Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Z03]

Mis selleks "kommiks" residentuuri puhul olla võiks, et samamoodi ei peaks KV lõpetajate alumise detsiiliga leppima, ma ausalt öelda ei tea.

Kommiks ongi võimalus töötada Kaitseväes. Siin on minu meelest erinevus kutseliste sõjaväelaste ja tsiviilsüsteemist Kaitseväkke tööle tulnutega. Ma pakuks, et sõjavägi tõmbab tsiviilist ligi teatud tüüpi isiksusi.

Lisaks veel, et minu aravates on erinevus kutseliste sõjaväelaste ja tsiviilist värvatute vahel selles, et kogu täiskasvanuea sõjaväes teeninutel on omandatud ka tegevväelase/ohvitseri eetikakoodeks ja aumõiste, mida tsiviilist tulnud alles õppima peavad. Kes ja kui hästi sellega hakkama saab, on iseküsimus. Seega mõte hakata meedikuid koolitama paralleelselt sõjaväelise väljaõppega pole paha idee. Iseasi, miks peaks keegi topelt pingutama kahe paralleelse eriala õppimiseks, kui saab ka lihtsamalt (nagu praegune süsteem võimaldab). Arstide puhul pole palgaküsimus enam primaarne. Õdede puhul küll. Õdedele pakuba Kaitsevägi ca 300 eurot rohkem palka + kaitseväelase motivatsioonipakett.

P.S. Lisan siia oma mantra, et ma ei tea sõjaväest midagi, ainult arvan.

[Kriku]

Ma ei usu süsteemi ainult fanatismi või isiksusetüübi peale ehitamisse.

[hillart]

Nii et kui otse TÜ kaudu arstiteadust õppima ei saa, siis võib uuesti proovida KVÜÕA kaudu?

Küsimus ei ole pahatahtlik, ma lihtsalt üritan seda akadeemiliste struktuuride sümbioosi ette kujutada. Arstiteaduskonna lõpetanutele on surve Soome residentuuri suunduda tugev (seda selgitab keegi näiteks siin: http://parnu.postimees.ee/2733808/noore ... ldud-otsus ) ja ülaltsiteeritud skeemist kumab minu jaoks läbi, et KVÜÕA kaudu võib olla võimalik õppima pääseda siis, kui muidu sisseastumine ei õnnestuks, kuid sellisel puhul peab leppima kaitseväelase tulevikust tingitud piirangutega.

Kas valik teenida MedP-s ja edasi ohvitseriks õppida ei tuleks kõne alla ühe võimalusena arsti põhiõppe lõpetanutele, kes on enne ülikooli (11-kuulise?) ajateenistuse läbinud? Residentuuri mõte ju ongi, et siis teab inimene paremini, mida ta tahab? Siis muidugi toimub Soomega konkureerimine selles etapis.

Mõlemal juhul on probleem, et KV peab tsiviilsfääris niigi kõrgelt hinnatud erialaspetsialistidele ennast kuidagi atraktiivseks tegema. Kui selleks "kommiks" on võimalus õppima saada inimestele, kes muidu ei saaks, tähendab see paratamatult natuke kehvema inimmaterjaliga leppimist. Mis selleks "kommiks" residentuuri puhul olla võiks, et samamoodi ei peaks KV lõpetajate alumise detsiiliga leppima, ma ausalt öelda ei tea.

Aga kust on lugupeetaval tekkinud arusaam, et KVÜÕA kaudu on arstiteaduskonda õppima saamine kuidagi kergem, või et sinna sellisel juhul koguneks mingi kehvem inimmaterjal? Kui ikka vaimsetele ja füüsilistele nõuetele ei vasta ja SBK-d ei suuda vajalikul tasemel läbida, siis - aitäh, et tulite, kuid ... Ja seda enam, et erialase õppe kvaliteedi hinnang antaks ikka ju TÜ poolt. Hämming minu poolt. Arvestades kõiki neid lisakohustusi, mis sõjaväelaseks õppimisega kaasas käivad, ei arva ma, et just väga suur tung nendele paarile-kolmele kohale igal aastal on, kuid see oleks igal juhul piisav, et valikut läbi viia. Aga, jah - ka positiivseid külgi oleks omajagu. Tasuta majutus, toitlustus, vormiriietus, kuutasu jne. Aga need oleksid juba nüansid.
Üldiselt aga. - Kui taolised süsteemid on juba aastakümneid teistes riikides toiminud, siis - miks ei peaks need meil toimima?

Ja muideks! Bundeswehri näitel võin öelda, et sealse meditsiiniteenistuse kaader on enamasti peajagu üle vastava ala tsiviilspetsialistidest ja ka ihuhäda korral BW haigemaijja saamist peetakse tsivilistide hulgas seeläbi lausa õnnestumiseks. Aga just BW-s on kaaderkoosseis meditsiiniteenistusse tekitatud just valdavalt minu poolt eelnevalt kirjeldatud meetodil (või siis vähemalt sellele väga sarnaselt).

Ma ei usu süsteemi ainult fanatismi või isiksusetüübi peale ehitamisse.

Aga mille peale siis? Ainult raha peale, nagu see viimasel ajal primitiivmõtlejate kinnisideeks saanud on? Ei usu.

Kuid samas - ma rõhutasin, et värbamisküsimused ei ole nii primitiivselt käsitletavad, et rõhuda AINULT aadetele või siis AINULT rahale, kuigi KV-s just seda on viimastel aastatel tehtud. See on kompleks kõikvõimalikust, kus inimene talle etteantud teabest saab tuletada välja vaid selle, et - teenistusse minek ja selles jätkamine on talle igal juhul kasulikum, kui sellest ilmajäämine.

[Kriku]

Siit lausest:

• Tsiviilkõrgkoolides on iga-aastaselt vastavalt Kaitseväe planeeritud ja kalkuleeritud vajadusele eraldatud teatav arv õppekohti, milliste eest tasub Kaitsevägi (või KaMin) ja millistele viib valiku läbi KVÜÕA vastavalt kadettidele esitatud nõuetele.

jäi mulje, et nõuded kehtestab siis KVÜÕA, mitte TÜ arstiteaduskond. Kui peavad vastama nii KVÜÕA kui arstiteaduskonna nõuetele, on asi muidugi korras.

Kui taolised süsteemid on juba aastakümneid teistes riikides toiminud, siis - miks ei peaks need meil toimima?

Nendes riikides on med. eriala esindajate puudus väiksem ja erinevalt meist üritab arste neile piiri tagant juurde tulla, mitte ära minna?

Ma ei ole pädev hindama MedP vajadust vms. ja selle koha pealt hoian oma suu kinni, aga minus tekitab väikesi kahtlusi, kas Eestis õnnestub dokumendis kirjeldatud karjäärimudeli jaoks vajalikud inimesed leida.

[kuido20]

Ma ei ole pädev hindama MedP vajadust vms. ja selle koha pealt hoian oma suu kinni, aga minus tekitab väikesi kahtlusi, kas Eestis õnnestub dokumendis kirjeldatud karjäärimudeli jaoks vajalikud inimesed leida.

ksf Hillarti toodud aruandes on viiidatud Esimese Vabariigi aegsele KV tervishoiu süsteemile mida võib ehk põhjendada saadud tsaariarmee kogemuse rakendamisega. Tsaaril oli suur armee.

Vahepeal on aeg edasi läinud, võtta aluseks igapäevaselt sõdiva Iisraeli või Briti, Saksa suure sõjavõe meditsiinimudel siis tahaks kohe näha kalkulatsiooni, palju analoogne meil maksma läheks ehk kas on teostatav ?
Ilma hinnakalkulatsioonita tehtud aruanded ja ettepanekud või kohe prügikasti saata.
Kas pookida tsiviilmeditsiin sõjaväemeditsiini külge või vastupidi ? Näha on, et Eestis on põhirõhk tsiviilmeditsiinil, kuhu Kaitsevägi vajalikke komponente külge lisab. See võib väikeriigile vägagi sobiv olla.

