Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Kapten Trumm]

Võtame kasvõi sinu väite (üks vähestest, kus ka mingid numbrid taga on), et normaalseks KV meditsiiniteenistuse suuruseks peaks Eesti tingimustes ja välismaa analoogide alusel olema 800-1400 inimest. Täna on meil KV meditsiinisüsteemis minu mälu järgi rahuaegses tegevteenistuses või palgalise tsivilistina u 150 inimest. Püüa nüüd kasvõi teoreetiliselt kokku arvutada, kui palju maksaks aastas minimaalselt 650 täiendava tegevväelaste palgal hoidmine? Kas see lisaraha tuleb Haigekassa eelarvest? Või kui tuleb 2% seest, siis millised muud võimearendused ära jätame ja/või millised 600 senist tegevväelast ära koondame?

Miks peab "650 tegevväelast" palgal hoidma?
Kas selline väide pole mitte katse ideed naeruvääristada?

Eesti teoreetiline meditsiinipataljon/sõjaväehaigla peab rahuajal niiehknaa osutama 99% raviteenuseid tsiviilelanikele. Nii käib asi ka Saksamaal muide. Pole lihtsalt neid kümneid haavatuid, kellega praktiseerida. Neid raviteenuseid finantseeritakse tavalises korras Haigekassa hinnakirja alusel. Kaitseväelaste raviteenused maksab kaitseministeerium nagu ta maksab neid ka täna tsviilhaiglale.
Lihtsalt vahe on selles, et personal on
1. sõjaväeliselt koolitatud ja sõjaliseks tegevuseks oma üksuses kokku harjutatud
2. seal makstakse kõrgemat palka (mis motiveerib sinna kogunema paremaid meedikuid ja kannatama seda "sõjalist jama".
3. tema varustus, taristu, tehnikapark jne on loodud/kohandatud sõjalistele vajadustele. Näiteks meditsiiniline transport on maastikuvõimeline.

Tänase tsviilmeditsiini võime tulla toime suurema jamaga on minu silmis kahtlane. Mitte ainult meil, vaid igal pool läänes, kuna süsteem on optimeeritud rahuaja vajadustele ja sellele kopikale, mis peaks kuluma SA ettevalmistuseks, on sada tahtjat alates õdede palgatõusust kuni haigla remondini. Lisaks on asutused pandud omavahel konkureerima - rahuaja konkurentsis on aga IGA sõjaline kulutus raisatud raha, mis vähendab konkurentsivõimet. Võib-olla on see kahtlane ka meie vastase juures. Selles olukorras, kus instituudi kui sellise funkamine tõsises kriisis on kahtlane, ei oma ka enam suuremat tähtsust, kas peaarstile on omistatud leitnandi või koloneli pagunid. Alates sellest, et haigla ei suuda pikemat aega töötada kütusepuuduse tingimustes (kui pole elektrit) kuni sinnani, et puudub tõsiseltvõetav meditsiiniline transport keerulistes oludes toime tulekuks (koosneb maastikuvõimetutest kaubikutest ja kiirabiautodest).

Mina saan küll suurepäraselt aru hillarti idee sisust - tõsi, küsimus lihtsalt on nagu ikka, finantsides.
Põhiline päästeventiil on mõistagi raviteenused tsviiilelanikele, kuid mingi raha tuleb 2% seest ikka alla panna. Kasvõi sõjavämeedikute 30% suurem palk võrreldes tsviilmeedikutega (sinna me ju tahame parimat seltskonda), kasvõi normaalne sanitaarautode park, kolm korrust maa all või mis iganes, mida tsiviiltegevusega on raske seostada.

[Leo]

Soome KJ tagalateenistuses on minu teada u 3000 inimest 12000st ehk neljandik kõikidest, kes armees teenimise või töötamise eest palka saavad. Nende hulgas on u 400 medõde, arsti, farmatseuti ja proviisorit (loomaarste ilmselt väga vaja ei ole, kuid võimalik, et keegi on ka selle haridusega), kes pööritavad 18 garnisoni tervisekeskuseid, maa-, õhu- ja mereväe meditsiinikeskuseid, KJ apteeki ja meditsiinivarustuse ladu, uurivad ja õpetavad sõjalist meditsiini ninkoolitavad kaadrit ja ajateenijaid jaosanitaridest kuni meditsiinireservohvitserideni. Kunagi olid ka KV haiglad, kuid need lõpetati ära 2005, sest väiksemad muhud lapitakse ise kokku ja suuremad lähevad tsiviilsüsteemi. Sõjaväemeditsiiini profesuur on minu teada Tampere ülikooli juures. Brigaadi välihaiglate mõte on peamiselt elupäästva kirurgiaga tegelemine ja ei saa välistada, et kriisi korral pannakse see püsti mõne maakonnahaigla juurde, nii et toibumine on n.ö. tsiviilpoolele. Soomlastel on kogemus, et Talvesõja 105 päeva jooksul hukkus 26000 ja sai vigastada 44000 inimest ehk 1 pataljon ööpäevas ning enamik neist käis läbi sõjaväemeedikute käest ning oleks täiesti ebareaalne oodata, et sellise massi lappimisega oleks saanud hakkama kõrvaliste piiriäärsete maakondade haiglad. Ei saaks ka täna. Enamik raskeid haavatuid oleks surnud transpordi käigus. Soome sõjaaegne välimeditsiin töötas raskematel hetkedel inimvõimete piiril, usaldusväärsetest allikatest on teada, kus näiteks kirurgid lõikasid haavatuid kuni 2 nädalat jutti, peamiselt Pervitini abi ja sõid ning tukkusid siis, kui operatsiooniruumi puhastati või patsiente vahetati. See muidugi ei tähenda, et EKJ SA meditsiinisüsteem tuleb soomlaste pealt maha joonistada, soomlastel on omad probleemid, näiteks pikad vahemaad keskhaiglate ja eriti ülikoolihaiglate vahel, kui Eestiga võrrelda.

[kuido20]

Võtame kasvõi sinu väite (üks vähestest, kus ka mingid numbrid taga on), et normaalseks KV meditsiiniteenistuse suuruseks peaks Eesti tingimustes ja välismaa analoogide alusel olema 800-1400 inimest. Täna on meil KV meditsiinisüsteemis minu mälu järgi rahuaegses tegevteenistuses või palgalise tsivilistina u 150 inimest. Püüa nüüd kasvõi teoreetiliselt kokku arvutada, kui palju maksaks aastas minimaalselt 650 täiendava tegevväelaste palgal hoidmine? Kas see lisaraha tuleb Haigekassa eelarvest? Või kui tuleb 2% seest, siis millised muud võimearendused ära jätame ja/või millised 600 senist tegevväelast ära koondame?

Miks peab "650 tegevväelast" palgal hoidma?
Kas selline väide pole mitte katse ideed naeruvääristada?

Eesti teoreetiline meditsiinipataljon/sõjaväehaigla peab rahuajal niiehknaa osutama 99% raviteenuseid tsiviilelanikele. Nii käib asi ka Saksamaal muide. Pole lihtsalt neid kümneid haavatuid, kellega praktiseerida. Neid raviteenuseid finantseeritakse tavalises korras Haigekassa hinnakirja alusel. Kaitseväelaste raviteenused maksab kaitseministeerium nagu ta maksab neid ka täna tsviilhaiglale.
Lihtsalt vahe on selles, et personal on
1. sõjaväeliselt koolitatud ja sõjaliseks tegevuseks oma üksuses kokku harjutatud
2. seal makstakse kõrgemat palka (mis motiveerib sinna kogunema paremaid meedikuid ja kannatama seda "sõjalist jama".
3. tema varustus, taristu, tehnikapark jne on loodud/kohandatud sõjalistele vajadustele. Näiteks meditsiiniline transport on maastikuvõimeline.

Tänase tsviilmeditsiini võime tulla toime suurema jamaga on minu silmis kahtlane. Mitte ainult meil, vaid igal pool läänes, kuna süsteem on optimeeritud rahuaja vajadustele ja sellele kopikale, mis peaks kuluma SA ettevalmistuseks, on sada tahtjat alates õdede palgatõusust kuni haigla remondini. Lisaks on asutused pandud omavahel konkureerima - rahuaja konkurentsis on aga IGA sõjaline kulutus raisatud raha, mis vähendab konkurentsivõimet. Võib-olla on see kahtlane ka meie vastase juures. Selles olukorras, kus instituudi kui sellise funkamine tõsises kriisis on kahtlane, ei oma ka enam suuremat tähtsust, kas peaarstile on omistatud leitnandi või koloneli pagunid. Alates sellest, et haigla ei suuda pikemat aega töötada kütusepuuduse tingimustes (kui pole elektrit) kuni sinnani, et puudub tõsiseltvõetav meditsiiniline transport keerulistes oludes toime tulekuks (koosneb maastikuvõimetutest kaubikutest ja kiirabiautodest).

Mina saan küll suurepäraselt aru hillarti idee sisust - tõsi, küsimus lihtsalt on nagu ikka, finantsides.
Põhiline päästeventiil on mõistagi raviteenused tsviiilelanikele, kuid mingi raha tuleb 2% seest ikka alla panna. Kasvõi sõjaväemeedikute 30% suurem palk võrreldes tsviilmeedikutega (sinna me ju tahame parimat seltskonda), kasvõi normaalne sanitaarautode park, kolm korrust maa all või mis iganes, mida tsiviiltegevusega on raske seostada.

Nüüd on asjad juba segamini minemas. Kus ja mida tehakse Role1, Role2 ja Role3 taseme asju, kus on CASEVAC ja kus on MEDEVAC

Kevadtorm 2017 Tervex õppusel läksid evakueeritud haavatud Rakvere haiglasse (Role2,Role3) sisse mis mühises ja neid ei viidud Tallinna, võetakse lähim sobivam, mis on võimeline vastu võtma.
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58136
Suudavad väljaõppinud ja koos harjutanud tsiviil ja sõjaväemeedikud väga hästi omavahel koostööd teha. Koos harjutamiseks ei pea just kõiki sõjaväe vormi panema.

Ka tsiviilhaiglal peavad varugeneraatorid olema, mitte ainult sõjaväe haiglal. Opilaual pole vahet, kas kirurgil on SBK läbitud, mis haigla veel alles on seal ka ravitakse.

Kui rääkida haiglast kui hoonest, siis pigem eeldada, et kõik lastakse puruks, olgu ta siis või tsiviil või sõjaväehaigla, lükka maa alla, venelastel läheb suuremat pommi vaja. Haiglakompleksi kohendamine, et ta suudaks kriisi ajal kannatanuid vastu võtma ei pea nüüd küll tähendama eraldi sõjaväehaigla hoone ehitamist. Sõja korral on ikkagi näitaja kogu haiglavõrgu vastuvõtuvõime ehk olemasolevate haiglate valmidus sõja oludes tegutseda.

Maastikuvõimelise transpordiga ei hakka rahuajal keegi midagi transportima, no ei sõida Unimogid rahu ajal väljakutse peale välja veel enam PASI-dega. Evakuatsioon on pataljoni ja brigaadi med.üksuste rida. Pataljon toob maastikult ära, brigaad liigub teid mööda, sõltuvalt olukorrast.

maastikulabivusega.jpg (199.53 KiB) Vaadatud 2452 korda

Kõrgemat palka makstakse Soomes, konkurents käib Soome ja Eesti haiglate vahel. Palgavahe on ju mitmekordne ?

650 meedikut pole veel kõik, kes KV palgale tuleb võtta, kui Sõjaväe haigla täidab ka tsiviilhaigla funktsioone, siis PERH-i näitel on vaja ka päris suur ports muid inimesi.

Meditsiinipersonali toetab 900 töötajat. Haigla toimimisele aitavad kaasa apteek, asjaajamisteenistus, finantsteenistus, hanketeenistus, IT-teenistus, klienditeeninduse teenistus, kommunikatsiooniteenistus, kvaliteediteenistus, majandusteenistus, toitlustusteenistus, palliatsiooniteenistus, tehnikateenistus, personaliteenistus, raviarveldusteenistus ja õigusteenistus

http://www.regionaalhaigla.ee/et/muu-personal

[Kapten Trumm]

Aga alustame rohujuure tasandist.
Haiglatel ja arstidel on tööd tublisti vähem, kui inimesed oleksid meditsiini ja esmaabi valdkonnas rohkem haritud kui nad on seda täna.
Selleks ja sõjaväemeditsiini/tsviilmeditsiini SA olude parandamiseks tuleks kõige esimese asjana suurendada riigikaitseõpetuse õppemahtu seniselt 70 tunnilt nt 280 tunnini (1 tund nädalas kahe õppeaasta jooksul) ja sinna hulka panna vähemalt 30-40 tundi esmaabi/tervishoidu koos praktiliste sooritustega. Täna on ettevõttes esmaabi andjalt nõutav minimaalne koolitus 16 tundi (2 päeva) ja sellest ajast pool kuuled lugusid, mis haiglas juhtub (st antud maht oleks väike). Ja muuta riigikaitseõpetus kohustuslikuks aineks, mis lõpeb riigieksamiga. Ülejäänud lisamaht kulub ära kodaniku/tsiviilkaitse asjadele.

Selle soorituse lisakulud
(aluseks on keskmine kool, 1 klassikomplekt (pool kursusest tavaliselt käib) 70 tundi läheb koolile maksma ca 200 eurot/kursus/aastas.
Antud mahu suurendamisel kasvab see arv 8 korda (eeldades et maksame tunni eest samapalju) - 4 korda kasvab tundide arv ja 2 korda õppurite arv.
Eestis on jämedalt 250 kooli, kus sellist värki on vaja õpetada.
Lisakulu aastas on
ca 150 000 eurot aastas täiendav palgafond+maksud - haridusministeeriumi eelarvest
ca 750 000 eurot aastas täiendavalt välilaagrite korraldamiseks (arvestatud on 1000 eur klassikomplekti laager, igas koolis seni 1 laager aastas)
ca 750 000 eurot aastas täiendavalt varustuse soetamiseks (arvestatud on 1000 eur varustusele aastas, muu eelmise rea järgi).
Kaks viimast rida tulevad 2% seest.

See oleks kõige parema eur/bang suhtega asi, mida teha saaks.
Miks see vajalik oleks?
Iseendaga paremini toime tulev elanik kulutab häda korral vähem haiglauksi ja jätab seeläbi rohkem arstide ressurssi sõduritele.

[Kapten Trumm]

Kevadtorm 2017 Tervex õppusel läksid evakueeritud haavatud Rakvere haiglasse (Role2,Role3) sisse mis mühises ja neid ei viidud Tallinna, võetakse lähim sobivam, mis on võimeline vastu võtma.
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58136
Suudavad väljaõppinud ja koos harjutanud tsiviil ja sõjaväemeedikud väga hästi omavahel koostööd teha. Koos harjutamiseks ei pea just kõiki sõjaväe vormi panema.

Antud üritusel ei toimunud ka MINGIT vastase poolset vastutegevust, sellistes tingimustes on loomulikult kõik ladus, eriti kui vigastatud on virtuaalsed.
Vaadates seda suurte klaasist akendega vastuvõtuosakonda, siis seal piisab ühest 82 mm miinipilduja miinist sinna platsile ja enamik osakonnast on tasa lülitatud (lendav klaas koos tsvilisti kombega vaadata, misasi see seal sähvatas) teeb oma töö väga hästi. Umbes sama käib ka Mustamäe haigla uue ja moodsa EMO kohta.

Saan suurepäraselt aru, et taoline sooritus on palju parem kui eimidagi ja palju parem kui visioneerimine eiteamillest, kuid sellel on ka oma (ja päris suured) puudused. Taolises, ettemääratud tulemusega harjutusel, need mõistagi ei avaldu. Kui mina oleks roheliste meeste ülem, siis hakkaks kõrval parklas autod näiteks plahvatama.

[kuido20]

Aga alustame rohujuure tasandist.
Haiglatel ja arstidel on tööd tublisti vähem, kui inimesed oleksid meditsiini ja esmaabi valdkonnas rohkem haritud kui nad on seda täna.
Selleks ja sõjaväemeditsiini/tsviilmeditsiini SA olude parandamiseks tuleks kõige esimese asjana suurendada riigikaitseõpetuse õppemahtu seniselt 70 tunnilt nt 280 tunnini (1 tund nädalas kahe õppeaasta jooksul) ja sinna hulka panna vähemalt 30-40 tundi esmaabi/tervishoidu koos praktiliste sooritustega. Täna on ettevõttes esmaabi andjalt nõutav minimaalne koolitus 16 tundi (2 päeva) ja sellest ajast pool kuuled lugusid, mis haiglas juhtub (st antud maht oleks väike). Ja muuta riigikaitseõpetus kohustuslikuks aineks, mis lõpeb riigieksamiga. Ülejäänud lisamaht kulub ära kodaniku/tsiviilkaitse asjadele.

Matemaatikat, robootikat, keemiat, joonestamist, kujutavat geomeetriat jne. on ka vaja õppida, koolilapse aeg on piiratud 280-70 = 210 tundi tuleb millegi arvelt ära võtta.

[kuido20]

Kevadtorm 2017 Tervex õppusel läksid evakueeritud haavatud Rakvere haiglasse (Role2,Role3) sisse mis mühises ja neid ei viidud Tallinna, võetakse lähim sobivam, mis on võimeline vastu võtma.
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58136
Suudavad väljaõppinud ja koos harjutanud tsiviil ja sõjaväemeedikud väga hästi omavahel koostööd teha. Koos harjutamiseks ei pea just kõiki sõjaväe vormi panema.

Antud üritusel ei toimunud ka MINGIT vastase poolset vastutegevust, sellistes tingimustes on loomulikult kõik ladus, eriti kui vigastatud on virtuaalsed.
Vaadates seda suurte klaasist akendega vastuvõtuosakonda, siis seal piisab ühest 82 mm miinipilduja miinist sinna platsile ja enamik osakonnast on tasa lülitatud (lendav klaas koos tsvilisti kombega vaadata, misasi see seal sähvatas) teeb oma töö väga hästi. Umbes sama käib ka Mustamäe haigla uue ja moodsa EMO kohta.

Saan suurepäraselt aru, et taoline sooritus on palju parem kui eimidagi ja palju parem kui visioneerimine eiteamillest, kuid sellel on ka oma (ja päris suured) puudused. Taolises, ettemääratud tulemusega harjutusel, need mõistagi ei avaldu. Kui mina oleks roheliste meeste ülem, siis hakkaks kõrval parklas autod näiteks plahvatama.

Kui hoone asukoht on fikseeritud, võta suurem pomm.

[Kapten Trumm]

Pole midagi teha, matemaatika, keemia ja PISA testi tulemused ei maksa mõmmigi, kui satutakse mingi jama sisse.
Selleks ei pea olema sõda Eestis, see võib juhtuda vabalt ka kuskil eksootilisel reisil koos vanematega.
Siis muutub keemia teisejärguliseks ja omandatud lihakeha säilitamise oskused kriitiliseks.

Muidugi antud idee ei omaks tähtsust, kui meil läbiks nagu Iisraelis iga kaela kandev noor inimene sõjaväeteenistuse.
Selle saavutamine on veel ulmelisem kui see 1,7 miljoni euro leidmine.

[kuido20]

Pole midagi teha, matemaatika, keemia ja PISA testi tulemused ei maksa mõmmigi, kui satutakse mingi jama sisse.
Selleks ei pea olema sõda Eestis, see võib juhtuda vabalt ka kuskil eksootilisel reisil koos vanematega.
Siis muutub keemia teisejärguliseks ja omandatud lihakeha säilitamise oskused kriitiliseks.

Muidugi antud idee ei omaks tähtsust, kui meil läbiks nagu Iisraelis iga kaela kandev noor inimene sõjaväeteenistuse.
Selle saavutamine on veel ulmelisem kui see 1,7 miljoni euro leidmine.

Riigikaitse õpetus annab aimuse esmasest ellujäämisest kriisi olukorras, kursus sisaldab ka lahingmeditsiini elemente kuid ei asenda täiemahulist sõjalist väljaõpet, selleks on rohkemate noormeeste ja neidude ajateenistusse kutsumine.
Miks umbes pooled jõuavad ajateenistusse on teise alateema arutelu.

[Kriku]

Miks umbes pooled jõuavad ajateenistusse on teise alateema arutelu.

Kooliprogramm samuti.

[nimetu]

Esmaabi ja isegi vetelpäästet õpetatakse juba praegu mingil määral koolides. Mida see suurem maht rohkem juurde annaks? Mina küll ei tea.

mis lõpeb riigieksamiga

Mis selle mõte oleks? Täiesti tarbetu samm.

[Leo]

Kindral Herem ja kuido20 on minu arvates väga hästi kokku võtnud EV kriisimeditsiini oleviku. Klaasist ja plekist haiglate haavatavus pommirünnaku vastu on täiesti kindel, samas on maakonnahaigla vastuvõtuvõime väga piiratud, seesama Rakvere haigla suudaks vastu võtta kümmekond raskemat haavatut intensiivravisse ja paarkümmend kergemalt vigastatut, peale seda pannakse sissesõiduteele silt järgmise haigla nimega, kus on veel vabasid kohti. Kui järgmine kord näiteks lepiks mõne KL kompaniiga kokku, et kolmandik mängib raskesti haavatuid ja kaks kolmandikku kergemini haavatuid, mis oleks reaalne pataljoni kaotuste hulk peale suuremat lahingut ja mõnes väiksema koormusega maakonnahaiglas, näiteks Põlvas, võetakse elekter ja küte ja veevärk maha ning hakkama tuleb saada paar ööpäeva olukorras, kus suur osa akendest on puruks, siis milliseid edulugusid sellest saaks rääkida? Ukrainas olevat ka Donbassis haiglaid, kus on elektrit siis kui kusagilt genekale kütet saab ja kasutatakse neid vahendeid ja ravimeid, mis on kusagilt abi korras saadud ja meedikuid nähakse siis, kui keegi tööle tuleb. Samas Aafrikas olevat ka haiglaid, kus on sisseseade, kuid ei ole personali, nii et jälle jama.

Kui pikalt on maakonnahaiglad kohustatud tegevust jätkama elektrikatkestuse korral ja kui suurt meditsiinivarustuse varu peab maakonnahaigla kriisi jaoks käepärast hoidma? Näiteks 2 nädalat? Kuidas on haigla kütmine ja veevarustus korraldatud katkestuse korral? Oma katlamaja kütusevaruga ja sobiva võimekusega puurkaev ikka on? Need on kriitilised küsimused suurema jama korral ja vastuseid neile välditakse, sest heal juhul saadakse hakkama mõned päevad ja seda ka soojal aasta-ajal. Soome suure sõja ajal oli näiteks meditsiinivarustusest niipalju puudust, et aegajalt olid sanitarid sunnitud surnute ümbert sidemeid lahti harutama ja läbi keetma ning autoklaavima ja ära pakkima, et siis uuesti valmis panna järgmise haavatu jaoks.

SKJ meditsiiniteenistusel on põllule sõitmiseks kõrgendatud rohelisi kiirabiautosid (sama masina toidutegemisversiooniga sõidab sotku-auto) ja meditsiinikastiga Mersusid, meditsiiniPaSi aetakse välja, kui on vaja, suht harva, sest kütusekulu on 6-7 kiirabi jagu. Välihaigla mobiilsuse peamine eelis ongi see mobiilsus, selliseid platse, kuhu konteinerid ja/või telgid püsti panna, on palju. Kui võitlejate ravimine toimub peamiselt välihaiglates, võtab see maha koormuse tsiviilhaiglatelt ja ka moti nende pommitamiseks, sest kui seal on peamiselt vanurid, mitte võitlejad, siis pensionäride mahatapmine on küll kole ja paha, kuid võitlusvõimele pigem kasulik, sest võitlusvõimeliste arv ei muutu, kuid väheneb ülalpeetavate hulk. Operatsioonijärgne taastusravi ei nõua eriti palju varustust, praktiliselt iga hoone, kus on võimalik korraldada voodikohad ja toitlustamine ning isiklik hügieen ja AB-kuurid/valuvaigistid ning sidemete vahetus, peaks sobima. Kõike puruks pommitada ka ei jaksata, sest suur osa venelaste aurust peaks ju minema lahingutegevusele ja kui lahingutegevus on läbi, olukord taas normaliseerub.

[mäger]

Arstide kaitseväelist teadlikkust saab kõige paremini parandada ikkagi see, et kõik mehed käivad läbi ajateenistuse. Kui on teada, et on tegemist arstitudengiga, siis aspirandikursustele, kus ta saab ka ihaldatava nooremohvitseri väljaõppe ja pärast seda omas rühmas veel praktika. Miks selline süsteem pole kunagi käivitunud . Kunagi tuli sama jutuga, et teeme avalduse, miks tudengeid KV-e võetakse, üks noorem tegelane Arstiteadusüliõpilaste Seltsi. Sattus valede inimeste otsa, sest nii mina kui tollane Seltsi siseasepresident olime mõlemad ajateenistuse käinud. Läks mõni aasta ja plaan läks ikkagi läbi ja halvasti on.

Kui kunagi ajateenistuses käisin, siis ei huvitanud nö tulevane tsiviileriala kedagi, ausalt öeldes pole praeguseni huvitanud. Praegu on siis seis, et tudengid saavad väga vähese kogemuse pealt KV-reservarstideks, 2000-te alguses ajateenistuse läbinud praegused arstid on jalaväelased ja sidemehed edasi. Kui nüüd mõni teeb märkuse, et miks pole ma reservohvitseride kursustele läinud, siis vastan, et ilmselt ei oska aega residentuuride ja laste kõrvalt planeerida.

[blueant]

Siin tekivad jälle fantastilised konstruktsioonid. 3km rindest (82mm laskeulatus) miinipilduja tule all ei jäägi ükski haigla tegutsema.

[kuido20]

Kindral Herem ja kuido20 on minu arvates väga hästi kokku võtnud EV kriisimeditsiini oleviku. Klaasist ja plekist haiglate haavatavus pommirünnaku vastu on täiesti kindel, samas on maakonnahaigla vastuvõtuvõime väga piiratud, seesama Rakvere haigla suudaks vastu võtta kümmekond raskemat haavatut intensiivravisse ja paarkümmend kergemalt vigastatut, peale seda pannakse sissesõiduteele silt järgmise haigla nimega, kus on veel vabasid kohti. Kui järgmine kord näiteks lepiks mõne KL kompaniiga kokku, et kolmandik mängib raskesti haavatuid ja kaks kolmandikku kergemini haavatuid, mis oleks reaalne pataljoni kaotuste hulk peale suuremat lahingut ja mõnes väiksema koormusega maakonnahaiglas, näiteks Põlvas, võetakse elekter ja küte ja veevärk maha ning hakkama tuleb saada paar ööpäeva olukorras, kus suur osa akendest on puruks, siis milliseid edulugusid sellest saaks rääkida? Ukrainas olevat ka Donbassis haiglaid, kus on elektrit siis kui kusagilt genekale kütet saab ja kasutatakse neid vahendeid ja ravimeid, mis on kusagilt abi korras saadud ja meedikuid nähakse siis, kui keegi tööle tuleb. Samas Aafrikas olevat ka haiglaid, kus on sisseseade, kuid ei ole personali, nii et jälle jama.

Kui pikalt on maakonnahaiglad kohustatud tegevust jätkama elektrikatkestuse korral ja kui suurt meditsiinivarustuse varu peab maakonnahaigla kriisi jaoks käepärast hoidma? Näiteks 2 nädalat? Kuidas on haigla kütmine ja veevarustus korraldatud katkestuse korral? Oma katlamaja kütusevaruga ja sobiva võimekusega puurkaev ikka on? Need on kriitilised küsimused suurema jama korral ja vastuseid neile välditakse, sest heal juhul saadakse hakkama mõned päevad ja seda ka soojal aasta-ajal. Soome suure sõja ajal oli näiteks meditsiinivarustusest niipalju puudust, et aegajalt olid sanitarid sunnitud surnute ümbert sidemeid lahti harutama ja läbi keetma ning autoklaavima ja ära pakkima, et siis uuesti valmis panna järgmise haavatu jaoks.

Autonoomset veesüsteemi nüüd haigla endale ise rajama ei hakka. Elekter eelkõige (googeldame)
https://energiatalgud.ee/index.php?titl ... ajulgeolek

2012 sai Ida-Tallinna keskkhaigla viimasena suurhaiglatest endale generaatorid
http://epl.delfi.ee/news/eesti/ida-tall ... d=63893691

Viljandi sai 2011 hakkama elektrikatkestuse ajal (köök ei töödanud )
http://www.err.ee/361004/elektrita-vilj ... e-voileibu

Pärnus on GenSet generaator (115 kVa) ja UPS (60 kVa)
http://eurolaager.ee/?page=65&news=1083 ... ected=8687

Aga Topoliga või mõne suurema pommiga laseb haigla maamunalt minema, sest kõike saab ju uuesti ülesse ehitada.

Kui kolmandik kompaniist õhtal, siis kui see haavatute mass õnnestub haiglasse transportida on võit juba saavutatud. Seal hakkavad evakuatsiooni probleemid varem mõju avaldama, ehk allesjäänud sõjameeste pingutused, kuidas nad oma haavatud kokku korjatud, stabiliseeritud ja edasi toimetatud saavad.

Välihaigla eelis ei ole niivõrd mobiilsus, vaid aeg, mille jooksul haavatu jõuab kirurgilise ravini.
Kui žgutt peal siis Võrust Tallinna läheb 3.5 tundi heades oludes aga välihaiglani jõuab ... vähema ajaga, kui üldse haavatuga välja pääseb.

Ukraina med.süsteem on suur perseauk, kus ravi eeltingimuseks on vastus küsimusele, kes selle haige ravi eest maksab ?