Pataljonide sulgemine

Arnold
Liige
Postitusi: 5114
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Senikaua, kui leitnant saab 2 korda vähem palka kui kipsipaigaldaja, pole vist sundus väga efektiivne või mis?
Sellele on raske vastu vaielda, sest teiste eest ei saa otsustada.
Ma saaksin kindlasti ka tootval tööl, kui just mitte kordades, siis kaks korda samapalju kui praegu, aga see on minu valik. Mis ei tähenda, et ma paremini elada ei tahaks :(
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mul viimaste postituste kohta niipalju lisada:

1) noor leitnant EI PANE küünarnukke lauale, ei räuska ja EI NÕUA tüdrukuid, õlut ja privileegi teenida pealinnas / suvepealinnas

2) noor leitnant TEENIB perifeerias, valab higi, verd ja pisaraid - et saaks ka kunagi küünarnukid lauale panna ning nõudma hakata (vt ülevalt, mida)

3) sellel lihtsal reeglil baseeruvad kõik sõjaväed. Kui aga meie hellikutele nii enam ei kõlba, on vist aeg EKV-nimeline a/s kinni panna

Aga see oli vist tõesti tsivilistile keeruline mõista - oluliselt lihtsam ju hävituslennukite hingeelu üle targutada.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Mul viimaste postituste kohta niipalju lisada:

1) noor leitnant EI PANE küünarnukke lauale, ei räuska ja EI NÕUA tüdrukuid, õlut ja privileegi teenida pealinnas / suvepealinnas

2) noor leitnant TEENIB perifeerias, valab higi, verd ja pisaraid - et saaks ka kunagi küünarnukid lauale panna ning nõudma hakata (vt ülevalt, mida)

3) sellel lihtsal reeglil baseeruvad kõik sõjaväed. Kui aga meie hellikutele nii enam ei kõlba, on vist aeg EKV-nimeline a/s kinni panna
Parem las noor ja madalama auastmega tegelane viriseb (keda kotib).Kui vanemad ohvitserid hakkavad räuskama ja igasugu privileege nõudma levib see tahest-tahtmata käsuliinipidi allapoole ja varsti nõuavad neid privileege juba kõik.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44192
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin tundub Borja surematuid mõtteid (milles on ka siiski oma iva!) lugedes, et Nõukogude Liit elab edasi, kus iga kriitiline märkus on kodumaa reetmine ja kus keskkooli lõpetanud noorte ülim soov oli kuskil mõttetus Afganistanis kodumaa eest surra.

Tere tulemast ohvrimeelsete ja kuulekate kodanikega NSVL-st vastikute individualistide rahalugemisühiskonda EV-s :lol:

Sellel käsu teemal võime siin kõik teoretiseerida. Mul on olnud juhust töötada ühes "pommiaugus" 4 aastat, kus väikse palga tõttu tuli valida, kas olla ilma töötajateta või kasutada NSVL armee endisi "distsiplineeritud ja motiveeritud" kaadreid. 60 km Tallinnast. Sellest ka skepsis. Mõne tuhande kroonine palk ei pane akadeemia lõpetajat üldjuhul õnnest õhetavana tormama kodusest hedonistlikust Tallinnast kuskile Tapale. Vähegi normaalsem tsiviilteenistuja, ilma kelleta sõjavägi ei pääse, sinna lihtsalt sellise palga eest ei tule.

Venitatakse oma "kohustuslik" aeg kasarmus ära ja kui midagi paremat ei paista, siis tehakse ka aidaa.

Praegu ei ole kahjuks NSVL, kus kodanik pidi lasteaiast alates olema vait ja edasi teenima. Kui koolilõpetajal terendab ees kaks perspektiivi - lõbus elu Tallinnas ühikas või nühkimine kuskil kaugel, siis pole praeguse inimeste mugavuse juures imestada, et iga teenistusse kutsutu üritab viilida. Teenimiskohtade viimine kuskile eikuhugi on järjekordne kaigas, mida iseendale kodarasse pannakse.

Kõik muud sõjaväed maksavad ka palka, mis on antud taustsüsteemis märksa konkurentsivõimelisem, kui siin on. Selle eest võib ka nõuda rohkem. Nagu sa näed, on praegu probleeme üheainsagi palgalise pataljoniga ja minu tutvusringkonnast on huvilised rääkinud, et nii kaugele käia ei viitsi, käin oma missiooni ära, saan stardiraha ja siis lähen tsiviili tagasi. See on reaalsus.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Probleeme pühendumisega.

Meenus praegu ühe tuttava päästeametniku lause "Ja palk on väga madal, aga ära ma ka minema ei hakka, sest mulle meeldib mu töö."
OveT.
Liige
Postitusi: 2610
Liitunud: 22 Jaan, 2004 13:22
Kontakt:

Postitus Postitas OveT. »

Kapten Trumm kirjutas: minu tutvusringkonnast on huvilised rääkinud, et nii kaugele käia ei viitsi, käin oma missiooni ära, saan stardiraha ja siis lähen tsiviili tagasi. See on reaalsus.


Ühesõnaga on nende näol tegemist saastaga, mitte EV ohvitseridega.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6629
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Vastuseks raudristi avaldusele.

Sõjaväelased ei ela mustas kastis. Nad näevad ja tunnevad mis toimub nende ümber. Kui ülejäänud ühiskond võtab omaks teatud käitumisnormid, siis ühel hetkel võib sõjaväelastele tunduda, et nad on millestki maha või päris ilma jäänud. Kui nad satuvad sellisesse olukorda, siis hakkavad nad saama enda ümbert negatiivset tagasisidet (a la naine näägutab "maal" elamise üle, sõbrad tiirutavad ringi kenade autodega ning ostavad kenad elamised, vanemad vaatavad natuke viltu a la et poiss, millal sa elama hakkad jne). Inimene ei taha kunagi saada negatiivset tagasisidet ja selle vältimiseks triivib ta kaasa üldlevinud hinnangutega. Organisatsioon (siin konteksis sõjavägi) peab kehtestama tingimused, mis järgivad ülejäänud ühiskonnas kehtivaid norme. See ei ole lihtne ülesanne.

Otsuste sündimise kohta soovitan lugeda seda raamatud. Ehk saab pilt selgemaks.
http://www.amazon.com/gp/product/002920 ... oding=UTF8
OveT.
Liige
Postitusi: 2610
Liitunud: 22 Jaan, 2004 13:22
Kontakt:

Postitus Postitas OveT. »

kaur3 kirjutas:Vastuseks raudristi avaldusele.

Sõjaväelased ei ela mustas kastis. Nad näevad ja tunnevad mis toimub nende ümber. Kui ülejäänud ühiskond võtab omaks teatud käitumisnormid, siis ühel hetkel võib sõjaväelastele tunduda, et nad on millestki maha või päris ilma jäänud. Kui nad satuvad sellisesse olukorda, siis hakkavad nad saama enda ümbert negatiivset tagasisidet (a la naine näägutab "maal" elamise üle, sõbrad tiirutavad ringi kenade autodega ning ostavad kenad elamised, vanemad vaatavad natuke viltu a la et poiss, millal sa elama hakkad jne). Inimene ei taha kunagi saada negatiivset tagasisidet ja selle vältimiseks triivib ta kaasa üldlevinud hinnangutega. Organisatsioon (siin konteksis sõjavägi) peab kehtestama tingimused, mis järgivad ülejäänud ühiskonnas kehtivaid norme. See ei ole lihtne ülesanne.

Otsuste sündimise kohta soovitan lugeda seda raamatud. Ehk saab pilt selgemaks.
http://www.amazon.com/gp/product/002920 ... oding=UTF8


Vastuseks kordan oma eelpool öeldud sõnu.
Tegemist ei ole EV ohvitseridega, vaid juhuslikult või ekslikult ohvitseri vormi kandvate isikutega.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44192
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Palju on Eestis teenistuse ajal leitnandi palk? 7500 on? (vabandage mu teadmatust :oops: )

Pane selle summa sisse eluasemelaen (3000 kuu - sellega saab vaid mitte eriti hea korteri), oma autoga Tallinn-..... käimine 120 km päevas (3000 kr), sest ühistransport igal ajal ei liigu ja kõiki vendi kroonu autoga ei veeta - mis jääb järgi?

Tegemist pole mingi luksuse, vaid hädavajaliku ulualuse ja inimliku pere kõrvalt tööl käimise võimalusega.

Kui ühiskonna suhtumine on selline, et lahedal sägal peab olema vähemalt 1,5M korter ja 0,3M auto, muidu pole lahe säga, siis ei imestagi, et 10% on põhendunud ja ülejäänud suvaline läbisõiduhoov, kus ei ole ei oskusi, suhtumist ega midagi.

Ise küsimus on allohvitseridega ja "tõelised EKV allohvitserid" ei tohiks olla suvalised külakohast tulevad põmmpead, kes ei tee vahet Vabadussõjal ja Vietnami sõjal ja elavad ajateenijate peal oma alaväärsuskomplekse välja (ja saavad peale teenistuse lõppu oma enda ajateenijatelt tavaliselt lõuga, sest nad pole vähimatki respekti välja teeninud).

Kuna 50% Eesti teovõimelisest rahvastikust elab Harju maakonna piires, siis pole ime, et kuskil kaugel-kaugel ei leia ei automehhaanikut, kokka ega arsti.

Nende tuttavatega oli nii, et nad polnud ohvitserid, vaid ajateenistuses käinud, kes nägid Scoutsis vaid samasugust elu hüppelauda nagu paljudel on Falck Selveris.

Kui ma tahad rajada tootmist, siis teen selle maksimum 30 km Tallinnast. Miks? a) logistika lihtsam ja odavam b)töötajaid lihtsam leida c) Tallinnas ajupotentsiaal ja valikuvõimalus reeglina suurem kui kuskil piiri ääres d) asju lihtsam ajada, sest 95% asjaajamisest on niiehknaa Tallinnas. Kõik need asjad teevad natuke kallima maatüki kiiresti tasa.

Et Eesti elu käib ümber Tallinna, pole kahjuks minu süü.

Miks ma seda väidan? Olen sellise asja analoogses kohas omal nahal ära tundnud. Eesti inimene lihtsalt ei viitsi sõita 50 km tööle või elada kuskil tondilossis.

Minu loogika ütleb, et võimalikult Tallinna või suurema keskuse külje alla. On lihtsam ja pikemas plaanis ka odavam.

Ohvitser on ka inimene. Ja pärast ei maksa imestada, miks paljud ei kavatse neid asju kaasa teha. Ja kahjuks sõltub inimeste kvaliteet väga palju pakutavast panusest (palk+korter vms). On mingi arv, kellel see ei sõltu (kelle ees tuleks kõigil müts maha võtta!) - kuid tegemist on pigem erandiga, mis kinnitab reeglit.

Ülalkirjutatut palun mitte tõlgedada kui tõelisi EKV ohvitsere maha tegevat. Ma lihtsalt kirjutasin, kuidas analoogseid asju läbi teinuna see asi paistab.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Ise küsimus on allohvitseridega ja "tõelised EKV allohvitserid" ei tohiks olla suvalised külakohast tulevad põmmpead, kes ei tee vahet Vabadussõjal ja Vietnami sõjal ja elavad ajateenijate peal oma alaväärsuskomplekse välja (ja saavad peale teenistuse lõppu oma enda ajateenijatelt tavaliselt lõuga, sest nad pole vähimatki respekti välja teeninud).

Kuna 50% Eesti teovõimelisest rahvastikust elab Harju maakonna piires, siis pole ime, et kuskil kaugel-kaugel ei leia ei automehhaanikut, kokka ega arsti.
Tead, kui maal ikka suurt elanud ei ole, siis parem ära sõna võta.

Muideks maainimene on palju normaalsem kui (Tal)linna inimene.Tallinna omad kipuvad nina püsti ajama (a'la maa olen pää linnast, mis sa ültse ajad, hüppa oma härja selga ja tõmba minema.).Pigem on just suuremates linnades jobude konsetratsioon kõige suurem

Mis mul selle automehhaanikute puuduse kohta öelda, pahatihti töötavad linnas need jobud kelle me, maakad, minema saatsime.Ausalt, ma tean mitut remondikooli lõpetanut, kelle teadmised autost on nullilähedased.Kusjuures kõik nad töötavad üsna suurtes ja tuntud autoremondifirmades, õnneks Tallinnas.Maapiirkondades iseenesest oskajatest meestest puudust ei ole, muidugi neil on see "paha" stagnaaja haridus (a'la Tihemetsa tehnikum jne),

Ma saan küll aru, et paljude tallinlaste arust on maakohad kohad kus 1/3 elanikest on joodikud,1/3 viimased lollakad ja 1/3 muidu parmud ning külad on nagu Berliin '45 - lagunenud, räämas ja majades ulub tuul.Kuid oma (väärat) arvamust ei pea kohe avalikus foorumis liputama.

PS.Maakohtades elamise ühe plussi võin kohe öelda- elamine (nt üür) on hulga odavam kui Tallinnas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44192
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis me nüüd vaideleme. Olen proovinud, oskustööline, palk vägagi konkurentsivõimeline, kohapeal võimalik elamispinda üürida. Endised kolhoosikeskused peaks ju olema rauatööoskusega mehi täis?

Tulemus null. Kohalike hulgast polnud kedagi võtta (elementaarse töölisoskusega inimesed puuduvad täielikult.). On vaid abitöölisi, laadijaid ja muud sellist seltskonda. Tallinnast ei viitsinud keegi sõitma hakata, kuna viimane ühistransport läheb kell 18.00 ja tööl käimiseks on vaja oma autot. Raudteejaamani on jalgsi 10 km minna. Lõpuks ostsime kamba peale ühe auto, et 4 meest hommikul tööle saada. Sellest, et pidevalt on jamad tööle saamisega ja tootmine käib kella järgi - kord on avarii tee peal, kord auto katki, kord lumi põlvini.

Koht on 60 km Tallinnast, Harjumaal.

Paljud suuremad ettevõtted, mis on Tallinnast kaugemal, veavad ise oma inimesi Tallinnast bussiga.

Seda sama räägib sulle iga teine ettevõtja, kes on missioonitundest, odavatest ruumidest vms ajendatuna tormanud kuhugi.

Mul pole mingeid eelarvamusi, lihtsalt oma/teiste kokkukorjatud kogemus ja see ütleb, et jutt teemal "me saadame oma jobud mehhaanikud kõik tallinna" on täielik jama.

Mul elavad vanavanemad Ida-Virumaal - käin seal aeg-ajalt ka selliste pisiasjade pärast nagu paar pistikupesa seina panna. Miks? Sest kohapealt ei ole ükskõik millise raha eest võtta meest, kes kaks pistikupesa nii seina paneks, et maja maha ei põleks või muidu peale esimest päevaraha ära ei kaoks.

Mis puudutab odavat üüri, siis paljudes kohtades on kokkuhoid näiline - üür on küll odav, kuid kütteks käid ise puid tegemas või ostad sooja põlevkiviõliga töötavast katlamajast, kus toasoe on poole kallim kui Tallinnas.

Olen ise ka maalt pärit ja ei oma mingeid eelarvamusi. Teoorias on kõik väga lihtne.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6629
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Natuke lugemist pendelrände ja tõmbekeskuste teemadel. See uurimus on kahjuks valminud enne suurt tööjõu pendelrännet Eesti ja Põhjamaade/teiste EL riikide vahel ehk numbrid/protsendid ei ole kindlasti enam täpsed. Lisaks soovitan lähemalt uurida viimast Eesti atlast ning selle inimgeograafia teemakaarte.

http://www.riik.ee/rahvastik/tammarul.htm
http://www.apollo.ee/product.php/0209435
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Kaitseväelaste nirud palgad ei ole Pärnu ÜJP sulgemise põhjuseks. Selleks põhjuseks on kaitseväe liigne väiksus ja kääbuslikkus. Normaalne minimaalne jalaväeosa on pataljon (miks, seda selgitasin pikalt eelnenud postitustes!), mitte üks kompanii "pataljoni sildi" all nagu see Pärnus tegelikkuses on.
Õppeväljad ja mingi lasketiir ei mängigi siin märkimisväärset rolli tegelikult. Asi on laiemas mõttes nagunii kahjulik. Kaitsevägi Pärnust aga ilmsesti ära ei kao, vaid jalaväeosa asendub eeldatavasti lihtsalt teatava tagalaõppekeskusega.

Nii mitme jalaväeväeosa pidamine tasuks ära vast siis, kui ajateenijaid koolitataks aastas mitte 1 jalaväepataljon vaid juba 2 jalaväepataljoni.

Aga palka võiks tõsta natukene küll. Hiljuti tuligi uus palgajuhend, kuid kardan, et tüüpilisel tänapäevasel moel on lihtsalt rahad natuke ringi jagatud ja summa jääb ikka enam-vähem sama. Umbes nagu õpetajatega. Kaadripuudus on KV-s pea samasugune probleem, kui muudes riigistruktuurides, kuid sellest ei tehta tavaliselt juttu.
Ohvitsere on enam-vähem piisavalt, sest Sõjakooli sinisilmseid kutsealuseid ja ajateenijaid (kes tegeliku armeeelu halvema poolega kursis veel pole) ikka veel kuidagi suudetakse meelitada.
Kaadriallohvitseridega on asi natuke kriitilisem, sest hoolimata sama kurnavast ja vastutusrikkast tööst makstakse neile tunduvalt vähem ja nad kogevad vahetult omal nahal jamasid palju rohkem ning kiiremini, kui üleajateenijaks jäävad. Samuti ei viitsita Meegomäel lahingukoolis aasta nooremveebliks saamise nimel tiksuda, sest selle asutuse maine on lõpetanute silmis üsna madal - ja väeosas inf ju liigub. Lisaks ei tunnista paljud ohvitserid (eriti soome taustaga, aga ka sõjakoolist tulnud) kaadriallohvitseri, kui karjäärimudelit ehk KV osa, vaid kui mõttetut alaminstitutsiooni. Kuna täna ei sõltu Kv väljaõppesüsteemi kala tõttu allohvitseriks saamine ka mitte võimekusest ja motivatsioonist, vaid teenistusse kutsumise ajast, siis on ka üleajateenija kandidaate vähem. Kapraleid-reamehi väeosa palgale aga eriti ei taheta, sest nendega pole midagi teha.
Kõige selle tulemusena on raske noort ja head allohvitseri palgaliseks motiveerida.

Nüüd on tuldud ka uuele huvitavale ideele: pikemat aega täitmata ametikohad lihtsalt kaotatakse struktuurist.
Nii saab näidata ka KV kaadripuudust statistiliselt väiksemana... kuid tööd jääb ju samapalju...
Viimati muutis hummel, 06 Mai, 2006 17:54, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44192
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui oma tuttavate juttu kuulata, siis kitsaskoht pididki olema kaadriallohvitserid - need, kes sõduritega igapäevaselt tegelevad. Leitnant ja ülespoole on ju sõdurile suht kauge asi.

Kui seal saab kopikaid, siis ei imesta, et kaadrid on nagu nad parasjagu on.

Allohvitsere ajateenijate hulgast võtta om IMO jama. 18-aastasel puudub lihtsalt selleks vajalik elukogemus ja neid ei võta madalama astme mehed eriti tõsiselt.

Vähemalt tsiviiljuhtimises on nii, et ülemus on see, keda alluvad respekteerivad, mitte see, kes on ülemus paberil ja visiitkaardil. Respekt tuleb sellest, et ülemus peab olema targem, haritum, kogenum ja tasakaalukam. Muidu saadetakse ta lihtsalt sinnapaika. Seeru võib ennast ükskõik kui õhku täis tõmmata ja laiata, kuid kui ta on loll ja roheline, siis naerdakse ta lihtsalt välja. Mujal elus sedas on ja vaevalt, et kasarmus teisiti läheb.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Kapten Trumm kirjutas:Allohvitsere ajateenijate hulgast võtta om IMO jama. 18-aastasel puudub lihtsalt selleks vajalik elukogemus ja neid ei võta madalama astme mehed eriti tõsiselt.

... Respekt tuleb sellest, et ülemus peab olema targem, haritum, kogenum ja tasakaalukam. Muidu saadetakse ta lihtsalt sinnapaika. Seeru võib ennast ükskõik kui õhku täis tõmmata ja laiata, kuid kui ta on loll ja roheline, siis naerdakse ta lihtsalt välja.
19-20 a ajateenijad jaoülemad (seerud) on täiesti normaalne nähe ja minu kogemustel said nad varem ka päris hästi hakkama.
Miks VAREM??? :o
Aga sellepärast, et VAREM allohvitsere VALITI sõdurite hulgast. Konkurss oli nii 5:1 -le, ehk siis sõduri baasõppe lõpuks selekteeriti asjalikumad, sobilikumad ning motiveeritumad välja ja need suunati nooremallohvitseri kursusele. Ka sinna sattus äpusid sekka, kuid enamik olid siiski päris head. Neile õpetati loomulikult ka põhjalikumalt juhtimiskunsti ja sõjaväepedagoogikat.
Tänapäeval käib aga asi nii, et juulis võetakse eelkutsumisega tulevased autojuhid ja seerud ning ka üksikud tulevased spetsialistid. Ükskõik, kas ta sobib neist üheks või mitte, peab tast eelnimetatu saama. Sageli on seega allohvitseri valiku (konkurss 2:1) aluseks riigikeele oskus, kuna umbkeelsemad ja tainamad tuleb siis autojuhtideks (ka C, D, CE) teha. Ka pedagoogikat ja juhtimist on justkui õppekavast vähemaks võetud. Vürtsi lisab asjaolu, et suvel ei tule eelkutuismisega teenistusse need, kes ülikoolidesse sisse astumas (= targemad pead! :shock: ). Sügisel võetakse ülejäänud punt, ehk põhivõtmine, kellest saavad eranditult (hoolimata motivatsioonist ja andest) lihtsõdurid.

Tagatipuks peavad rühmaülemad-vanemad 2 nooreaega järjest (eel- ja põhivõtmine) ka igapäevaselt sümboolse lisatasu eest 2-4 jaoülema tööd tegema, mis on omakorda kurnav, sest esimesed seerud-jaoülemad valmivad ju alles talveks.
Jälle väike tõuge allüksuste kaadriprobleemi suunas.
Palgalisi jaoülemaid ei ole mitmetel põhjustel (näit palk ja inimeste puudus) praktiliselt aga võimalik tööle võtta.

Pikalt on olnud juttu sellest veel: http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=365
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 1 külaline