Timmkanal. 1950 märts

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
Vasta
Kasutaja avatar
denis23
Liige
Postitusi: 1961
Liitunud: 17 Okt, 2004 11:38

Timmkanal. 1950 märts

Postitus Postitas denis23 »

Kas keegi oskab öelda mis oli Timmkanali piirkonnas 1950 veebruar-märts
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

mis seal siis olema pidi?

Postitus Postitas istorik »

Mis seal siis olema pidi? (See kanal oli selleks ajaks juba valmis ehitatud)
Kas pead silmas maaparandustöid?
Või viina võtvaid kalamehi?
Väeosade rubriik, kas pead silmas Pärnu poole jäävat õhukaitsebaasi?
Kasutaja avatar
denis23
Liige
Postitusi: 1961
Liitunud: 17 Okt, 2004 11:38

Postitus Postitas denis23 »

Lihtsalt ühes NL ohvitseri paberite hulgas oli "komandirovochnoe predpisanie" - "ubytj na stanciju Timkanal v period s ... po ..."
see ongi huvitav
Kapral Karu
Moderaator
Postitusi: 1133
Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
Kontakt:

Postitus Postitas Kapral Karu »

Mis väeosast või relvajõuliigist/väeliigist see ohvitser oli? Ja kas on teada, mis asulast ta komandeeriti?

Komandeering võis olla seotud ka raudtee või sideliinide ehituse-remondiga, demineerimisega vms.
Kasutaja avatar
denis23
Liige
Postitusi: 1961
Liitunud: 17 Okt, 2004 11:38

Postitus Postitas denis23 »

Midagi ehitusega või lõhkemisega seotud värk oli
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Timmkanal

Postitus Postitas istorik »

Võimalusi surma saada sel ajal üsna palju: sõjast jäänud demineerimata lõhkemoon, metsavenna kuul (tegutsesid seal piirkonnas ehk Lõuna- Pärnumaal üsna aktiivselt), kaaslaste poolt maha lastud (tüli viina, röövitud kauba või naiste pärast), õnnetusjuhtumid või tööõnnetused jne.
Küll aga tahaks lisada, et teinekord raudteejaam (antud juhul Timmkanal) ja samanimeline objekt (näiteks asula, jõgi, küngas jne) võivad asuda üksteisest väga kaugel!
Tundub, et see jaam võis paikneda Jaamaküla ja Kilingi- Nõmme vahel (ehk Mõisaküla suunal)? Timmkanal aga hakkab Ura jõest, seega paikneb linnulennult 10.km jaamast edelas.
Kasutaja avatar
denis23
Liige
Postitusi: 1961
Liitunud: 17 Okt, 2004 11:38

Postitus Postitas denis23 »

ei sa said valesti aru, ega ta surma ei saanud. lihtsalt arvestades tema eriala arvan et võis ta seal tegelema ehituse või lõhkemisega
Kapral Karu
Moderaator
Postitusi: 1133
Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
Kontakt:

Postitus Postitas Kapral Karu »

Kas tolleaegses "komandirovochnoe predpisanie's" väeosanumbrit ja/või asukohta kirjas ei olnud? Või tead ise selle ohvitseri teenistuskohta? Sellest ehk annaks midagi järeldada.
Heiki
Liige
Postitusi: 179
Liitunud: 31 Dets, 2004 11:24
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Heiki »

Ilmselt käib jutt ikkagi Timmkanali jaama piirkonnast mis asus Pärnumaal Ristiküla ja Laiksaare jaamade vahel Riisselja-Ikla kitsarööpmelisel liinil. Metsavennad tegutsesid sealkandis sel ajal usinasti.
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&s ... 91&tlink=0
Pilt
Front Line Eesti MTÜ
www.front-line.ee
Martti
Liige
Postitusi: 311
Liitunud: 21 Nov, 2004 21:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Martti »

Küsimus küll vales kohas, aga loodan ikkagi vastuse saada. Kas kitsarööpmeline raudtee mis kulges Sondast-Mustveesse läbis ka Oandut, kui seal viimati kõisin siis sõitsin rattaga mööda vana raudtee tammi ja arvasin et seal oli ka peatus aga nagu tuleb seda kaarti vaadates välja ei olnudki?
Küsimus ikkagi kas läbis Oandut või siis mitte?
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Raudtee Oandut ei läbinud, küll aga Sirtsit, mis asus läheduses. Sirtsis oli ka jaam. Edaspidi kitsarööpmelise raudteega seonduvast saad vaadata Eesti Muuseumraudtee kodulehelt www.ee/eesti-mr/
ja küsimusi antud teemal saad esitada neile. Või siis Heiki kodulehelt: www.hansaco.ee/raudtee/ :)
Anton - horridoo!
Hertsog_Magnus
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 12 Mai, 2005 13:10
Kontakt:

Postitus Postitas Hertsog_Magnus »

lisan siia mõned mälestused timmkanali ääres toimunud metsavandade lahingutest mis toimusid küll varem kui antud teema püstitajat huvitab aga siiski..

4. juulil 1941. aastal võtsid metsavennad punastelt võimu üle Orajõe ja Häädemeeste vallas. 5. juuli hommikul tuli grupp hävituspataljonlasi ja miilitsaid “mässulisi” karistama ning Häädemeeste, Kabli ja Treimani küla maha põletama. Kaitseliidu Häädemeeste malevkonna pealik Elmar Toomingas oli aga rannakülade mehed kokku kutsunud ja Timmkanali ääres võeti hävitajaid vastu kuulirahega. Kohates vastupanu põgenesid nad tagasi Pärnusse.
Ka 8. juulil käis Timmkanali ääres äge tulevahetus. Nüüd toetasid hävituspataljonlaste ja miilitsate rünnakut kaks tanketti, kuid metsavennad panid major Smirnovi meestele vapralt vastu. Lahingus said surma Mihkel Joost ja Vladimir Tamm. Haavata said Koit Murdlaine ja Juhan Kõvatoomas. Koit Murdlaine haavad olid rasked ja ta suri 12. juulil Pärnu haiglas.
Ajal, mil käisid lahingud, valitses rannakülades paanika. Õuedel seisid hobuvankrid, koormaks riietusesemed ja toiduained. Kardeti, et punased võivad murda kaitseliinist läbi ning valmistuti põgenema metsadesse.
Suur mure vaevas neid, kelle isad, pojad ja vennad olid võitlemas Timmkanali ääres. Murest ja repressioonidehirmust ärevusse aetud inimesi rahustas ja lohutas Häädemeeste apostliku õigeusu koguduse preester Joann Kukk. Kui punased 1944. aastal tagasi tulid, loeti ka tema kodumaa reetjaks ja saadeti 10-aastaks Siberisse.
8. juuli varahommikul saabus Timmkanali võitlejatele appi kapten Villem Raid kümne mehega. Nende hulka kuulus ka saarde koguduse õpetaja Juhan Ekbaum. 4. juulil olid Raid ja tema mehed võidelnud Kilingi- Nõmme lähistel Liivamäel punastega. Tõitojal oli neil olnud kokkupõrge miilitsatega.
Jõudnud Timmkanali äärde, saatis kapten Raid Juhan Ekbaumi Lätimaale lähenevatelt sakslastelt relvi hankima. Ekbaum saabus tagasi veoautol, mis oli täis relvi ja laskemoona. Varustatud kaasaegse sõjatehnikaga, tõusis meeste võitlusvaim veelgi.
Sama päeva pärastlõunal jõudis Timmkanali äärde saksa soomusautode üksus. Nad hävitasid Timmkanali põhjakaldal punaste valvetõkked ja liikusid, siis mööda külateid Tahkuranda ning lõikasid seal asuvatel punastel ära taganemistee. Hulk hävituspataljonlasi ja miilitsaid sai surma.

<allikas: kirjastamata metsavendade uurimus läänemaal A.Lepp>
Roco
Liige
Postitusi: 195
Liitunud: 06 Mär, 2005 15:26
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Roco »

ma olen kilingi nõmmest pärit ja rannametsa poes timkanali ääres töötas vanaema

olen nagu lugend et läbi nõmme liikus saksa yksus soomukid ja tt kahur/id jalavägi (luure yksus) nendega yhinesid nõmme metsavennad...kuskil reiu kandis (võin eksida) liiguti uulu ja tahkuranna suunal kus venkud pidutsesid või lõunatasid.... tahkurannas olid vist ka samad venkude tanketid mis nõmmet põletasid ... need hävitati :twisted:

seda varjanti toetab see et timmkanali yletav sild lasti õhku või lammutati
kuna venelastel saabusid appi tanketid

samal ajal hädamaandus seal ka saksa pommitaja mis tuli pärnu lennuvälja pommitamast ... lennuki meeskond olevat andnud lennuki parda kuulipilduja eestlastele ....eestlased viisid lendurid autol omade juurde ja yhtlaselt ka relvi kysima

ja veel yks sealt kandi mees kes on nyydseks yle 6 aasta toonelas teadis rääkida et kuskil seal pidavat olema mingis kohas relva ladu olema st maha maetud ..ta olevat ise näinud kuid kahjuks ei ole ta mitte kellegile seda kohta õelnud :cry:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline