Timmkanal. 1950 märts

[denis23]

Kas keegi oskab öelda mis oli Timmkanali piirkonnas 1950 veebruar-märts

[istorik]

Mis seal siis olema pidi? (See kanal oli selleks ajaks juba valmis ehitatud)
Kas pead silmas maaparandustöid?
Või viina võtvaid kalamehi?
Väeosade rubriik, kas pead silmas Pärnu poole jäävat õhukaitsebaasi?

[denis23]

Lihtsalt ühes NL ohvitseri paberite hulgas oli "komandirovochnoe predpisanie" - "ubytj na stanciju Timkanal v period s ... po ..."
see ongi huvitav

[Kapral Karu]

Mis väeosast või relvajõuliigist/väeliigist see ohvitser oli? Ja kas on teada, mis asulast ta komandeeriti?

Komandeering võis olla seotud ka raudtee või sideliinide ehituse-remondiga, demineerimisega vms.

[denis23]

Midagi ehitusega või lõhkemisega seotud värk oli

[istorik]

Võimalusi surma saada sel ajal üsna palju: sõjast jäänud demineerimata lõhkemoon, metsavenna kuul (tegutsesid seal piirkonnas ehk Lõuna- Pärnumaal üsna aktiivselt), kaaslaste poolt maha lastud (tüli viina, röövitud kauba või naiste pärast), õnnetusjuhtumid või tööõnnetused jne.
Küll aga tahaks lisada, et teinekord raudteejaam (antud juhul Timmkanal) ja samanimeline objekt (näiteks asula, jõgi, küngas jne) võivad asuda üksteisest väga kaugel!
Tundub, et see jaam võis paikneda Jaamaküla ja Kilingi- Nõmme vahel (ehk Mõisaküla suunal)? Timmkanal aga hakkab Ura jõest, seega paikneb linnulennult 10.km jaamast edelas.

[denis23]

ei sa said valesti aru, ega ta surma ei saanud. lihtsalt arvestades tema eriala arvan et võis ta seal tegelema ehituse või lõhkemisega

[Kapral Karu]

Kas tolleaegses "komandirovochnoe predpisanie's" väeosanumbrit ja/või asukohta kirjas ei olnud? Või tead ise selle ohvitseri teenistuskohta? Sellest ehk annaks midagi järeldada.

[Heiki]

Ilmselt käib jutt ikkagi Timmkanali jaama piirkonnast mis asus Pärnumaal Ristiküla ja Laiksaare jaamade vahel Riisselja-Ikla kitsarööpmelisel liinil. Metsavennad tegutsesid sealkandis sel ajal usinasti.
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&s ... 91&tlink=0

[Martti]

Küsimus küll vales kohas, aga loodan ikkagi vastuse saada. Kas kitsarööpmeline raudtee mis kulges Sondast-Mustveesse läbis ka Oandut, kui seal viimati kõisin siis sõitsin rattaga mööda vana raudtee tammi ja arvasin et seal oli ka peatus aga nagu tuleb seda kaarti vaadates välja ei olnudki?
Küsimus ikkagi kas läbis Oandut või siis mitte?

[FW Anton]

Raudtee Oandut ei läbinud, küll aga Sirtsit, mis asus läheduses. Sirtsis oli ka jaam. Edaspidi kitsarööpmelise raudteega seonduvast saad vaadata Eesti Muuseumraudtee kodulehelt www.ee/eesti-mr/
ja küsimusi antud teemal saad esitada neile. Või siis Heiki kodulehelt: www.hansaco.ee/raudtee/

[Hertsog_Magnus]

lisan siia mõned mälestused timmkanali ääres toimunud metsavandade lahingutest mis toimusid küll varem kui antud teema püstitajat huvitab aga siiski..

4. juulil 1941. aastal võtsid metsavennad punastelt võimu üle Orajõe ja Häädemeeste vallas. 5. juuli hommikul tuli grupp hävituspataljonlasi ja miilitsaid “mässulisi” karistama ning Häädemeeste, Kabli ja Treimani küla maha põletama. Kaitseliidu Häädemeeste malevkonna pealik Elmar Toomingas oli aga rannakülade mehed kokku kutsunud ja Timmkanali ääres võeti hävitajaid vastu kuulirahega. Kohates vastupanu põgenesid nad tagasi Pärnusse.
Ka 8. juulil käis Timmkanali ääres äge tulevahetus. Nüüd toetasid hävituspataljonlaste ja miilitsate rünnakut kaks tanketti, kuid metsavennad panid major Smirnovi meestele vapralt vastu. Lahingus said surma Mihkel Joost ja Vladimir Tamm. Haavata said Koit Murdlaine ja Juhan Kõvatoomas. Koit Murdlaine haavad olid rasked ja ta suri 12. juulil Pärnu haiglas.
Ajal, mil käisid lahingud, valitses rannakülades paanika. Õuedel seisid hobuvankrid, koormaks riietusesemed ja toiduained. Kardeti, et punased võivad murda kaitseliinist läbi ning valmistuti põgenema metsadesse.
Suur mure vaevas neid, kelle isad, pojad ja vennad olid võitlemas Timmkanali ääres. Murest ja repressioonidehirmust ärevusse aetud inimesi rahustas ja lohutas Häädemeeste apostliku õigeusu koguduse preester Joann Kukk. Kui punased 1944. aastal tagasi tulid, loeti ka tema kodumaa reetjaks ja saadeti 10-aastaks Siberisse.
8. juuli varahommikul saabus Timmkanali võitlejatele appi kapten Villem Raid kümne mehega. Nende hulka kuulus ka saarde koguduse õpetaja Juhan Ekbaum. 4. juulil olid Raid ja tema mehed võidelnud Kilingi- Nõmme lähistel Liivamäel punastega. Tõitojal oli neil olnud kokkupõrge miilitsatega.
Jõudnud Timmkanali äärde, saatis kapten Raid Juhan Ekbaumi Lätimaale lähenevatelt sakslastelt relvi hankima. Ekbaum saabus tagasi veoautol, mis oli täis relvi ja laskemoona. Varustatud kaasaegse sõjatehnikaga, tõusis meeste võitlusvaim veelgi.
Sama päeva pärastlõunal jõudis Timmkanali äärde saksa soomusautode üksus. Nad hävitasid Timmkanali põhjakaldal punaste valvetõkked ja liikusid, siis mööda külateid Tahkuranda ning lõikasid seal asuvatel punastel ära taganemistee. Hulk hävituspataljonlasi ja miilitsaid sai surma.

<allikas: kirjastamata metsavendade uurimus läänemaal A.Lepp>

[Roco]

ma olen kilingi nõmmest pärit ja rannametsa poes timkanali ääres töötas vanaema

olen nagu lugend et läbi nõmme liikus saksa yksus soomukid ja tt kahur/id jalavägi (luure yksus) nendega yhinesid nõmme metsavennad...kuskil reiu kandis (võin eksida) liiguti uulu ja tahkuranna suunal kus venkud pidutsesid või lõunatasid.... tahkurannas olid vist ka samad venkude tanketid mis nõmmet põletasid ... need hävitati

seda varjanti toetab see et timmkanali yletav sild lasti õhku või lammutati
kuna venelastel saabusid appi tanketid

samal ajal hädamaandus seal ka saksa pommitaja mis tuli pärnu lennuvälja pommitamast ... lennuki meeskond olevat andnud lennuki parda kuulipilduja eestlastele ....eestlased viisid lendurid autol omade juurde ja yhtlaselt ka relvi kysima

ja veel yks sealt kandi mees kes on nyydseks yle 6 aasta toonelas teadis rääkida et kuskil seal pidavat olema mingis kohas relva ladu olema st maha maetud ..ta olevat ise näinud kuid kahjuks ei ole ta mitte kellegile seda kohta õelnud