Sisekaitse reserv

[URR]

Kaitseliit koosneb vabatahtlikest, [...] ning nende peamine ülesanne on astuda vaenlase vastu otsese sõjalise rünnaku korral.

Kodurahu?

Piiratud (inim)ressursi tingimustes ei saa sisekaitsereservi luua Kaitseliidule lisaks, vaid ainult Kaitseliidu arvel.

[Kapten Trumm]

Kui inimressursile jutt läks, siis naiste kohustuslik ajateenistus annab meile võimaluse valida päris mitme tuhande täiendava isendi hulgast.
Mis ei tähenda, et sellest peaks mingi naisreserv saama, aga nagu see näide demonstreerib, on lahendused tihti kinni kõrvade vahel.

Tänane vabatahtlik ajateenistus naistele oli, on ja jääb väga piiratud nishiteemaks, kus osalejate arv aastas jääb veel pikalt 100-st allapoole. Iisraelis oli pikki aastaid naiste osalemine lahinguüksustes keelatud, aga kohustuslik naiste ajateenistus oli, siis paljud toetus-, instruktor jne jne alad naistest koosnesidki.

Teiseks, nagu eespool kirjutatud sai, igasugu kiirkoolitused saavad olla aktsepteeritavad vaid alustamise faasis (umbes nagu meil 1990ndate algul ohvitsere õpetati). Kui me räägime muuhulgas tagalakaitsest ja võitlusest vastase kutseliste eriüksuste tegevusega, siis seal igasugu "kiir" variandid tähendavad palju verd.

[Kriku]

Kui me räägime muuhulgas tagalakaitsest ja võitlusest vastase kutseliste eriüksuste tegevusega, siis seal igasugu "kiir" variandid tähendavad palju verd.

Aga kes on rääkinud?

Kutselisi vaenlase eriüksuslasi meie tagalas on eelduslikult väike hulk ning nende jaoks on kõige muu juures meie kutselised eriüksuslased. Helme sisekaitse reserv pole samamoodi nende jaoks.

Piiratud (inim)ressursi tingimustes ei saa sisekaitsereservi luua Kaitseliidule lisaks, vaid ainult Kaitseliidu arvel.

Just nimelt.

[Rabapistrik]

...on rakendatavad tsivilistide korraldatud anarhiale nuudi andmiseks ja objektide valveks tsivilistide rünnakute eest, kuid mitte VF Spetsnazi üksuste vastu.
Või rahuajal joodikuid kainerisse viima. Sellest võib alustada, kuid kui me räägime KV abistamisest SA oludes tagalas korra hoidmisel ning professionaalselt organiseeritud sabotaazi tõkestamisest, siis 8 kuud väljaõpet võibki olla see absoluutne miinimum.

Siit ilmneb siseministri (= siseministeeriumi) järgmine puudujääk praeguses protsessis -- ei ole (vähemalt avalikult) selgelt kirjeldatud neid ohte, mille vastu selline struktuur luuakse. Siin foorumis vaatleme laiemat spektrit ohte, sh. akf'i nimetatud VF Spetsnazi. Võimalik, et siseministeerium vaatab asja enda mätta otsast -- tsiviilrahutused, piiri tugevdamine rahuaajal (nagu Covidi ajal Eesti tegi KLiga). Kaitseministeerium võib-olla vaatab seda kogu võimalikku ampluaad -- soomusüksused ja mere- ning õhudessandid pealetungisuundadel, saboteerimisülesannetega üksused sügavuses (mitte, et seda sügavust Eestil seda õieti olekski). Kui peaks olema nii, et ministeeriumite ohuhinnangud erinevad, siis ongi juba raske koos edasi minna. Kas mõne tsiviilrahutuse ja ajutiste piirisulgemiste pärast tasukski hakata mingit eraldi sisekaitsereservi moodustama või saaks nendega praegune PPA, koos KLi ja APde toega hakkama? Ja kui see ohuhinnang on tummisem, siis oleks vaja ka tummisemat (näiteks SP-baasil loodavat) reservi?

Kui kellelgi on eespool olnud rasvas tekstis toodud tähelepanekute ümberlükkamiseks avalikke materjale, siis palun mind valgustada.

[Kapten Trumm]

Kutselisi vaenlase eriüksuslasi meie tagalas on eelduslikult väike hulk ning nende jaoks on kõige muu juures meie kutselised eriüksuslased.

Eeldus on kõigi p****kukkumiste esiema.
VF erioperaatorite hulk hakkab konfliktis ületama meie võimalusi nende vastu eriüksusega võidelda vähemalt 10-kordselt.
Juba piiri taga olev 2. SpN brigaad Pihkva all tagab taolise ülekaalu (rääkimata võimalikest, mujalt toodavatest üksustest)
Mis tähendab, et see võimalus ei ole arvestatav ja selle ohuga tuleb võidelda muudmoodi.
See "muu" tähendab muuhulgas ka päris suurt arvukust meie poolt, et tasa lülitada vastase väljaõppe ja varustuse taseme vahet.
Pannes mingit sõjalist objekti valvama 10 abipolitseinikku, jookseb 6-ne spetsnazi grupp neist mängeldes üle (kui nad ise mingit jämedat viga ei tee).

[Kriku]

Kui vaenlasel õnnestub meie tagalasse paisata 10 pataljoni eriüksuslasi koos varustusega (või ka 10 ükskõik mis muud pataljoni) ja neil seal tegevusse asuda, siis on igal juhul väga-väga halvasti. Ma ei saa aru, kuidas sisekaitse reserv sellise õnnetuse vastu aitaks või mis peaks olema selle eelised EKV ees.

[Kapten Trumm]

Kui vaenlasel õnnestub meie tagalasse paisata 10 pataljoni eriüksuslasi koos varustusega (või ka 10 ükskõik mis muud pataljoni) ja neil seal tegevusse asuda, siis on igal juhul väga-väga halvasti. Ma ei saa aru, kuidas sisekaitse reserv sellise õnnetuse vastu aitaks või mis peaks olema selle eelised EKV ees.

Eesti erioperaatorite võimekus ei ole pataljon, isegi kompanii on kahtlane.
Sisekaitse reservi eelised oleks:
a) kui sõda ametlikult ei käi, siis ei saa vastane meid armee kasutamises süüdistada ja selle najal eskaleerida (samal põhjusel on Soomes piirivalve reserv)
b) KV võib olla juba seotud piiridel ega saa/suuda enam tagalas metsi kammida, iga lisajõud oleks abiks.

[Kriku]

Sellesse laskumata - põhiküsimus on, miks peaks just sisekaitse reserv sellise õnnetuse vastu paremini aitama kui EKV?

[Kapten Trumm]

Rohkem on alati parem, õpetatud-organiseeritud jõud tagalas metsi kammimas ja objekte valvavamas koos EKV üksustega "rindel" annab parema tulemuse kui EKV üksused "rindel" vaakumiga tagalas.

Vaakum tagalas olekski ju idanaabrile ideaalstsenaarium - hoiaks rünnaku ähvardusega KV peajõud piiridel kinni ja korraldaks tagalas veits aadrilaskmist (kuhu liitlastel on keerukas või võimatu sekkuda) ja saavutada soovitav tulemus sedapidi, ilma suurt sõda alustamata.

KV SA planeeritav struktuur 25 000 meest ei ole ju Eesti-suuruse ala enda käes hoidmiseks piisav. Sellest piisab 2-3 piiriäärse maakonna hoidmiseks, tingimusel, et seljatagune on kindel. Vähemalt mineviku sõdades pole küll ükski pool üritanud Eestis nii väikse jõuga hakkama saada.

Mina näen küll, et antud jõudu oleks vaja ja väga bueno oleks, kui see oleks ka sõjavõimeline ning saaks loodud väljaspoolt kamina eelarvet. Aga selles praeguses Helme idees ma nii kindel poleks.

[URR]

b) KV võib olla juba seotud piiridel ega saa/suuda enam tagalas metsi kammida, iga lisajõud oleks abiks.

Piiri valvamine pidi ju sisekaitsereservi leib olema?

Rohkem on alati parem

Selles see häda ongi, et ei tule "rohkem", vaid olemasolev "vähem" jagatakse ühe asemel kahe tasku vahel laiali.

Vaakum tagalas olekski ju idanaabrile ideaalstsenaarium - hoiaks rünnaku ähvardusega KV peajõud piiridel kinni ja korraldaks tagalas veits aadrilaskmist (kuhu liitlastel on keerukas või võimatu sekkuda) ja saavutada soovitav tulemus sedapidi, ilma suurt sõda alustamata.

Sellest ma ei saanud aru. Kui Kaitsevägi on piiridel ja tagalas vaakum, siis järelikult on mobilisatsioon läbi viidud ja eskaleerida pole enam kuhugi. Sealt edasi saab konflikti suurust mõõta veel ainult ohvrite arvuga.
Sa kirjutad sõjaaegsest objektikaitsest, mida vabadussõjas tegi Kaitseliit ja teises maailmasõjas Wehrmacht/politsepataljonid/Omakaitse. Helme kirjutab millestki hoopis muust. Millest täpselt, on juba keerulisem aru saada.

[Zuslik]

Mina saan aru, et reservüksuslastega tahetakse sõlmida lepingud, et mis tingimustel ja mis aja jooksul nad peavad kutse saades välja ilmuma oma kokkuharjutanud üksuse põhiselt ilmavajaduseta eriolukorda välja kuulutada. Kaitseliiduga on siiski see probleem, et kui ikka erakorralist olukorda ei ole mille alusel valitsus otsustab kutsuda näiteks sisekaitse kompaniide üksused sõjaaja koosseisudega teenistusse ja president sellele alla ei kirjuta siis ongi nii, et kohale tulevad 5 laskurit erinevatest rühmadest- 2 kuulipildurit, paar/kolm meest miinipilduja rühmast, üks tulejuht ja kui hästi läheb siis sanitar kah- ja nii see punt antaksegi siseministeerjumi alluvusse ja peab kõigepealt seal hakkama neile õpetama põhitõdesid massirahutuse ohjamisest ja hea on kui neist 2 meest on ennem millegi analoogsega kokku puutunud.
Mul üks tuttav siin kiitis kah, et "aprilli mäsu" ajal läksime ju ka ja olime valmis aga tegelikult midagi käegakatsutavat mida oleks saanud tänaval kasutada sai valmis alles siis kui see jama oli ammu lahenenud.

[dm7]

Millal potensiaalset vastast üldse mingi ''mängureeglite'' järgi käitumine takistanud on? Tahab eskaleerib, tahab ei eskaleeri. Tahab leiab põhjuse süüdistada jne. See kas Eesti annab millelegi põhjust või mitte tundub irrelevantne.

[vanahalb]

Sisekaitsereserv peaks tulema siseministeeriumi alluvusse nagu ma asjast aru olen saanud?
Peaks otsima kas igasugustes konvensioonides millega Eesti ühinenud ka sellest juttu on et sõjaväe (kaitsevägi siis) kasutamist oma rahva ( kust iganes sisse imbunud ihtemnetid ) vastu peetakse väga halvaks tooniks. Siseministeeriumi üksused aga andku nuuti, gaasi ja veekahurit niipalju kui kulub.

Vaevalt et need vaenlase eriüksused tagalas vormirõivastes ringi hakkavad liikuma. Ilma eraldusmärkideta pole nad aga rahvusvahelise sõjaõiguse järgi mitte sõjaväelased vaid suvalised ülestõusnud talumehed kelle mahamaterdamine on riigi siseasi kuhu teistel pole vaja nina torkida. Ehk siseministeeriumi tööots.

[Kapten Trumm]

Mul üks tuttav siin kiitis kah, et "aprilli mäsu" ajal läksime ju ka ja olime valmis aga tegelikult midagi käegakatsutavat mida oleks saanud tänaval kasutada sai valmis alles siis kui see jama oli ammu lahenenud.

Aprillimäsu ajal oli meil omajagu õnne lihtsalt, kui vastane tahtnuks korraldada mingi tulistamise ja selle ettekäändel hakata relvi täristama, siis erilise kahtluseta oleks ta mõne sobiva koha/võimaluse selleks ka leidnud. Meie naha päästis see, et vastasel taolist kavatsust polnud (isegi mitte öise vahtkonna relvastamist mitte). Asi siis oli ikka väga rabe.

Paljud kohad olid mehitatud KL rahvaga, kel küll suur tahe ja mott, aga suhteliselt udune ettekujutus lahingureeglitest, distsipliinist ja veel udusem ülesandepüstitus. Minu nähes ütles üks KL kaadri leitnant, et "minge ja istuge lihtsalt seal". Meil polnud aga endal suuremat soovi sihtmärkideks olla ja siis ilmusid ka relvad, kellel isiklik ja nii edasi. Mismoodi käib objekti julgestamine/kaitse - kõike seda sai hiljem alles õpitud.

Kindlasti taolise "ettevalmistusega" pole mõtet spetsnazi kõrilõikajatega tüli norida, arvan. Veelvähem nendega aktiivset võitlust (nt neid ise otsida) pidada. Lõpeb lihtsalt täitmata ülesande ja suurte kaotustega meile. Kui me räägime toonasest SP-st, siis seal olid minu silmis võimalused märksa paremad, 11 kuud väljaõpet annab tunda.

Kindlasti vajab antud valdkond/nish paremat lahendust kui sinna täna pakkuda oleks. Täna lihtsalt pole PPA-l mingit erilist SA võimekust üldse. Sama jutt käib ka tegelikult Päästeameti kohta, kus ülesannete arv võib kergesti 10 või 71 korda suureneda.

[Kriku]

Rohkem on alati parem

Selles see häda ongi, et ei tule "rohkem", vaid olemasolev "vähem" jagatakse ühe asemel kahe tasku vahel laiali.

Just nimelt.