäevase valvega mehitada nii, et need sõjaväe löögirühma tormijooksule mitu tundi vastu peaksid, on ilmselge ülepingutus.

Miinid. Iga sissepääsu ja trepi ees MON-50 või Claymore ja peale esimest põrakat ei kipu keegi enam sisse. Ei spetsikud ega "rahulikud elanikud".
Ja mingid kõvemad võrgud akendele, granaatide, kivide ja RPG vastu.

See üksi võib anda juba tunde väärtuslikku aega kutsuda ja oodata abi. Abi peab aga tulema, sest muidu põletatakse maja lihtsalt maha.

[madiss]

Niimoodi eraldatav maa-ala on küll suht väike kuid strateegiliselt oluline. Mõlemad suured elektrijaamad, üsna arvestatav sadam ja Vähja -Tiidu kunagine uraanitehas jäävad sinna sisse.

Suuri elektrijaamu on seal lausa kolm: Eesti Elektrijaam - 1615 MW., Balti Elektrijaam - 765 MW., Auvere elektrijaam - 300 MW., lisaks Narva tuulepark: 17 x 2.3 MW. = 39 MW, Õlitehased: Enefit - 140, Enefit - 280. Ei Lätil ega Leedul, midagi sarnast Moskvale otse Vene piiril pakkuda ei ole ja pealegi, kes see nii väga sinna 99% venekeelsetega asustatud aladele soovib Eesti territotiaalset terviklikust kaitsma minna, pealegi kui tsiviilelanikkonna igasugune toetus puudub?

[EOD]

Ei Lätil ega Leedul, midagi sarnast Moskvale otse Vene piiril pakkuda ei ole ja pealegi, kes see nii väga sinna 99% venekeelsetega asustatud aladele soovib Eesti territotiaalset terviklikust kaitsma minna, pealegi kui tsiviilelanikkonna igasugune toetus puudub?

Esiteks taipavad ka sealsed venekeelsed inimesed, et parem on elada Euroliidu liikmesriigis kui Lugandoonias.
Teiseks võib ju Ida-Viru olla magus suutäis ja Eesti nõrgalt (kuigi järjest paremini) kaitstud, kuid tsaar on näidanud end ettevaatliku mehikesena, kes üritab liigseid riske mitte võtta. Ründab siis kui see tundub ohutu. "Magus suutäis" võib aga osutuda juustuks hiirelõksus. Nii kui naksad, laksatab vedru pähe.

[Kriku]

pealegi kui tsiviilelanikkonna igasugune toetus puudub?

Jah, nii hull see asi vast nüüd ikka ka ei ole.

Aga muidu on akf Vanahalva arendus mõtlemapanev. Kui vaenlasel õnnestub kahes kohas üle jõe tulla, siis üks seltskond asjatab Narvas ja teine sõidab kagust Sillamäe poole. Auvere suunalt tuleval bandel on siis suurusjärgus 25 km sõita.

Kuidas seal Auvere kandis aga jõeületusega lood on? Narva jõe sildadest sõidab pataljon minutitega üle, lõuna pool aga nii lihtne pole?

Teine asi, vastutegevus siis tuleks pikal lõigul Viivikonna-Sirgala piirkonnas. Esialgu vähemalt ei tohiks Auvere bandel olla lootustki kogu seda ala katta ning teiseks, seal võivad eestlased rahulikult pauku teha, kartmata tsiviilohvreid ja progressiivse maailma hukkamõistu. Harjutusväli ju

[reserv2006]

Suuri elektrijaamu on seal lausa kolm: Eesti Elektrijaam - 1615 MW., Balti Elektrijaam - 765 MW., Auvere elektrijaam - 300 MW., lisaks Narva tuulepark: 17 x 2.3 MW. = 39 MW, Õlitehased: Enefit - 140, Enefit - 280. Ei Lätil ega Leedul, midagi sarnast Moskvale otse Vene piiril pakkuda ei ole ja pealegi, kes see nii väga sinna 99% venekeelsetega asustatud aladele soovib Eesti territotiaalset terviklikust kaitsma minna, pealegi kui tsiviilelanikkonna igasugune toetus puudub?

99% venekeelne? Huvitav, selliseid andmeid pole varem kuskil näinud, pane siis viide ka palun.
PS. Ma lähen hea meelega.