Autotehnikateema

[OLAVI]

Berlingol näiteks tuleb suveks bamperi alaosas olev plastikkate jahutuse huvides maha võtta. Vaadake linna vahel- 95% autodedt sõidab suvi läbi selle kattega.

Kui Saksas pannakse masinale haagisekonks haagiselamu vedamiseks, siis eemaldatakse mootori põhjakate, et mootoriruumis oleks parem jahutus kuuma ilmaga.

Sellele väitele tahaks viidet. Ma näinud hulgi saksast toodud autosid tehasekonksudega ja kõigil põhjakatted ilusti all.

"Haagiselamu vedamiseks" - Loe: "Raske haagise "aeglaseks" vedamiseks kuumas kliimas, mägedes ja ummikutes".
Isegi meie soojal suvepäeval on tavaline, et väljalaske kollektori läheduses asuv V-mootoriga Audi õhkjahutusega generaator kuumeneb niivõrd, kuuma kapotialuse tõttu, et generaatori laadimispinge langeb alla 12,8V ja pärast mitmetunnist mööda linna kulgemist, ei käivitu auto kuumal suvepäeval enam tühja aku tõttu.
(Ühel kuumal suvel tegelesin sõbra S6 juures sellise probleemi diagnoosimisega ja pärast põhjakatte eemaldamist kadus ka laadimise probleem.
Esindusest ta abi ei saanud, sest seistes avatud kapotiga probleem kadus ja viga ei leitud.)

[AMvA]

"Haagiselamu vedamiseks" - Loe: "Raske haagise "aeglaseks" vedamiseks kuumas kliimas, mägedes ja ummikutes".
Isegi meie soojal suvepäeval on tavaline, et väljalaske kollektori läheduses asuv V-mootoriga Audi õhkjahutusega generaator kuumeneb niivõrd, kuuma kapotialuse tõttu, et generaatori laadimispinge langeb alla 12,8V ja pärast mitmetunnist mööda linna kulgemist, ei käivitu auto kuumal suvepäeval enam tühja aku tõttu.
(Ühel kuumal suvel tegelesin sõbra S6 juures sellise probleemi diagnoosimisega ja pärast põhjakatte eemaldamist kadus ka laadimise probleem.
Esindusest ta abi ei saanud, sest seistes avatud kapotiga probleem kadus ja viga ei leitud.)

Ma küsisin sult sellekohast viidet, mitte täpsustust su eelnevale väitele. Haagiselamu ei pruugi muuses üldse raske olla, sellise keskmisema haagise täismass 1000 kg (5,5 m) kuni 1500 kg (7 m) (tuletame siis meelde, et kerghaagis on 750 kg.)

Eriti on su väide kahtlane selle tõttu, et väidetavalt tehakse seda Saksas. Saksas on nimelt selliseks operatsiooniks, nagu põhjakatte eemaldamine vaja ABE-t ( Allgemeine Betriebserlaubnis), muidu tehnoülevaatuselt läbi ei saa. Ning selline ABE peab olema märgitud ka absoluutselt iga vastava automudeli kärukonksu paigaldusjuhises.

[Kapten Trumm]

Ps mõned nt kallavad paadi rippmootorisse talveks antifriisi - mõned võtavad talveks mootori jala koos reduktori ja veepumbaga hoopis ära ja viivad keldrisse või voodi alla

Sellist võhikumöla tasub ajada perekoolis.
Päramootori seismapanekul on tõesti soovitav panna see jalgapidi jahutusvedelikus käima ja lasta see soojaks sedasi käia. See välistab, et mootorisse ei jää sisse kuskile mõni veetilk, mis külmudes pahandust teeb.

Mina olen ka selline "mõni", kes seda teeb.

[Kapten Trumm]

Mossedel oli mingi mudelini radiaatori ees ribikatik millega sai samuti temperatuuri reguleerida. Žiguli pole seda kunagi olnud.
Vahe oli veel selles et kas jahutussüsteemis oli vesi või antifriis. Traktorilaadsetel masinatel oli õigem talveks termostaat üldse seest minema visata sest kui see oli rohkem kinni kui lahti jäätus radiaator ära. Õiget temperatuuri reguleeriti tekkide või mudelipõhise vatiinist kattega .
Tänapäeva masinatel võib samuti kõva külmaga mõne papitüki radiaatori ette panna. Soojendus hakkab hulga paremini tööle ja aknad sulavad ka lahti.

Tundub, et su mossesõidud on jäänud paljude talvede taha.
Ei ole vaja mingeid tekke, pappe vms.
Termostaat peab olema korras ja koos jahutusvedelikuga kord 2a takka tuleks see ka vahetada.

[Kapten Trumm]

Mossede ja Ladade materiaalosa kohta veel.
Ladal ei olnud seda ribakatikut ehk zaluziid radika ees seepärast, et neil oli jahutusventikas elektriline, mis käivitus teatud temperatuuri saavutamisel.
Mossel oli aga neljalabaline plastventikas kinnitatud jäigalt veepumpa rihmaratta külge ja puhus iga ilmaga. Seepärast oligi zaluzii.

M2141 ehk uue mosse mosse mootoriga teisendil ja nn uuel Izevski mosse (Iz-2126) on ka elektriventikas ja seal pole ka mingit ribakatikut.

[Walter2]

Mossede ja Ladade materiaalosa kohta veel.
Ladal ei olnud seda ribakatikut ehk zaluziid radika ees seepärast, et neil oli jahutusventikas elektriline, mis käivitus teatud temperatuuri saavutamisel.

