See vast käib ikka vaid Narva ja Sillamäe kohta (kokku max 75 000 inimest, neist Sillamäel suurusjärgus 15 000). Jõhvi on juba suhteliselt normaalne koht ja Kohtla-Järve on asustuskeskusena üldse arusaamatu moodustis. Loodan, et akf-id, kes sealkandis elavad-tegutsevad, parandavad mind, kui ma eksin.No Ida-Viru muulaste meelsus on asi, millele ma igaks juhuks palju ei loodaks.
Vähemalt ma pole nii veendunud selles suures lojaalsuses (või vähemalt passiivsuses) nagu mõned eduraportöörid.
Politseimaja puhul on küsimus selles, kus see asub. Kõiki Eesti politseihooneid ööpäevase valvega mehitada nii, et need sõjaväe löögirühma tormijooksule mitu tundi vastu peaksid, on ilmselge ülepingutus. Muuhulgas tähendaks see, et peaks loobuma tavaliste kontorihoonete kasutamisest. Konkreetselt Narva või Sillamäe kohta ma ei tea, mis ruumides need asuvad või millised on plaanid nende kaitsmiseks. Ma olen väga rahul, et ma ei tea.Kui politseimaja hõivamine muutub selle kindlustatuse ja sees olevate võimete tõttu tundidepikkuseks lahinguks
Aga üldiselt on peamine ikkagi territooriumi hõivamine. Kui enne Eesti vastutegevuse algust õnnestub vaenlasel positsioonid Sillamäeni nihutada, on täiesti ükskõik, kas Narva politseimaja peab kangelaslikult vastu tunni, kaks või kuus.
Sillamäele sõit ei pruugi vaenlase jaoks ka niisama lihtne olla. Kui minu poolt postitatud stsenaariumis virulased näiteks kell +00:30 välja sõidavad, siis võib näiteks Sõtke jõel keset ööd tekkida kontakt, milles kumbki pool enam-vähem samal ajal kohale jõuab või just jõudnud on. See siis tähendab, et mingeid barrikaade, kaevikuid või muid vähegi kindlustatud positsioone kummalgi pole. Tõenäoliselt hakkab Eesti pool siis aktiivselt lõuna poolt ringimineku võimalusi otsima. Keset ööd on see kummagi poole jaoks kahtlane olukord.
See info annab Osseetia stsenaariumile realistlikkust juurde... Ühest küljest ei tekita jõe ületamine suuri raskusi ja teisest küljest annaks tammi purustamine vaenlasele üsna korraliku ettekäände.Ise Narvas mõnda aega elanuna olen siin kuskil varem ka kirjutanud, et minumeelest on Narva sildade torkimine mõttetu. Palju lihtsam on tulla üle veehoidla tammi - seal on ainult tehniline valve. Või headel aegadel üks mees putkas , kes siis Eesti poolt rinnet peaks hakkama hoidma. Tammi ja Kreenholmi saare vahelt on jõesäng kuiv ja kui vaja, tuleb terve tankipataljon loetud minutitega üle. Tammi ots suundub Tehase tänavale kust mööda külateed on politseimajja 15 minutit kiiret sörkjooksu. Kui laristamiseks läheb ja autod ka ligi võetakse , siis jõuab 15 minutiga ja sama teed kasutades Linnapiiri Statoili ja Narva ongi suuremalt jaolt ümber piiratud.
Mulle tundub tuttavate jutu põhjal, et Narva on siiski suht eestimeelne linn, palju hullem derzaava kants on Sillamäe. Appitulejad peaksid siis arvestama, et töölisklass paneb Narva maantee seal kohe kinni ja võib tekkida äraspidine Sinimägede kaitseliin. Kommuuni väljakuulutajad minumeelest esialgu Sillamäest edasi ei pressigi, sest edasine ruumijaotus läheks liiga ähmaseks ja Eesti Energiale on kabelimats juba ära pandud.
Tammi pihta kaudtule andmine ei pruugi kõige parem mõte olla. Seal on ülestõstetavad rauast väravad ja kui need ära rikkuda jookseb veehoidla tühjaks ning Narvas asuv Balti elektrijaam jääb üsna kindlasti seisma. Ilmselt ka Eesti elektrijaam Krivasoos. Praegult opereeribki väravatega vene pool ja seda on samuti julgeolekuriskiks peetud.
Venelaste käes on pult sellepärast, et nad saaksid veetaset vastavalt oma Ivangorodi HEJ vajadustele reguleerida. Ivangorodi Hüdroelektrijaam on omakorda Sosnovoi Bori tuumajaama avariijaam ja selle turbiinid tuleb kohe käima tõmmata kui Sosnovoi Borile lisavõimsust vaja on. Muidu võib juhtuda nagu Tsernobõlis.