Natuke infot KVÜÕA SKMK leheküljelt

Staabiohvitseride sõjaline baaskursus (endise nimega Reservtervishoiutöötajate sõjaline baaskursus), koos ainekavaga, pikkus 4 nädalat, siin antakse siis esmased sõdurioskused.
http://www.ksk.edu.ee/soja-ja-katastroo ... aaskursus/

https://www.facebook.com/NaisedRiigikai ... =3&theater

2017 kursuse lõpetajaid

Erinevad kursused 2017 aastal
Sõjameditsiini baaskursus I, Sõjameditsiini baaskursus II, Traumahaige abistamine lahinguväljal edasijõudnutele , Pataljoni staabi meditsiiniohvitseri kursus, Erakorralise meditsiini kursus I, Erakorralise meditsiini kursuse II
http://www.ksk.edu.ee/soja-ja-katastroo ... -kursused/

Lisaks on veel parameedikute kursused ajateenistuse jooksul, aastas umbes 80 rühmaparameedikut.
Vaadates KVÜÕA SKMK õppuste fotosid, siis ca 80% nägudest pidevalt vahetub, mis tähendab seda, et tsiviilhaiglate personal saab sõjalist täiendõpet.

[kuido20]

See mentaalne probleem ongi ilmselt paljude otsuste ja otsustamatuse põhjuseks. Esiteks, paljud otsustajatest ei usu, et Eestit tabab mingi tähelepanuväärne tehno- või loodusõnnetus või tekkiks uus sõjaline konflikt Eesti pinnal. Mõtteviisi küsimus.

Piegm on mõju rahalistel võimalustel. 50-60-tel pagesid soomlased en masse Rootsi tööle (ca 500 000 inimest) ja nüüd põrutavad eestlased Soome tööle (50 000 inimest). Vääname kaitsekulutused 5% peale aga rahvast ei jätku. Kõike tuleb hoida proportsioonis, ega riigikaitse kulutusi saa eraldi välja võtta. Pooled Põlva kaitseliitlased Soomes tööl, ehita siis sellistega riigikaitset aga süüa on ka ju vaja.

Tõsisem Eesti riigikaitse areng hakkas peale EU-ga liitumist, kui riigikaitse summad suuremaks läksid, seni elasime ikka sitasti ja välisabi peal.

Töllerdavad siin igasugused "otsustajad" reservohvitseride kursustel.
https://www.facebook.com/s6durileht/vid ... =3&theater

Kui Saksa kindral Eesti Role2b meeskonnast ja haiglast VW2017 õppusel vaimustuses oli, siis Eesti sõjaväearstide väljaõppesüsteem: tudengitele staabiohvitseri baaskursus, harjutused ja täiendavad kursused KVÜÕA SKMK, ATLS jne. siis ju sõjaväearstide väljaõpe on hea. Aga kui on hea siis midagi tehakse õieti !

https://www.facebook.com/permalink.php? ... 4822532021

[hillart]

ksf Hillarti toodud aruandes on viiidatud Esimese Vabariigi aegsele KV tervishoiu süsteemile mida võib ehk põhjendada saadud tsaariarmee kogemuse rakendamisega. Tsaaril oli suur armee.

Vahepeal on aeg edasi läinud, võtta aluseks igapäevaselt sõdiva Iisraeli või Briti, Saksa suure sõjavõe meditsiinimudel siis tahaks kohe näha kalkulatsiooni, palju analoogne meil maksma läheks ehk kas on teostatav ?

Vabanda, kuid pole tõesti vaja minule omistada väidet, just-kui oleks ma toonud eeskujuks EW aegset tervishoiusüsteemi. Kust midagi sellist võetud on, või on see lihtsalt demagoogiline võte , et hiljem siis seda, kui aksioomi juba minuga seostada? Hämming igatahes. Minupoolne. Ma olen küll vanavõitu, kuid ometi mitte nii-ii-ii vana.