See elektriline ventikas ilmus alles mis aastal ja mis mudelitel Lada kapoti alla - kas mitte esimene polnud 05/07 hammasrihmaga mootor ? (kes teab täpsemalt eks parandab). Klassikalisel Ladal oli plastventikas veepumba otsas mis käis ringi iga ilmaga. Ribakatiku vajadus kadus vene autodel ära siis kui jahutussüsteem muutus kinniseks (paisupaak) ja hakati kasutama antifriisi/tosooli. Lahtine ribakatikuta radikas läks vee peal kiiresti jäässe kui vedelik ringles väikesel ringil.

[Kapten Trumm]

412 mootoril oli paisupaak kindlasti olemas. Ja zaluzii kah.
Paisupaak ise ei muuda süsteemi lahtiseks või kinniseks.
See sõltub sellest, kas süsteemis on töötamise ajal sees rõhk või mitte.
Osadel vanematel autodel on paisupaagi asemel vähe suurem radika ülemine paak, täitmisel täidetakse vedelikuga kärje ülemise ääreni. Allesjääv õhuruum täidabki paisupaagi rolli.

Tosooli kasutamisega on seos loogiline.

[vanahalb]

Tundub, et su mossesõidud on jäänud paljude talvede taha.
Ei ole vaja mingeid tekke, pappe vms.

Mu viimane sõit mossega jääb 1991/92 talve ja see oli üldse esimene enda raha eest ostetud auto. Tekke ja pappi läks hädasti vaja sest antifriisi jätkus ainult vaname Žiguli jaoks. Kui Žiguli tuli juba tehasest antifriisiga ja seda prooviti nii hoida siis Mossedel antifriis lausa enesestmõistetav polnud. Rääkimata veoautodest, traktoritest jms.

Esimesed Žigulid olid samuti rihma pealt käiva ventilaatoriga. Üks vaheetapp oli mingise viskosiduriga ventilaatorid mis käisid küll rihmaga kuid mitte alati sama kiirusega. Kui õieti mäletan olid sellised mu järgmistel autodel, 1981 a Toyota ja 1982 a BMW. 1986 a Peugeotil oli juba elektriventilaator.

Tänapäeval võib hoolimata elektriventilaatoritest ja korras termostaatidest samuti papitükki vaja minna. Eelmise nädala alguses oli siin mitu päeva -20 kraadi ringi ja praegusel autol nägi webasto maanteesõidul kurja vaeva et temperatuuri 90 juures hoida. Sõidutuul ise juba jahutab liigselt kui termostaat midagi suurde ringsõitu laseb. Papitükiga oli oluliselt parem ja kütusekulu ka väiksem sest webasto ei pidanud töötama.

[Kapten Trumm]

No siis on mu mälu värskem, mina vahetasin mosse välja alles 1997 jaanuaris.
Kuna antud auto oli meie peres nii aastast 1978, siis vett pole seal kunagi sees olnud, niipalju seda rahakest ikka leiti, et vähemalt vene (hiljem juba lääne) tosooliga seda käitada.

Nende veega sõitnud vene autode häda oli ropp katlakivi, mis jahutussärgis oli - koos kaasuvate probleemidega. Eriti kui vee kasutamise põhjus oli jahutuse lekkimine (mistõttu uut pidevalt peale valati).

Mossele sobisid ka mõned lääne päritolu termostaadid. Täiesti üks ühele sobis Ford Mustang 88-91 5,0 termostaat, ainult selle klapi käigu ulatus oli väiksem ja 110-120 peenestades hakkas mootor tasapisi vajalikust kuumemaks muutuma (mida originaaliga ei juhtunud).

Hiljem, 2141 jne peal oli mosse mootor juba Lada termostaadiga, mis asus lõdvikute vahel sisselaske all. Originaalis asus termostaat plokikaane vasakul küljel.

[AMvA]

BMW kasutas radika ees zhalusiid veel suhteliselt hiljuti ja vist kasutab veelgi. Igatahes G12 7-sel peaks peal olema. Zhalusii oli muidugi automaatselt termoanduri poolt juhitud.

[muruniiduk]

BMW kasutas radika ees zhalusiid veel suhteliselt hiljuti ja vist kasutab veelgi. Igatahes G12 7-sel peaks peal olema. Zhalusii oli muidugi automaatselt termoanduri poolt juhitud.

Kasutab siiamaani, oli endagi Baierlasel see peal.

[Kapten Trumm]

No vähemalt mudelitel E30, E24, E28, E34 ja E36 sellist asja küll polnud.
Jahutusventi käitas viskosidur ja elektriventikad olid vaid siis, kui oli konditsioneer.
Temperatuur püsis rangelt ettenähtud kohas, kui viskosidur korras oli.

[retti]

Hiljem, 2141 jne peal oli mosse mootor juba Lada termostaadiga, mis asus lõdvikute vahel sisselaske all. Originaalis asus termostaat plokikaane vasakul küljel.

Mine sellist võhikumö.a perekooli rääkima.
M-2140 termostaat oli sama tüüpi kui VAZ oma kuid mitte 1:1. Nurgad olid erinevad.

[muruniiduk]

No vähemalt mudelitel E30, E24, E28, E34 ja E36 sellist asja küll polnud.
Jahutusventi käitas viskosidur ja elektriventikad olid vaid siis, kui oli konditsioneer.
Temperatuur püsis rangelt ettenähtud kohas, kui viskosidur korras oli.

Vanemate kohta ei tea, tõenäoliselt polnud. Värskematel masinatel toimetavad need ribid ise, omanik ei tea sellest midagi ega pea sekkuma.

[Väino]

03 (1500cc) oli elektriventikaga. Kopikatel puhus vent pidevalt.