Analoogne masin, mis lendas hästi kõrgel, oli ka MiG-1/3, mille mootor tootis suurima võimsuse 7000 meetril ja rindekõrgusel oli ta ikka kaunis kohmakas.
No aga MiG-id olidki loodud kui püüdhävitajad võitluseks pommitajate ja luurelennukitega.
Samuti olid ka Spitfirest olemas madala ja suure kõrguse variandid. Vahe on ülelaaduri optimeeringus, mistõttu tootab mootor suurima võimsuse eri kõrgustel.
Kas ikka ainult selles, LF ja HF erinesid tiivaulatuse poolest ka.
Lennukid II Maailmasõjas
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Luftwaffe lendurite oskus langes dramaatiliselt sõja lõpupoole, sest ässad said otsa ja lendama polnud kedagi panna. Vaata et lausa hitlerjugend saadeti lendama. Sakslaste oskus langes sõja lõpu poole kindlasti.denis23 kirjutas:
Selleks oli mitu põhjust, ning mina eriti ei teeks panuse lendurite oskusele, paistab et 1944 aastal dramaatilist vahet ei olnud juba.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Spitfire esimestel variantidel oli propelleril vaid kaks fikseeritud sammu - väike samm startimiseks ja suur samm suurel kiirusel lendamiseks.
Sama lennuki erinevast efektiivsusest erinevates tingimustes oli ka Brewster. Vaiksel ookeanil, kus lennati ökonoomsel režiimil, polnud masinast eriti asja, samas Karjala kohal, kus lennati suurel kiirusel, saavutasid soomlased Brewsteritel hulgaliselt õhuvõite.
Sama lennuki erinevast efektiivsusest erinevates tingimustes oli ka Brewster. Vaiksel ookeanil, kus lennati ökonoomsel režiimil, polnud masinast eriti asja, samas Karjala kohal, kus lennati suurel kiirusel, saavutasid soomlased Brewsteritel hulgaliselt õhuvõite.
Kokkuvõtteks, võib öelda, et vene lennukid ei olnud kindlasti halvad. Need olid "odavad" totaalsõjamasinad mida tehti odavatest materjalidest, kasutades odava tööjõudu ning tehnoloogiad.
Hea näide on näiteks see et La hävitajatel peal olnud ASh-82 mootori resurss kasvas peale sõja lõpu 100-st tunnist kuni mitme tuhande töötundeni, puhtalt selle arvelt et tingimused läksid paremateks.
V-2 tankidiisli areng oli veelgi dramaatilisem.
Veel üks hea näide on see, kuidas muutusid vene lennukite omadused tänu paranenud tingimustele.
See oli lühike periood peale sõda millal reaktiivlennukid ei ole veel tulnud ning ehitati siis vana sõjaaegsete masinate "improved" versioonid, suurem erinevus oli neil see et vineer ja puit oli seal asendatud täisalumiinium konstruktsiooniga.
Vaadakem näiteks La-9, ehk sisuliselt, tegemist on täisalumiiniumist La-5
Mootor on sama, ehk Швецов АШ-82ФН
Selle andmed on (sulgudes La-5FN)
Tühikaal on 2638 (2706)
Maks. lennukaugus 1735 (1000)
Maks. kiirus 690 648)
Maks. vert. kiirus 1064 (1064)
Relvastus 4X23mm (2X20 mm)
Relvastuse tulejõud on LA-9 neli korda suurem kui LA-5. Ja see on kõik ainult selle arvelt et asendati konstruktsioonis puitu alumiiniumiga.
Hea näide on näiteks see et La hävitajatel peal olnud ASh-82 mootori resurss kasvas peale sõja lõpu 100-st tunnist kuni mitme tuhande töötundeni, puhtalt selle arvelt et tingimused läksid paremateks.
V-2 tankidiisli areng oli veelgi dramaatilisem.
Veel üks hea näide on see, kuidas muutusid vene lennukite omadused tänu paranenud tingimustele.
See oli lühike periood peale sõda millal reaktiivlennukid ei ole veel tulnud ning ehitati siis vana sõjaaegsete masinate "improved" versioonid, suurem erinevus oli neil see et vineer ja puit oli seal asendatud täisalumiinium konstruktsiooniga.
Vaadakem näiteks La-9, ehk sisuliselt, tegemist on täisalumiiniumist La-5
Mootor on sama, ehk Швецов АШ-82ФН
Selle andmed on (sulgudes La-5FN)
Tühikaal on 2638 (2706)
Maks. lennukaugus 1735 (1000)
Maks. kiirus 690 648)
Maks. vert. kiirus 1064 (1064)
Relvastus 4X23mm (2X20 mm)
Relvastuse tulejõud on LA-9 neli korda suurem kui LA-5. Ja see on kõik ainult selle arvelt et asendati konstruktsioonis puitu alumiiniumiga.
-
motofassist
- Liige
- Postitusi: 314
- Liitunud: 30 Mai, 2006 14:20
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Nu ma arvan, et vene oludes kasutamiseks olid üldtehniliselt vene masinad siiski paremad kui sakslaste omad. Kevadel porisse uppuvatel rindelennuväljadel maksab lennuki kaal ja konstruktsiooni tugevus. Kehvasti koolitatud lendurite kasutamisel (mida tegid ka sakslased sõja lõpus) maksavad lennuki piloteerimisomadused.
Piloteerimisomaduste poolest polnud sakslaste peamine hävitaja Me-109 mingi eriline teema, tänu oma teliku paigutusele ning suurele mootori reaktiivmomendile oli kehvadel lennuväljadel kasutamiseks tegemist väga ohtliku masinaga, mille start lõppes kergesti rattad püsti. Lennukaugus oli ka vilets (üks 1940 sügise kaotuste põhjus Inglismaa kohal) ning kuni sõja lõpuni ei suudetud adekvaatselt lahendada piloodi vaatevälja probleemi. Mul ei ole küll võtta vastavat statistikat, aga arvan, et stardis/maandumisel sassi sõitmine oli Me-109 puhul lahingukaotuste kõrval järgmine kaotuste koht (selle järel siis tehnilised rikked).
Populaarteaduslikes saadetes telekas on räägitud, et sakslased olid 1940 inglastest üle sissepritsega mootori pärast (lennuk kannatas negatiivset ülekoormust, mida karburaatormootoriga ei kannata), kuid nt AM-35 mootor, mida pruugiti Mig-1-l oli igatahes 1940 ka sissepritsega. Ja polnud need 1941 kasutusel olnud messerid eriti kõvade lennuomaduste ega relvastusega.
Mis puudutab tankimootoreid, siis V-2 mootori edasiarendus on täna maailmas enimkasutatav tankimootor. Pz IV mootor on ajaloo prügikastis juba viimased 60 aastat. Niiet võta kinni, kumb siis geniaalsem/parem oli. Muide Scud-rakette vedavad Maz'id on kah nagu T-34 mootoriga
Piloteerimisomaduste poolest polnud sakslaste peamine hävitaja Me-109 mingi eriline teema, tänu oma teliku paigutusele ning suurele mootori reaktiivmomendile oli kehvadel lennuväljadel kasutamiseks tegemist väga ohtliku masinaga, mille start lõppes kergesti rattad püsti. Lennukaugus oli ka vilets (üks 1940 sügise kaotuste põhjus Inglismaa kohal) ning kuni sõja lõpuni ei suudetud adekvaatselt lahendada piloodi vaatevälja probleemi. Mul ei ole küll võtta vastavat statistikat, aga arvan, et stardis/maandumisel sassi sõitmine oli Me-109 puhul lahingukaotuste kõrval järgmine kaotuste koht (selle järel siis tehnilised rikked).
Populaarteaduslikes saadetes telekas on räägitud, et sakslased olid 1940 inglastest üle sissepritsega mootori pärast (lennuk kannatas negatiivset ülekoormust, mida karburaatormootoriga ei kannata), kuid nt AM-35 mootor, mida pruugiti Mig-1-l oli igatahes 1940 ka sissepritsega. Ja polnud need 1941 kasutusel olnud messerid eriti kõvade lennuomaduste ega relvastusega.
Mis puudutab tankimootoreid, siis V-2 mootori edasiarendus on täna maailmas enimkasutatav tankimootor. Pz IV mootor on ajaloo prügikastis juba viimased 60 aastat. Niiet võta kinni, kumb siis geniaalsem/parem oli. Muide Scud-rakette vedavad Maz'id on kah nagu T-34 mootoriga
Vaidlen vastu sellele, et vene oludes vene masinad olid paremad.
Ikka täisalumiiniumist konstruktsioon on palju ilmastiku- ning vigastuste- suhtes vastupidavam kui puit-vineer-riide. Vene lennukitega oli vahest nii et YAK-id ning LA-d mis tulid konveierilt kuskil jaanuaris, muutusid juba aprilliks kasutuskõlbmatuks, puhtalt niiskuse tõttu.
Muide, ME-109 oli lendamise osas jumala lihtne pill, kui mitte arvesse võtta just see sama kitsas telik. Vene katselendurid olid frustreeritud sellest (saksa lennukite "heast iseloomust" üleüldse") kui 1940 aastal esimest korda said seda katsetama.
Me-109 lendurikoha vaateväli on tõepoolest "horror" - olen ise istunud ning ausalt öeldes olin äärepealt klaustrofoobiat hakanud põdema.
