Autotehnikateema

[AMvA]

Kas kiirusega 160km/h liikuv 4,5 tonni kaaluv kuulikindel (eeldatavalt kuulikindlate rehvidega ja eeldatavalt seadusekohaste ABS piduritega varustatud) auto suudab selliseid jälgi jättes, külglibisemises sellise nurga all vasakule pöörata ja nii lapikuks muutuda?

Või tuleks ruttu hauarahu välja kuulutada ja teelõik betooniga katta?

Mis selle küsimuse point on?

[jackpuuk]

Olles ise metallitööga seotud, siis ütlen otse välja, et see on puhas jama. Rooste saab värskele metallile tekkida peamiselt halbadest hoiutingimustest või väärast käsitlemisest. "Ümbertöötlemine" ei puutu aga üldse teemasse. Autotootjad ei osta oma materjali kuskilt nurgatagusest kohast ning neil on igal tasandil tugev kvaliteedikontroll. Kui kusagil tõesti ilmnevad defektid, siis need tulenevad tõenäoliselt autotootja enda töötlemisprotsessidest.

Mercedese roostejamasid, mis algasid esimese põlve C-klassiga (W202) ning kurvasilmse E-klassiga (W210) seostatakse just sellega, et need olid esimesed mudelid, mida valmistati taaskasutatavast metallist ( mis osteti sisse Türgist), mudelid enne seda (W201) ja (W124) valmistati otse rauamaagist tulevast metallist, mida toodeti Saksamaal.

Seejuures uuemad W202 ja W210 olid üleni tsingitud kerega, W124 ja W201 olid tsingitud ainult kere alaosas (kandekonstruktsioonid, põhi, küljekarbid).

Kui ma kuulen seejuures sõna "Türgi", siis seostub sellega kõikuva elementide sisalduse ja töötluskvaliteediga metall, mis sisaldas mida iganes. Täpselt samasugune vahe on ka originaal kereosade ja B-varuosadena müüdava kvaliteedis (kuigi teoorias peaks nad olema kõik samasugusest külmvaltsplekist).

Vaat siin olen sunnitud Kapteniherraga nõustuma. Honda puhul on täiesti teine maailm Jaapanis ja inglismaal toodetud autode puhul (erivariant on veel Ameerikas toodetud autod, minu 1996 aasta Aerodeck, nüüd olen sunnitud tagumised tiivaääred ära vahetama, brittide toodetud Accordid on 99% ulatuses juba kaalu peale viidud). W-124 kere on peaaegu üks-ühele üle võetud W-123 pealt, samuti S klassi kere (äkki oli W-126 see nn. tank). 90% klientidest saadan minema, sest põhja asemel on ainult 2 mastiksi kihti ja plekki enam pole. Nagu ise aru saate, siis selle taastamine ületab enamiku inimeste valuläve. Inglismannide juures toodetud Hondad on pehmelt öeldes küsitava kvaliteediga, lasksin esiklaasi Civicul vahetada, töökoja hinnang oli, liiga vähe klaasiliimi, klaas nühkis vastu aknapiita! Ehk siis, kui mersusid toodetaks Jaapanis, siis oleks need ka tänapäeval autod

[Kirs]

Selles erinevates kohtades või riikides tootmises ja nn roostetõrjes vist on siiski tõetera sees.
Minu Opeli käula, toodetud Rüsselheim -is. Juhtus nii, et naispool kärutas too taguotsaga vastu betoonist elektriposti, luuk , stange, tuled said viga. Eks siis vaagisin ja odavam tuli iibei kaudu UK- st sebida kasutatud sama värvikoodiga kasutatud doonori jubinad. Tuli koos saatmiskuludega ikka ikka päris hea hinnaga(komplektne luuk, stange, tuled) Kõik nigu päris, aga näe see Vauxhall- i Luton -i tehase poolt toodetud junni tagaluuk on seest kuiv tavaline plekk. Rüsselheimi oma aga mingit vist roostet tõrjuvat mõginat täis. Brittide luuk nüüd juba ka roostetab ka väljast.

[nimetu]

Lihtsalt see "kompositsioon" on järjekordne toortõlge inglise keelest.

Selles osas pean jah vabandama, sest sellised vead kipuvadki mul kiirelt kirjutades sisse ronima.

[AMvA]

Vaat siin olen sunnitud Kapteniherraga nõustuma. Honda puhul on täiesti teine maailm Jaapanis ja inglismaal toodetud autode puhul (erivariant on veel Ameerikas toodetud autod, minu 1996 aasta Aerodeck, nüüd olen sunnitud tagumised tiivaääred ära vahetama, brittide toodetud Accordid on 99% ulatuses juba kaalu peale viidud). W-124 kere on peaaegu üks-ühele üle võetud W-123 pealt, samuti S klassi kere (äkki oli W-126 see nn. tank). 90% klientidest saadan minema, sest põhja asemel on ainult 2 mastiksi kihti ja plekki enam pole. Nagu ise aru saate, siis selle taastamine ületab enamiku inimeste valuläve. Inglismannide juures toodetud Hondad on pehmelt öeldes küsitava kvaliteediga, lasksin esiklaasi Civicul vahetada, töökoja hinnang oli, liiga vähe klaasiliimi, klaas nühkis vastu aknapiita! Ehk siis, kui mersusid toodetaks Jaapanis, siis oleks need ka tänapäeval autod

See on nüüd küll paras jama jutt.
Tootmistehnoloogia määrab autotootja, sõltumata tehase asukohast. See kas seda autot paneb kokku John Suurbritannias või Takeshi Jaapanis, ei oma tähtsust. Tänapäeval on auto tootmine niivõrd robotiseeritud ja automatiseeritud, et see inimese roll seal on viidud täiesti miinimumi. Sellest sõltub võib-olla vaid see, kas mudelitähis tagaluugil on sirgelt liimitud.
Eriti kere koostamine ja värvimine on nii automaatsed, et inimene praktiliselt ei puutu selle protsessiga üldse kokku. Ja arvata, et inglased lasevad lihtsalt kõik üle jala on väga väär, kohapealne juhtkond koosneb jaapanlastest.
Üldiselt oleks kasulik mõne autotehasega tutvusmituur teha.

[Kapten Trumm]

Kunagi, kui Civic meil moeauto oli, siis oli see üldlevinud probleem, et Jaapanis ehitatud kestsid paremini. Kas polnud mitte nii, et kupeed ja sedaanid tulid Jaapanist, need kirvekujulised luukpärad Inglismaalt. Inglismaal tehtud autode koostamisel kasutati maksude optimeerimiseks EL-s toodetud odavama otsa (made in Turkey) osi, mis muidugi soodustas vaid lagunemise kiirust.
Et inglise tööline oskab hästi ainult streikida on ka teada.
Inglismaal toodetud autodel pole ealeski mingit kvaliteedirenomeed olnud.

Taolisi anomaaliad on ka mujal, nt rohked kvaliteediprobleemid USA-s toodetd mersudel ja bemmidel.
Ja eks seda ökonomistide rolli ei maksa ka alahinnata.

[Kapten Trumm]

https://www.auto24.ee/soidukid/3584276

Kui teil on ülearune 30 tuhat, siis võite saada Koit Toome räigelt tuunitud Mitsubishi Lancer Evolutioni omanikuks.
Maanteeameti taustapäringu järgi see ümberehitus legaliseeritud pole, st on omavoliline.
Ja taolist ilmselt ei saa ka ametlikuks teha. Vähemalt Eestis mitte.

[OLAVI]

Kas kiirusega 160km/h liikuv 4,5 tonni kaaluv kuulikindel (eeldatavalt kuulikindlate rehvidega ja eeldatavalt seadusekohaste ABS piduritega varustatud) auto suudab selliseid jälgi jättes, külglibisemises sellise nurga all vasakule pöörata ja nii lapikuks muutuda?

Mis selle küsimuse point on?

Tekkis lootus, et ka siinsed "võidusõitjad" on asfaldil näinud rehvijälgi ja oskavad neid lugeda ning selliseid jälgi nähes võib tekkida küsimusi.

Teadaolevad faktid: https://www.delfi.ee/artikkel/94760189/ ... ustamiseks
https://www.delfi.ee/artikkel/94765179/ ... TIQZ38kZK8

Oli 24h kaitse all, transporditi 4,5 tonni kaaluva erimasinaga (eeldatavasti oli roolis spetsialist).

Kaasaegne auto jätab pidevad mustad jutid maha ainult avariilisel pidurdusel kui ABS on väljalülitunud ja rattad on blokeerunud või kiirendusel kui veojõukontroll on väljalülitatud.
(ABS pidurid võeti kasutusele selleks, et normaalse pidurduse ajal oleks võimalik juhtida auto liikumissuunda takistusest mööda, mitte pidurdusteekonna lühendamiseks ja "avariilisel äkkpidurdusel" laseb ABS ratasel blokeeruda.)

Fotol on näha sirget ABS pidurdust (katkendlikku jälge), siis on masin teega risti pöördunud ja jätkuvad pidevad mustad jutid.
Vastavalt füüsikaseadustele liiguks raske keha inertsi mõjul blokeerunud ratastega sõidusuunaliselt edasi nagu kelk, ega ei tekitaks 90 kraadise nurga all pidevaid musti jälgi kõrvale.

Pildil olevad mustad pidevad jäljed lasevad arvata, et pärast pidurdust anti masinale täisgaas (pidev must jutt), et see hüppaks üle trosside (trossid on terved).

Ehk kas masin ise võttis juhtimise üle (tehnika tõrge), kas väljastpoolt masinat võeti juhtimine (masina nõrgad turvasüsteemid) üle või Rootsi Politsei töötajad täidavad pühasõdalaste ülesandeid? Kõik vastused on ebameeldivad.

[AMvA]

Sellel avariil võib olla erinevaid põhjuseid. Mina pakuks (nii nagu ka rootslased on hetkel ühe versioonina pakkunud) rehvi lõhkemist. Sellisel juhul muutub 160 kmh liikuv 4,5 tonnine auto täiesti juhitamatuks mürsuks, sõltumata sellest, kui osav juht roolis on või mis abisüsteemid sellel autol peal on

[OLAVI]

Karpide ja tiibade kui otseselt agressiivses keskonnas asuvate detailide roostetamine võib sõltuda välisteguritest, aga probleemne on see et hullematel juhtudel roostetavad auklikuks ka kere sees asuvad detailid pinnakatte alt.

Lisan näituseks pildi 31 aastat oma hobiauto salongis olnud, ilma igasuguse pinnakatteta armatuuri plekkdetailist, mille pinnarooste alge lubaks arvata et ka kaitseta plekk ei tohiks läbimädaneda.

[OLAVI]

Sellel avariil võib olla erinevaid põhjuseid. Mina pakuks (nii nagu ka rootslased on hetkel ühe versioonina pakkunud) rehvi lõhkemist. Sellisel juhul muutub 160 kmh liikuv 4,5 tonnine auto täiesti juhitamatuks mürsuks, sõltumata sellest, kui osav juht roolis on või mis abisüsteemid sellel autol peal on

Ka seda võib arvata, et 4,5 tonnise kuulikindla auto spets (kuulikindlate)rehvide arvelt on valitsusametnikud koonerdatud ja need on asendatud kergelt lõhkevate tavarehvidega.

Aga see ei seleta jälgede puudumist kohas asfaldil, kus 4,5 tonnise auto kineetiline energia on sunnitud äkiliselt suunda muutma.
Kuna nii raske masina kineetiline energia on päris suur, siis pöördepunktis peaks olema hoopis tugevamalt nähtavad jäljed (kui eeldada et gaasi ei lisatud), et pärast pöördepunkti on veel kineetilist energiat alles selliste sirgete pidurdusjuttide tekitamiseks.
(Seda, et kui palju auto liikumiskiirus väheneb ainult vabalt veereva auto suuna muutmisega, on vast iga roolikeeraja kogenud.
Kogenumad on kindlasti näinud sõiduõppes, autole kurvides mõjuvate jõuvektorite graafilist jaotust ja nende mõju kineetilise energia muundumisele.)

[AMvA]

Kuulikindlad rehvid ei tähenda seda, et nad absoluutselt kõigele vastu peavad. Tegelikult on väljend kuulikindlad rehvid selles kontekstis täiesti vale, need on nn. run-flat rehvid, millega on võimalik peale kuulitabamuse saamist veel sõitu jätkata. Kas seda saab teha kiirusel 160 kmh? Ma ise kahtlen.
https://www.armormax.com/blog/whats-inside-a-bulletproof-runflat-tire/

Ent antud pildi järgi mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha on mõttetu. Antud pilt on tehtud võimsa teleobjektiiviga, mis täielikult moonutab perspektiivi ja objektide omavahelisi kaugusi. Et üldse mingit diskussiooni selle õnnetuse üle tekitada peaks olema vähemalt droonifoto ülevalt.

[jackpuuk]

Mõni käsitööna valmistatud auto võib tõesti olla tehtud üleni kallitest materjalidest aga masstootmise hall-diisel-metallik on valmistatud nii odavalt kui võimalik ja nii kvaliteetselt kui peab. Siiski on toote korrosiooni kindlus lisaks materjalile sõltuv veel väga paljudest teistest teguritest. Näiteks kas sõidetakse kruusateid, kas talvel soolatakse teid, kas omanik peseb autot tihemini kui korra aastas, milline oli toote valmistamisel kasutatud protsess jne. Väide, et ühed autod on tehtud paremast plekist kui teised, on asjatundmatu.

Põhiline sõiduauto roostetamise koht on küljekarpide alaservad ja uste alaservad. Need on kohad, kus on tõenäoliselt pleki galvaanilist katet rikutud, samas korrosioonitõrje (nt uksevaltside kaitse vahaga ukse seest) pole piisav.

Autoukse alaserv on valtsliide, kus valtsimise teel on liidetud ukse välisplekk ning sisemine "kauss" (mis annab uksele mahu), sinna liite sisse pannakse mingit silikooni laadset asja (nõuka autodele ilmus see minuarust alles Samaraga).

See on koht, mis sõiduautodel mädanema kipub, peale mersude ka näiteks 2000ndate alguse Ford Mondeotel. Küljekarpide alaserv minuarust on kerega ühendatud kontaktkeevituse abil. Seal kindlasti kaob galvaanika keevituskohtadest (sulab ära), muidu pole pidav keevitusliide võimalik.

Tead kapteniherra, tee endale nüüd asjad eelnevalt selgeks, enne kui midagi uuesti kribad. Ilmselgelt pole sa autode keretöödega (peale nõukaagsete) kokku puutunud.

[jackpuuk]

Kuulikindlad rehvid ei tähenda seda, et nad absoluutselt kõigele vastu peavad. Tegelikult on väljend kuulikindlad rehvid selles kontekstis täiesti vale, need on nn. run-flat rehvid, millega on võimalik peale kuulitabamuse saamist veel sõitu jätkata. Kas seda saab teha kiirusel 160 kmh? Ma ise kahtlen.
https://www.armormax.com/blog/whats-inside-a-bulletproof-runflat-tire/

Ent antud pildi järgi mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha on mõttetu. Antud pilt on tehtud võimsa teleobjektiiviga, mis täielikult moonutab perspektiivi ja objektide omavahelisi kaugusi. Et üldse mingit diskussiooni selle õnnetuse üle tekitada peaks olema vähemalt droonifoto ülevalt.

Ka ralliautode rehvid (eriti kruusarehvid) on pmst. kuulikindlad. Spetsialistid, kuidas olid teostatud kuulikindlad rehvid Hitleri autol ja kuidas Stalini omal?

[Walter2]

Ka ralliautode rehvid (eriti kruusarehvid) on pmst. kuulikindlad.

Huvitav miks siis piisab ainult torkeaugust kui meite Ott jälle teeservas sitsib?