Kui tahta kalkulatsioone, siis... Siis ma küsin kõigepealt põhimõtteliselt, et kas meile on vaja kaitseväge või mitte, sest toimivate kaitsejõudude üks põhikomponent on meditsiiniteenistus, kuid meil seda reaalselt pole? Kui JA, alles siis võime hakata kalkuleerima. Aga seda JA-d ei ole, ja nagu Herem juba ütles, siis ka ei tule - ning koletuslik selgusemoment saabub "suurtele sõjameestele" siis, kui esimesed paugud ära käinud on. Aga siis avastatakse, et heidutusarmee ei toimi ja - on j u b a h i l j a.
Aga muuseas tahan selle kommentaari peale öelda, et see on tüüpiline võte mingit põhimõttelist (ja mitte komakohtadeni detailidesse minevat) arutelu ummikusse ajada ning oponenti naeruvääristada, nõudes just-kui õigustatult detailseid kalkulatsioone.

Muideks! Nagu ka Kunnas ütles, siis - sõjanduses ei ole poole rehkenduse varianti. Me kas teeme kaitseväge, ja teeme seda tervikuna, või - ei tee seda üldse mitte. Näidelda pole siin mõtet.

Aga nüüd lgp ksf! Me teame kõik, et oma riigi ülalpidamine on üpris kallis lõbu ühele rahvale. Ma tahaks kohe näha kalkulatsiooni, palju analoogne meil maksma läheks ehk kas on teostatav ? Ei suuda anda? Siis ütleks, et selliste naeruväärsete ideedega, nagu OMA RIIK, ei tasu letti tulla, enne kui vastavaid arvutusi pole lauale panna.

Nali, noh. Minupoolne.

[kuido20]

Iisrael avas Haifa sadamalinnas 2012 raskelt kindlustatud (maa-aluse) haiglakompleksi "karbi" 2000 voodikohaga.
Võrdluseks, Mustamäe haiglas on 1200 voodikohta. Ja Haifa pole sugugi mitte kõige suurem Iisraeli linn.

Mustamäe haigla ümbruses on mitmeid vähemalt 100 auto kohalisi maa-aluseid garaaze. Eks kõike annab puruks lasta.

[kuido20]

ksf Hillarti toodud aruandes on viiidatud Esimese Vabariigi aegsele KV tervishoiu süsteemile mida võib ehk põhjendada saadud tsaariarmee kogemuse rakendamisega. Tsaaril oli suur armee.

Vahepeal on aeg edasi läinud, võtta aluseks igapäevaselt sõdiva Iisraeli või Briti, Saksa suure sõjavõe meditsiinimudel siis tahaks kohe näha kalkulatsiooni, palju analoogne meil maksma läheks ehk kas on teostatav ?

Vabanda, kuid pole tõesti vaja minule omistada väidet, just-kui oleks ma toonud eeskujuks EW aegset tervishoiusüsteemi. Kust midagi sellist võetud on, või on see lihtsalt demagoogiline võte , et hiljem siis seda, kui aksioomi juba minuga seostada? Hämming igatahes. Minupoolne. Ma olen küll vanavõitu, kuid ometi mitte nii-ii-ii vana.

No offensive, mainisid et Esimese Vabariigi ajal oli KV oma meditsiiniteenitus, nüüd seda ei ole, ju mingitel põhjustel on asjad hetkel nii nagu nad on. Miks nad Esimese Vabariigi ajal nii olid, ma ei oska muud seletada, kui tsaariarmee kogemusega.

Ma saan su aruandest aru, et kriisiolukorras, kus on vaja päevas 50 haige asemel vastu võtta näiteks 500, on sõjaväeliselt organiseeritud süsteem kiiremini kohanduv võrreldes tsiviilsüsteemiga, ehk paneme sõjaväelastele meditsiini vedamise kohustuse ja suuname ressursid KMIN-ile.
Summasid pole ka mul võtta, aga tehakse hetkel nii nagu tehakse, ju siis on rehkendused kuskil tehtud.

[Kriku]

Igaks juhuks: akf hillart seisukoht, et meditsiiniteenistuse ohvitserid peavad olema pädevad nii oma erialal kui omama auastmele (mitte au-astmele) vastavat sõjalist ettevalmistust, on IMHO igati loogiline. Küsimusi tekkis põhimõtteliselt 2.

Väiksem küsimus, mida juba küsisin - kas ei oleks mõistlikum seda valikut viia residentuuri peale, kus inimene justkui peaks paremini teadma, mida teha tahab (sh. millise arstina edaspidi tegutseda)?

Suurem küsimus - kui suur osa meditsiiniteenistusest peaks olema kaadrikaitseväelased ja kui suur osa reservistid, kes käivad õppekogunemistel ja kutsutakse teenistusse vajaduse korral?

Mõlemad siis ajendatud peaasjalikult murest, et kui palju arstiteaduskonnast kaadrikaitseväelaseks sobivaid inimesi (või kui soovite, siis vastupidi) leiab.

[kuido20]

Igaks juhuks: akf hillart seisukoht, et meditsiiniteenistuse ohvitserid peavad olema pädevad nii oma erialal kui omama auastmele (mitte au-astmele) vastavat sõjalist ettevalmistust, on IMHO igati loogiline. Küsimusi tekkis põhimõtteliselt 2.

Väiksem küsimus, mida juba küsisin - kas ei oleks mõistlikum seda valikut viia residentuuri peale, kus inimene justkui peaks paremini teadma, mida teha tahab (sh. millise arstina edaspidi tegutseda)?

Suurem küsimus - kui suur osa meditsiiniteenistusest peaks olema kaadrikaitseväelased ja kui suur osa reservistid, kes käivad õppekogunemistel ja kutsutakse teenistusse vajaduse korral?

Mõlemad siis ajendatud peaasjalikult murest, et kui palju arstiteaduskonnast kaadrikaitseväelaseks sobivaid inimesi (või kui soovite, siis vastupidi) leiab.

Neid meedikuid on Role1-Role4 tasemel, kusjuures põlla peal saab näha Role1 ja Role2 mehi. Hakata nüüd anestesioloogile jalaväe rühmaülema koolitust andma, milleks ?

Täiendavat sõjameditsiini koolitust antakse reservüksustesse suunatud meedikutele, koos õppekogunemiste ja ettenähtud koolitustega.

Kaadrikaitseväelaseks hakkamine on kaadrikaitseväelaseks hakkamine, oluline kust praktikat saada, kas EMO-s liikluses kannatanuid lappides, KV õppustel või mõlemas. Vähemalt KVÜÕA SKMK arstid teevad Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-s valveid.

[hillart]

Eesti sõjaväearstide väljaõppesüsteem: tudengitele staabiohvitseri baaskursus, harjutused ja täiendavad kursused KVÜÕA SKMK, ATLS jne. siis ju sõjaväearstide väljaõpe on hea.

OK, OK.

Vabanda, aga ma ei näe nendes tähekooslustes süsteemi.
Kas sa ise oled ka kas või pisut huvi tundnud, mida endas need baaskursused ja täiendavad kursused endast sisaldavad, vaadanud õppekava? Arvatavasti ei ole, kui sa nii sillas oled. See, et pisut nuusutatakse SBK-d ja tutvustatakse staabitöö protseduure, ei tee neist selle kursuse lõpetajatest ju ometi tegelikke ohvitsere-allohvitsere, mis aga siiski paraku juhtub. Ja selle tsirkuse peale ütleb mõni, et - väljaõppesüsteem toimib ja kõik on nii ilus?

Kas sa tead, et arsti-õe tudengid ei pea enam läbima ajateenistust. Nad ei pea läbima isegi mitte SBK programmi. Nad saavad vaid näpuotsaga staabiprotseduuride tutvustust ja - selle kõige peale omistatakse neile OHVITSERI auaste. Kas ikka üldse aru saate, et kes või missugune loom on üks OHVITSER, või kes ta peaks olema?

Jah, ma konstateerin, et KVÜÕA teeb häid erialakursuseid, ja seda need ATLS jne. ongi, kuid - sealt ei tule meedikutest ohvitsere ega allohvitsere, seda mitte. Nagu üks ksf juba ütles, siis kui me kaitseväes vajaks vaid kitsalt erialaspetsialiste, siis võiks ju ka jahimehed ajateenistusest vabastada, omistada neile vastavalt silma teravusele kõrge ohvitserikraad ning formeerimise korral üksustesse kokku kutsuda, sest - lasta oskavad nad ju hästi. Jah, aga - mis üksus see oleks?

[kuido20]

Eesti sõjaväearstide väljaõppesüsteem: tudengitele staabiohvitseri baaskursus, harjutused ja täiendavad kursused KVÜÕA SKMK, ATLS jne. siis ju sõjaväearstide väljaõpe on hea.

OK, OK.

Vabanda, aga ma ei näe nendes tähekooslustes süsteemi.
Kas sa ise oled ka kas või pisut huvi tundnud, mida endas need baaskursused ja täiendavad kursused endast sisaldavad, vaadanud õppekava? Arvatavasti ei ole, kui sa nii sillas oled. See, et pisut nuusutatakse SBK-d ja tutvustatakse staabitöö protseduure, ei tee neist selle kursuse lõpetajatest ju ometi tegelikke ohvitsere-allohvitsere, mis aga siiski paraku juhtub. Ja selle tsirkuse peale ütleb mõni, et - väljaõppesüsteem toimib ja kõik on nii ilus?

Kas sa tead, et arsti-õe tudengid ei pea enam läbima ajateenistust. Nad ei pea läbima isegi mitte SBK programmi. Nad saavad vaid näpuotsaga staabiprotseduuride tutvustust ja - selle kõige peale omistatakse neile OHVITSERI auaste. Kas ikka üldse aru saate, et kes või missugune loom on üks OHVITSER, või kes ta peaks olema?

Jah, ma konstateerin, et KVÜÕA teeb häid erialakursuseid, ja seda need ATLS jne. ongi, kuid - sealt ei tule meedikutest ohvitsere ega allohvitsere, seda mitte. Nagu üks ksf juba ütles, siis kui me kaitseväes vajaks vaid kitsalt erialaspetsialiste, siis võiks ju ka jahimehed ajateenistusest vabastada, omistada neile vastavalt silma teravusele kõrge ohvitserikraad ning formeerimise korral üksustesse kokku kutsuda, sest - lasta oskavad nad ju hästi. Jah, aga - mis üksus see oleks? :-/

Ma olen õppekava vaadnud, viitegi andsin.
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... pekava.pdf

Arst ja õde tõesti ei pea läbima sõduri baaskursust. Kas ohvitserist anestesioloog oskab oma med.rühmaga viivituslahingut pidada, no milleks. Kui juba med.üksus relvaga lahingusse läheb on asjad rohkem kui perses ja see med.rühm nüüd lahingut küll ei võida.

Kui ma olen opilaual siis on mul täiesti kama, kas kirurg on läbinud SBK või mitte.

Saksa kindral ütles ksf Heremile, et eestlased olid ilusad, kas sakslast saab usaldada ?

Ohvitseri auaste antakse arstidele ka selleks, et mõni veebel neid kõrge väärtusega ja palju õppinud inimesi pooltahtlikult väga vajalike majandus ja logistika ülesannete täitmisel ei rakendaks.

[kangelaspioneer]

Ma olen õppekava vaadnud, viitegi andsin.
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... pekava.pdf

Arst ja õde tõesti ei pea läbima sõduri baaskursust. Kas ohvitserist anestesioloog oskab oma med.rühmaga viivituslahingut pidada, no milleks. Kui juba med.üksus relvaga lahingusse läheb on asjad rohkem kui perses ja see med.rühm nüüd lahingut küll ei võida.

Kui ma olen opilaual siis on mul täiesti kama, kas kirurg on läbinud SBK või mitte.

Ühel õppusel mõned aastad tagasi sattusin ma ühe jalaväepataljoni (reserv) tagalakompaniisse. Selle kompanii hulgas oli ka meditsiinirühm.
Pisut enam kui nädala kestnud õppuse jooksul lasi see rühm ennast kaks korda laskemoonast tühjaks. Ei juhtunud midagi erakordset, lihtsalt kokkusattumused. Kokkupõrge vastase luurega, kuskil meie sügavuses ringi kolav rühm paari masinaga jne. Kuidagi sattusid just need meedikud nendega kokku. Päris sõjas seda ei juhtuks? Päris sõjas ei satu kindlasti löögi alla meditsiinikompanii?

Olen kuulnud ka üsna radikaalseid arvamusi, et meedikud (s.h. rühma parameedik) ei peaks kandma relva, meditsiinisõidukeid/sidumispunkte ei pea maskeerima ega maasse kaevama jne.

Minuteada näevad arst ja jalaväelane termosihikus täpselt samasugused välja.

[kuido20]

Ma olen õppekava vaadnud, viitegi andsin.
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... pekava.pdf

Arst ja õde tõesti ei pea läbima sõduri baaskursust. Kas ohvitserist anestesioloog oskab oma med.rühmaga viivituslahingut pidada, no milleks. Kui juba med.üksus relvaga lahingusse läheb on asjad rohkem kui perses ja see med.rühm nüüd lahingut küll ei võida.
Kui ma olen opilaual siis on mul täiesti kama, kas kirurg on läbinud SBK või mitte.

Ühel õppusel mõned aastad tagasi sattusin ma ühe jalaväepataljoni (reserv) tagalakompaniisse. Selle kompanii hulgas oli ka meditsiinirühm.
Pisut enam kui nädala kestnud õppuse jooksul lasi see rühm ennast kaks korda laskemoonast tühjaks. Ei juhtunud midagi erakordset, lihtsalt kokkusattumused. Kokkupõrge vastase luurega, kuskil meie sügavuses ringi kolav rühm paari masinaga jne. Kuidagi sattusid just need meedikud nendega kokku. Päris sõjas seda ei juhtuks? Päris sõjas ei satu kindlasti löögi alla meditsiinikompanii?
Olen kuulnud ka üsna radikaalseid arvamusi, et meedikud (s.h. rühma parameedik) ei peaks kandma relva, meditsiinisõidukeid/sidumispunkte ei pea maskeerima ega maasse kaevama jne.
Minuteada näevad arst ja jalaväelane termosihikus täpselt samasugused välja.

Hetkel käib õdede ja arstide sõjaline baaskoolitus 4 nädalat, on see piisav või mitte ?

Pataljonis on meditsiinirühm parameedikud (Role1) peavad väga hästi sõdima oskama

Brigaadi meditsiiikompanii (arstid, õed) on Role2, kui hasti nüüd nemad sõdima peaksid oskama ja kas lisada arstide/õdede varustusse ka tankitõrje relvad ? Enesekaitse on kindlasti vajalik.
Kui kolonn satub varitusse, siis tulistavad kõik vastu, kui palju nüüd arstid peaksid jalaväe taktikat omandama ?

Kas kirurg peaks enne ohvitseri auastme saamist ilmtingimata ennem läbi tegema SBK ja rühmaülema õppe või kärab ära ka praegune 4 nädalane baasõpe koos hilisemate õppekogunemistega ?

Mida kirurgi arstioskustele juurde annaks tsiviilhaiglate muutmine sõjaväe haiglateks ja meedikute vormipanemine, praktikabaas tuleb nagunii tsiviilõnnetustest.
Suurtes riikides on eraldi sõjaväe meditsiinisüsteem, Eestis on mindud tsiviilmeditsiini kaasamise peale.

Võtame Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), laseme meedikud läbi SBK, rühmaülema, kompaniiülema kursustele, lisame nende varustusse ka tankitõrje relvad ja las käivad igapäev vormis tööl.
Mida lõpptulemus paremaks muudab, kriisi olukorras sõjaväelased suudavad kiiremini organiseeritult tegutseda. Rutemini 50 haavatu asemel 500 päevas vastu võtta ja vajadusel ka jalaväe üksuse ülesandeid täita. Meditsiiniõed on ehk 99% naised.

Haigekassa 2017 aasta eelarve on 1,1 miljardit EUR, kui PERH tõsta Kaitseministeeriumi valitsemisalasse (150 miljonit EUR ) siis kaitsekulutuste protsent läheb vaat et 3% peale ja Eesti positsioon tabelites läheb paremaks.
http://www.regionaalhaigla.ee/sites/def ... _weebi.pdf