Eriti häirivad paksud kabiini esiklaasi raamid.
Ikka täisalumiiniumist konstruktsioon on palju ilmastiku- ning vigastuste- suhtes vastupidavam kui puit-vineer-riide. Vene lennukitega oli vahest nii et YAK-id ning LA-d mis tulid konveierilt kuskil jaanuaris, muutusid juba aprilliks kasutuskõlbmatuks, puhtalt niiskuse tõttu.
Muide, ME-109 oli lendamise osas jumala lihtne pill, kui mitte arvesse võtta just see sama kitsas telik. Vene katselendurid olid frustreeritud sellest (saksa lennukite "heast iseloomust" üleüldse") kui 1940 aastal esimest korda said seda katsetama.
Me-109 lendurikoha vaateväli on tõepoolest "horror" - olen ise istunud ning ausalt öeldes olin äärepealt klaustrofoobiat hakanud põdema.
Eriti häirivad paksud kabiini esiklaasi raamid.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Ega 109 polnud ainus halva vaateväljaga kabiinist ning kitsa telikuvahega. Kõigil 2MS osavõtnud lennukitel olid omad vead. Siiski neid toodeti ning nendega sõditi.
IL-2 eluiga kõikus 25-30 lahingulennu piires. Mis ta siis oli halb lennuk,hea saksa õhutõrje,kehvad lendurid või head saksa hävituslendurid?
IL-2 eluiga kõikus 25-30 lahingulennu piires. Mis ta siis oli halb lennuk,hea saksa õhutõrje,kehvad lendurid või head saksa hävituslendurid?
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No no, inglaste arvates oli Hurricane hea masin seepärast, et seda suutsid ehitada ja parandada kodanikud, kellel puusepariistad peos püsisid. Alumiiniumnürvüüride vms keevitamine väliloludes 1942---hmmmm.....
Kuuliauke parandati liimiämbri ja lõuenditükkidega. Viimane polnud mitte väheoluline 1940, kui lennukiangaarid olid maatasa. 1940 võidu puhul räägitakse Spitfirest, kuid kui palju oli siis tegelikult? Minuteada oli enamus lennukeid siiski Hurricaned.
Ingllise Spitfire piloodid igatahes teles on meenutanud, et 1940 sügisel manööverdas 109 "nurgeliselt" (juhiste probleem)
Mis kabiine puudutab, siis lääne masinad said kõik sõja jooksul bubble canopy - võrrelge omavahel P-47 ja P-51 kabiine varaste ja hiliste seeriate masinatel. Samuti LaGG-3 ja La-5 oma.
Messeril ei andnud konstruktsioon sellist muudatust teha ja seepärats sõitsid sakslased sõja lõpuni nagu trellide taga. Nii mahajäänud kabiini polnud ühelgi teisel masinal sõja teisel poolel.
Suur mootor ja propeller tekitavad suure reaktiivmomendi, mis väikestel kiirusel võib masina uppi keerata, ka lennates. Tiivapind on väike, väiksel kiirusel üksainus viga ja aidaa. Üks rist surnuaeda juurde.
Nt Mustangit peetakse selle aja parimaks lennukiks seetõttu, et ta pole üheski parameetris silmapaistev, vaid ta on silmapaistvalt hästi tasakaalustatud omadustega, piisavalt tehnoloogiline, piisavalt kiire, piisavalt relvis, piisavalt lihtne juhtida, piisavalt hästi varustatud, piisavalt ohutu, piisavalt võimas jne jne jne
Mootori auhinna võiks anda ilmselt RR Merlinile, mis tegi mustangist Mustangi (algupärase mootoriga ei olnud see eriti silmapaistev masin) ja mis sõidutas Spitfiret kuni Griffoni tulekuni.
Ja üks vahe veel - Mustang lendas Inglismaalt Berliini ja tagasi. Kas FW ja Me seda teha suutsid?
Il-2 võrreldavat masinat ju sakslastel sõja alguses polnud? Stuka päris võrreldavaks asjaks ei kvalifitseeru.
Laias laastus ei olnud venelaste lennukid nii viletsad ja saksa omad nii märkimisväärselt paremad, et õigustada nigelaid tulemusi. Põhjusi tasuks otsida väljaõppest, planeerimisest (taktikast, koostööst) ning punakindralitest, kes isa Jossifi hirmus sõdisid iga hinnaga ja tegid liigselt taktikaliselt mõttetuid käike lihtsalt käsu täitmiseks. Läksid otse peale sinna, kus sakslased oleks ringi läinud.
Kuuliauke parandati liimiämbri ja lõuenditükkidega. Viimane polnud mitte väheoluline 1940, kui lennukiangaarid olid maatasa. 1940 võidu puhul räägitakse Spitfirest, kuid kui palju oli siis tegelikult? Minuteada oli enamus lennukeid siiski Hurricaned.
Ingllise Spitfire piloodid igatahes teles on meenutanud, et 1940 sügisel manööverdas 109 "nurgeliselt" (juhiste probleem)
Mis kabiine puudutab, siis lääne masinad said kõik sõja jooksul bubble canopy - võrrelge omavahel P-47 ja P-51 kabiine varaste ja hiliste seeriate masinatel. Samuti LaGG-3 ja La-5 oma.
Messeril ei andnud konstruktsioon sellist muudatust teha ja seepärats sõitsid sakslased sõja lõpuni nagu trellide taga. Nii mahajäänud kabiini polnud ühelgi teisel masinal sõja teisel poolel.
Suur mootor ja propeller tekitavad suure reaktiivmomendi, mis väikestel kiirusel võib masina uppi keerata, ka lennates. Tiivapind on väike, väiksel kiirusel üksainus viga ja aidaa. Üks rist surnuaeda juurde.
Nt Mustangit peetakse selle aja parimaks lennukiks seetõttu, et ta pole üheski parameetris silmapaistev, vaid ta on silmapaistvalt hästi tasakaalustatud omadustega, piisavalt tehnoloogiline, piisavalt kiire, piisavalt relvis, piisavalt lihtne juhtida, piisavalt hästi varustatud, piisavalt ohutu, piisavalt võimas jne jne jne
Mootori auhinna võiks anda ilmselt RR Merlinile, mis tegi mustangist Mustangi (algupärase mootoriga ei olnud see eriti silmapaistev masin) ja mis sõidutas Spitfiret kuni Griffoni tulekuni.
Ja üks vahe veel - Mustang lendas Inglismaalt Berliini ja tagasi. Kas FW ja Me seda teha suutsid?
Il-2 võrreldavat masinat ju sakslastel sõja alguses polnud? Stuka päris võrreldavaks asjaks ei kvalifitseeru.
Laias laastus ei olnud venelaste lennukid nii viletsad ja saksa omad nii märkimisväärselt paremad, et õigustada nigelaid tulemusi. Põhjusi tasuks otsida väljaõppest, planeerimisest (taktikast, koostööst) ning punakindralitest, kes isa Jossifi hirmus sõdisid iga hinnaga ja tegid liigselt taktikaliselt mõttetuid käike lihtsalt käsu täitmiseks. Läksid otse peale sinna, kus sakslased oleks ringi läinud.
Viimati muutis Kapten Trumm, 04 Aug, 2006 9:51, muudetud 1 kord kokku.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Trumm, seleta palun see termin "bubble canopy" lahti.Kapten Trumm kirjutas: Mis kabiine puudutab, siis lääne masinad said kõik sõja jooksul bubble canopy - võrrelge omavahel P-47 ja P-51 kabiine varaste ja hiliste seeriate masinatel. Samuti LaGG-3 ja La-5 oma.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Siin äsja toodud soomlaste sõjaajaloo lingil tehti Il-2 üsna maatasa.Würger 190G kirjutas:
IL-2 eluiga kõikus 25-30 lahingulennu piires. Mis ta siis oli halb lennuk,hea saksa õhutõrje,kehvad lendurid või head saksa hävituslendurid?
Vt. http://www.joensuu.fi/mekri/sotahistoria/il2.htm
Lühidalt kokku võttes oli lennuk aeglane ja kohmakas, tuli ebatäpne (viletsad sihikud), pommid jäid kinnitustesse kinni.
Iljušinil parandusi teha ei lastud, kuna IL-2 oli Stalini lemmiklaps ja tootmine pidi käima täie hooga.
Stuka oli pikeerimisel palju täpsem pommitaja.
IL-2-d lõd just massiga, soomalste väiteil ilmselt maailmas enimvalmistatud militaarlennuk. Madallennul tiirutavad ja äkitselt väljailmuvad "lendavad tankid" olid just psüühiliselt rasked taluda, kuigi tuli ei olnud täpne.
ta siis oli halb lennuk,hea saksa õhutõrje,kehvad lendurid või head saksa hävituslendurid
Kõik need punktid kokku, tähtsuselt just sellises järjekorras. Aga eelkõige kaks esimest muidugi. Kaks viimast faktorit alates aastast 1944 kogu aeg langesid.
Mustang on muide totaalselt väljapaistav lennuk, ma ei tea, mida sa Trumm siin väidad.
Alates oma "performancist" ja lennuraadiusest ning kuni oma arvutisihikuni (esimene maailmas) ning lenduri vaateväljani.
Parimaga aerodünaamikaga hävitajat vist IIMS pole olnudki.
Samuti veel paljudes asjades (näiteks laskemoona kogus - 1900 padrunit) jne jne jne
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist