Eesti majandus eile, täna ja homme.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Martin Peeter »

2korda2 kirjutas:Ülalviidatud raamatu väljavõte on pehmelt öeldes lihtrahva lollitamine. Kui panga "hapnenud varade allettevõte" (edaspidi HVA) avalike oksjonite kaudu vara ära ostis, siis tähendab see lihtsalt seda, et see HVA oli valmis rohkem riskima kui keegi teie. Kas siinne sootsium oleks selles olukorras eelistanud oma vara (laenutagatised) veelgi odavamalt (hinnaga, millega teised investorid nõus olid) ära jagamist?
Kogu selles loos on tõesti 1 võimalik rikkumine: info jagamine panga ja HVA vahel. Kui aga samas HVA kõik(!) varad ise kokku ostis, siis viitab see lihtsalt teiste investorite suuremale ahnusele - nad polnud nõus vara ostma hinnaga, mille HVA oli valmis välja käima.
Vabas maailmas laenu relva ähvardusel (jõuga) pähe ei määritud. Ikka laenuvõtja enda otsus ja tahe. Kuniks muusika mängis oli elu lill.
Pangasaladus on seadus (loe Krediidiasutuste seadus par 88). Isegi pank peab täitma seadust. Muu hulgas tähendab pangasaladus ka seda, et kui te lähete oma äriideega panka laenu küsima, aga teile laenu ei anta, siis ei võta pank või sellega seotud isikud su ideed üle ja ei vii ise ellu. Kui pangasaladused lekivad kõige kõrgemal tasemel ja korraldusel, siis kus on garantii, et sellist asja ei toimu?

Ma ei ole ise neid pabereid nüüd näinud, aga mulle on mu kliendid kurtnud, et ei liikunud need varad sinna HVA-sse mitte kõik avaliku oksjoni kaudu, vaid panga poolt sunnitud "kokkuleppel". Ja see oli olukord, kus riik ja tarbijakaitse oleks pidanud kaitsma oma kodanikke.
Dona nobis pacem!
Runkel
Liige
Postitusi: 3590
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Runkel »

Peale mulli lõhkemist panid pangad laenamisele pidurit, võib öelda, panid kässari peale - põhjamaa pensionäride raha, mis suurtel kiirustel ja hulga kaupa siise voolas, lakkas tulemast. Ärgem unustagem, ega teisiti pikalaenuäri (sh eluasemelaenud) Eestis teisiti teha oleks saanud, mis oleks see allikas olnud? Nõudmiseni hoiustega seda rallit ei sõida. Nüüd juhtus see, kui kõik kraanid kinni keerati, et kinnisvaraturg hangus. Sõna otseses mõttes seiskus - tehingute maht kukkus olematusse. Ei tea, kas see oli õnn või õnnetus, aga seetõttu ei läinud ka massiliseks tagatisvarade müümiseks. Laenuandjal ja -võtjal tuli kokku leppida kompromiss - laenumaksete puhkus, tagasimaksete ajatamine jne. Kes vähegi mingi reaalse plaani alusel kokku leppis, see august välja ka ronis. Kes maksta ei suutnud, see lõpuks põhja ka läks. Vaenulikud ülevõtmised on, arvan, erandid, aga seda suurema huviga võib toda raamatut oodata - valemänguri ülestunnistus.
Tagantjärele tarkusena, kas ka keskpank pangaturu regulaatorina oleks saanud (jõulisemalt) tegutseda? Oleks. Keskpank oleks pidanud laenamist kallimaks ajama, et buumi jahutada, näiteks:
1. Suurendama reservmäärasid pankadele. See on küll õpiku tarkus, aga selle tähendus oleks olnud see, et pangad oleksid saanud vähem oma depodest laenudena välja anda.
2. Kapitali adekvaatsust suurendada pankadele. Lihtsamalt öeldes on see riskiga kaalutud kapitali suurendamine. See oleks survestanud omakapitali suurendama ja rohkem tulu teenima, mis oleks viinud laenuintressid ülespoole. Nt Venemaa keskpank praegu rehitseb nõnda oma turgu (paraku, tundub, suurtest jäävad vaid riigi osalusega kommertspangad. Noh, teevad midagi Hiina kommude riigikapitalismi sarnast asja, aga kehvemini).
3. Nõuded tagatistele. Hakatuseks 30% omaosalusmäära, kui sellest ei piisa (st buumib edasi), siis 35% ja nõnda edasi.
4. Maksusoodustused maha. Makstud eluasemete intresside maksutulust mahaarvamise lõpetamine.
On küll meetmeid, millega raha pakkumist maha suruda. Kust leida see otsustaja, kes nii teeks, kui on veel soe - intressidelt saadud tulu kasvab ja laenuportfellide kvaliteet on hea. Kas turg ise oleks suutnud ennast reguleerida - nõrgemad laenuandjad lähevad pankrotti (ahnus) ja tugevamad jäävad. Oleks küll, aga enam ei juletud turule korrastamiseks jätta, mull, mis USAst vallandus, oli liiga suur. Riigid panid süsteemi kunstlikule hingamisele. USA, näib, hingab taas juba iseseisvalt (saavad tõsta baasintressi), EL on ikka veel QE all, japsid juba aastakümneid.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Avatar »

2korda2 kirjutas:Avatar,uuri kriisiagse/-järgse perioodil pankade käekäiku (alustada võid näiteks siit) ja siis selgita, kuidas "vildakale teele ahvatlejad" puhta nahaga pääsesid. Või selgita sama tuhandete töötuks jäänud pangatöötajate näitel. Osa inimesi pääses küll kergemalt aga häviti ka panganduses päris korralikult.
Mõtlesin ja ütlen veel kord - kui keegi tegeleb inimeste petmisega, siis võib petta saanu küll ise loll olla, aga petja peab samuti karistatud saama.
Ja kui Pangad raamatus kirjeldatud moel käitusid, siis ei tohi sellist käitumist tolereerida ja võimaldada.
Väidad, et Pangad ei ole süüdi või kannatasid ise - võib-olla. Pole infot. Ja mina seda infot, mille põhjal usaldusväärselt otsustada - kindlasti ei leia. Aga sama moodi ei leia ma piisavat infot, väitmaks et pangad kindlasti tegutsesid heauskselt ja reeglitekohaselt.
Kui on alust kahtlusteks, siis sellist asja tuleb uurida ametlikult.
Ja uurimine peab sellisel juhul tegelema nii juriidilisest isikust Panga, kui ka pangas töötanud füüsiliste isikutega. Ja kui sulitseti, siis ei ole töötuks jäämine pehmendav asjaolu.

Mina siin ei uuri ja mina ei seleta.
Aga no kallid töötud pangatöötajad - kümnendi eest jooksid kõrvad sitavett sellest pensionisamba mölast, mida iga pangaskäigu korral pidi kuulma. Aga ega arusaamist teil sellest, millest see pidevalt jätkuv majanduskasv tekib ei olnud. Või kui oli, siis ausat juttu ei tulnud.
2korda2
Liige
Postitusi: 1748
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas 2korda2 »

Martin Peeter,
nagu ma viitasin, siin on 1 võimalik rikkumine. Võimalik seepärast, et on kinnitamata. Kui tõenäoline on, et info liikus? No suurem kui 0 kindlasti. Midagi kuskil keegi tõenäoliselt ikka välja pudistas. Kas see oli sütemaatiline? Vat seda ma ei usu. Oli karistatav tegu ja trahvid pankadele olid juba siis päris krõbedad.
Küll usun seda, et tänu süstemaatilisele lähenemisele suutis HVA olemasolevat infot paremini/kiiremini töödelda. Usun ka seda, et raha võis olla odavamalt käes kui keskmisel kohalikul investoril.
Miks mind selline üllitis aga tülgastab - autor ise oma väitel rikkus sajaga seadust. Kellelegi midagi ei öelnud - raha tuli. Kümme aastat hiljem (füüsilise isiku jaoks asi tõenäoliselt aegunud) tekib äkki "südametunnistus"? Reaalsus on see, et tüüp üritab sama teema pealt uuesti teenida müües raamatut. Mida skandaalsem, seda paremini müüb.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42812
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

Viimaste postituste jätkuks, "Postimehes" esitleb keegi oma 2017. aasta saavutust:
Ta märgib, et pikaleveninud laenuprotsess ei olnud otseselt ootamatu, küll aga üllatas teda selle vanamoodsus. Omaenda ettevõttest palga saamist pidas pank palju riskantsemaks kui palgatööl käimist. Saaret pani see aga imestama – tõenäosus, et inimene kuskilt mujalt lahti lastakse, on tema meelest palju suurem kui see, et enda loodud ettevõtte nurka viskad.

«Näiteks jätsid neid külmaks olemasolevad investeeringud, kui välja arvata lahke soovitus need maha müüa, et raha kontol oleks,» nentis ta. Esitanud päringu pea igasse Eestis tegutsevasse panka, näkkas Saarel lõpuks Swedbankis. Noortel õnnestus leping sõlmida, ilma et kogu sissemakse raha oleks kontol olemas olnud. [...]

Laenu- ja broneerimisleping sõlmiti juunis 2017. Noored tasusid augustis esimese osa sissemaksest ning septembris löödi nende uuel krundil kopp maasse.
https://kodustiil.postimees.ee/6523867/ ... DM3ODg0Nzk.

Kui jätta kõrvale totter pealkiri, siis on ka tänapäeval inimesi, kelle jaoks omaosaluse nõue on tüütu formaalsus ja panku, kes on nõus sellest mööda vaatama. Soovin noorele perele südamest edu ja loodan, et neil läheb edaspidi kõik hästi, aga kui optimism ei peaks ennast õigustama, siis kaasa tunda väga ei suudaks.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Lemet »

Seoses tuludeklaratsioonide esitamisega on mitmed inimesed pöördunud pankade poole laenu saamiseks, tasumaks tulumaksu...
Esmalt võib tunduda, et sellisel puhul poleks mõistlik laenu võtta, maksukohustuse tasumist saab ajatada. See lahendus pole aga parim, sest Maksu- ja tolliamet (MTA) küsib ajatamise korral intressiks 21,9% aastas.

Ka MTA ise toob oma kodulehel välja, et „Kuni võla täieliku tasumiseni arvestatakse võlalt intressi 0,06% päevas (s.o 21,9% aastas), mis on näiteks oluliselt kallim kui pangalaenu intressi tasumine.“

Siia kõrvale võib võrdluseks tuua Eesti Panga poolt avaldatud statistika, mille kohaselt on tarbimislaenude keskmine intress turul 15,63% (2018 aasta keskmine arvutatud siit).

Kui tuua näiteid erasektorist, siis avaneb järgnev pilt:

Coop Pank intress alates 12,9%TF Bank intress alates 9,9%Bigbank intress alates 9,9%Inbank intress alates 12,9%Swedbank intress alates 15%

„Tegelikult on ju MTA ajatamise näol tegemist ühe väga kuluka laenuga. Seetõttu tuleks järgida mõistlikku laenamise põhimõtet ning enne MTA poolt pakutava ajatamise valimist konsulteerida spetsialistiga ning küsida pakkumisi erinevatelt laenupakkujatelt,“ nendib Jõgeva. „Näib, et turuolukorda arvestades on riik võtnud endale kallima laenupakkuja positsiooni ja paremaid pakkumisi saab erasektorist.“

Siit siis loogiline küsimus- kas kodanikud, kes riigilt raha tagasi saavad, poleks õigustatud ootama samasuurt protsenti?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
nimetu
Liige
Postitusi: 7677
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas nimetu »

Siit siis loogiline küsimus- kas kodanikud, kes riigilt raha tagasi saavad, poleks õigustatud ootama samasuurt protsenti?
Antud analoogia põhjal ainult siis, kui riik ei suuda mingi ettenähtud aja jooksul tagasi maksta. Aga seda aega saab ta põhimõtteliselt ise määrata, nii et... :dont_know:
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas toomas tyrk »

Oma maksta olev tulumaks tuleb riigile tagasi maksta 1. juuliks. Ning riigil on ka kuni 1. juulini aega ülemastud tulumaksu tagastamiseks.

Intressi hakatakse arvestama alles 1. juuliks maksmata tulumaksult. Pole nagu seni kuulnud, et riik poleks 1. juuliks kellegile tagastust teinud.
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 1078
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Mulle valmistas täna üllatuse ühes Postimehe artiklis avaldatud arvutuste alused, kus selgitati erinevate parteide lubaduste maksumusi.
https://majandus24.postimees.ee/6525598 ... A0ODc0NjM.

Näide artiklist
EKRE lubab tõsta nelja aasta jooksul pensioni kahekordseks ehk ligikaudu 800 euroni. Selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile oleks aastas 594 miljonit eurot.
.
Teeme tagurpidi arvutuse 594'000'000 / 12 kuud / 400 € = 123'750 e. kellegi arvates elab Eestis ainult 123'750 pensionäri. :wall:

Panen igaks juhuks ka lingi Statistikaameti leheküljele, kus saab näha tegeliku pensionäride arvu Eestis (aastal 2018 oli see 375'649).
https://www.stat.ee/58094

(See postitus ei ole kriitika EKRE suhtes vaid uute matemaatika aluste suhtes).

Kas keegi oskab veidi selgitada?
Roamless
Liige
Postitusi: 4120
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Roamless »

Taaniel Tina kirjutas: Teeme tagurpidi arvutuse 594'000'000 / 12 kuud / 400 € = 123'750 e. kellegi arvates elab Eestis ainult 123'750 pensionäri. :wall:

Panen igaks juhuks ka lingi Statistikaameti leheküljele, kus saab näha tegeliku pensionäride arvu Eestis (aastal 2018 oli see 375'649).
https://www.stat.ee/58094

Kas keegi oskab veidi selgitada?
Jaga oma arv neljaga. Lubaduste maksumuste arvutused on nelja aasta ehk riigikogu ühe tsükli peale.

Aga muidu EKRE omad on ikka täiesti ulme. Huvitav, milline tubli EKREkas võiks ja kavatseb hakata rahandusministriks?
Unforeseen consequences
teeline35
Liige
Postitusi: 1838
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas teeline35 »

Aga muidu EKRE omad on ikka täiesti ulme. Huvitav, milline tubli EKREkas võiks ja kavatseb hakata rahandusministriks?
Käivad jutud, et loodavad ülejärgmistel valimistel midagi sarnast saavutada nagu Poolas Kaszinski partei või Ungaris Orbani partei. St parlamendi enamuse ja seetõttu esinevad väga bravuurikalt välistamaks enda valitsusse sattumist.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42812
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

Mul oli kunagi üks tuttav, kes tahtis telefoniposti püksi panna.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Lemet »

Jaga oma arv neljaga
Pensionite puhul oli jutt kahe aastaga 800 euro peale...samal ajal vähendatakse käibemaksu laekumist 25%, ksotatakse tee- ja veokimaksud, lastakse märkimisväärselt alla elektri-, kütuse-, alko- ja tubakaaktsiisid...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 1078
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Jaga oma arv neljaga. Lubaduste maksumuste arvutused on nelja aasta ehk riigikogu ühe tsükli peale.
Artiklis oli ju öeldud, et kulu on 1 aasta peale
EKRE lubab tõsta nelja aasta jooksul pensioni kahekordseks ehk ligikaudu 800 euroni. Selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile oleks aastas 594 miljonit eurot.
Ei saa ikka aru.
nimetu
Liige
Postitusi: 7677
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas nimetu »

Artiklis oli ju öeldud, et kulu on 1 aasta peale
Mõeldud on seda, et tõus on nelja aasta peale jaotatud. Ehk siis piltlikult võttes esimesel aastal 1,25x olemasolevast pensionist, järgmisel 1,5x, seejärel 1,75x ja lõpuks 2x. Tegelik tõus ei pruugi täpselt nii jaotuda, kuid põhimõte jääb samaks - pensioni suurus ei ole kohe esimesest aastast 800 eurot, vaid tõuseb järk-järgult.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline