. Sealt edasiminev madalam osa võib olla koos torniga valatud või hiljem rõngana juurde keevitatud. Kui rõnga sisemisel küljel igasuguseid nagunii külgekeevitatud jublakaid on nagu mürsukarusell jms on ilmselt lihtsam rõngas eraldi teha.
Seda me mõlemad Trummiga (vist) silmas peamegi, et analoogsed rõngaga põhjad on üldiselt juurde keevitatud. Täiesti ühes tükis oli sellel ajal minu teada M4 torn. Ma olen kusagil näinud pilti, kus M4 torni toorik on rakises ja selle põhja töödeldakse, kõik terves tükis, ilma keevitusteta (võrud jms läks juba poltidega). Selles suhtes oli lääne tootmistehnoloogia selgelt ees. Kuigi ma olen lugenud, et M4 torni dimensioonide ja kuju keerukusega detailid olidki sellel ajal enam-vähem maksimum, mida suudeti vajaliku kvaliteediga toota (kere osad olid suuremad kuid veidi lihtsamad). Tervikuna suudeti keresid valada alles peale sõda.
Meie arusaamise vahe ongi vist peamiselt semantiline. Need kuplid võivad tõesti ühes tükis olla, selle vastu ma ei vaidlegi, kuid see kuju ei ole kaugeltki lõplik ega piisav kerega ühildamiseks. Minu lähenemine võib muidugi näida liiga pedantne (ehk ongi

).
Panen lihtsalt silmailuks ka paar M4 torni pilti (seda pilti, mida tahtsin, kahjuks ei leidnud):

- m4shermanturret.jpg (44.61 KiB) Vaadatud 4521 korda

- töötlemine.jpg (67.78 KiB) Vaadatud 4521 korda
Iseenesest valatakse ühes tükis ka palju keerulisema geomeetriaga detaile - mootoriplokke, veosildade korpuseid jms.
Kahtlemata, kuid tehnoloogiad on mõneti erinevad. Nende tornide puhul kasutati ilmselt lihtsalt mingit mudelit, mille ümber siis kahe erineva vormi poole "liiv" tihendatati. Mootoriplokkidel koostatakse keerukatest kujudest liiva/savi mudelid (see tähendab, et seal on mängus kümneid erinevaid vorme ja mudeleid). Väga keerukaid juppe tehakse vahast, mille ümber liiv/savi tihendatakse ja mis siis sulatatakse pärast välja. Kõigil variantidel on omad piirangud, olgu selleks siis suurus, mass, kuju keerukus või midagi muud.