Autotehnikateema

[Madis Reivik]

Kas dünamomeetervõti mõõdab ka võimsust?

Momendivõti "mõõdab" varda läbipainet aga näitab Nm või N*cm.
Libe tee on see skolastika teemal "mida tegelikult mõõdetakse".

Ära nori . Momendivõti on mõõteseade, mis mõõdab momenti njuutonmeetrites, aga mitte võimsust.
Samamoodi mõõdab dynostend momenti, mis arvutatakse võimsuseks. Võimsust dyno ei mõõda.
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=31

Ei ole nii, sel teemal vaieldud küll ja veel. Düno "mõõdab võimsust" sama palju kui võti "mõõdab momenti".
Edasine vaidlus on mõttekas ainult füüsikavalemitega.

[klemmikas]

Kui kellelgi on tahtmist võib vaidluse alati millest iganes välja kiskuda, aga kas asjal on ka mõtet?
Kui kõigega tikk pooleks ajada, meelega kiusavalt norida, nagu siin osad ilmselgelt teevad, siis võib kõik tüliks keerata.
Samas kahtlen sügavalt, et need inimesed ise vähimatki kriitikat kannatavad, kui nende iga sõna karral täpselt norima hakata, erinevate erialade inimesed kindlasti suudaksid seda teha.

[frantzus]

dünovõtmega mõõdad hetke momenti mitte pidevat pöördliikumise momenti. dynostend mõõdab pidevat pöördliikumise momenti ja see kajastub ka graafikus. võimsuse graafik on puhtalt matemaatilise algoritmi tulemus mis kajastub graafikus, võttes arvesse momenti antud ajaühikus tehtud pööretega. kahjuks ei mäleta enam seda algoritmi. aga seal valemis oli ainult kolm muutujat: pöörded, väändemoment ja algoritm võimsuse arvutamiseks; ja see oli mingi neli kohta peale koma.

[frantzus]

Kui kellelgi on tahtmist võib vaidluse alati millest iganes välja kiskuda, aga kas asjal on ka mõtet?
Kui kõigega tikk pooleks ajada, meelega kiusavalt norida, nagu siin osad ilmselgelt teevad, siis võib kõik tüliks keerata.
Samas kahtlen sügavalt, et need inimesed ise vähimatki kriitikat kannatavad, kui nende iga sõna karral täpselt norima hakata, erinevate erialade inimesed kindlasti suudaksid seda teha.

mina kannatan kõik vaidlused välja kui asjast vaieldakse; ahjuehitamise ja vundamendi ladumise teemasse ei sekku; sama ka lennunduse ja tankitõrje teemasse sest algteadmised puuduvad! aga mõnes teemas on algteamised olemas, kuigi alamastmel; seega palun neis teemades argumenteeritult vaielda mitte omi oletusi-arusaamisi tõe pähe serveerida; et kõik on võimalik kui tahetakse aga keegi ei saa aru kuidas vaja teha jne. aga miks pole tahetud ja asju tehtud? tehnikamaailm pole humanitaarteadus kus kõik on tunnetuslik; toetub ikka puhtalt konkreetsetele füüsikaseadustele! ja Aiku-Petsi tasemel kergetest-rasketest ülekannetest rääkimine näitab ainult rääkija "pädevust". kui tahad diskuteerida siis valmista ennast ette vajalikul tasemel; sest hetkel oled sa selle teema " küla tola" kelle kallal kõik ilguvad; ja paraku sa ise sellest aru ei saa ja viskad ikka hagu alla! "Totu Kuul". reamees frantzus on omast vabast tahtest ja ajast 10.a osalenud ühes ralliprojektis, ja mitte vihmavarju hoidjana; tulemuseks RE võitjakarikas omas klassis. hetkel uus projekt käsil sama tiimiga, aga ikka väga suured mured kui akf-i postitusi mõttega lugeda! krt, esiveolisel autol 196KW, aga käigukastis ainult viis käiku , aga peaks vähemalt 15 olema akf-i teooria järgi . minu soovitus oli autoomanikust juhile et 11 kerget käiku peaks hea olema! krt, hea et tiimist hundipassi ei saanud! Samsonase 5 käiguline dog-box pidi asja ära ajama. krdi kahtlane küll aga pole minu asi otsustada

ei midagi isiklikku; ja olen õnnelik kui paarinädalase bänni saan; igavene oleks veel parem sest arvutiklahvivahetus on ka päris kallis lõbu! mul ikka võimas arvuti kah, kw ei tea aga hind ca 2300 euri! piisavalt võimas, vist

[Kapten Trumm]

Ülekandekaod on hinnangulised ja seetõttu ka mootori võimsuse saame teada hinnanguliselt, ehkki suht suure täpsusega, arvestades kui palju mootori võimsus sõltub ilmast, kütusest jms.

Ei ole hinnanguline, auto lastakse peale suurima võimsuse hetke käik väljas rullidel veerema ja seeläbi mõõdetakse ülekande takistus/kadu. Käik sees seda teha ei saa, sest siis mõõdetakse ka mootori sisetakistust (on ju vahe sees, kas võtta jalg gaasilt käik sees või lahutada sidur ja lasta auto veerema - viimasel juhul veereb paremini.

Neid sisendeid teades on ka võimalik nendega manipuleerida, mida kunagi nn Laki dünos harrastati - kliendi autol dünoti võimsust väiksemaks ja enda tehtud autodel suuremaks.

[Kapten Trumm]

esiveolisel autol 196KW, aga käigukastis ainult viis käiku

See on kuskil 2000ndate aastate autodel täiesti võimalik, kui kuuekäigulised käsikastid alles eksootika olid.
Mul on 206 kW auto, mil käikusid ainult neli. Kuskil ei tunne, et käike vähe on.

Tänapäeval on sellise võimsusega auto käsikasti korral tavaliselt 6 käiguga, seejuures 6-s käik võib olla ekstra "pika" ülekandega, sõitmiseks pikka aega väga suurtel kiirustel, mootorit liigselt tapmata.

[2korda2]

klemmikas,
sinu probleemiks on baasteadmiste puudumine. Kui statistika ja tõenäosusteooria osas annan andeks (keskharidus ei ole meil kohustuslik), siis mõisteid "Töö" ja "Võimsus" käsitletakse füüsikas mehaanika osana põhikooli õppekavas. Tüüpiliselt õpitakse 8. klassis.
Alusta näiteks võimsuse definitsioonist:

Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust

Kui meil on 50kW mootor, siis definitsiooni järgi suudab see mootor teha kindla ajaühiku jooksul kindla hulga tööd. Sõltumata sellest, kas mootoril on:
1. mitu silindrit
2. kas silindrid on reas, V-s, bokser, tähik vms asetusega
3. milline on mootori surveaste
4. milline on kolvikäik või -mõõt
5. milline on kütus
6. mitu pööret minutis mootor teeb
7. milline on vääne
Ükskõik milliseid neist andmetest sa muudad, kui mootori võimsus jääb samaks, siis suudab mootor ikka teha täpselt samapalju tööd täpselt samas ajavahemikus.
Kas 50kW on piisav "auto" kiirendamiseks 250km/h-ni sõltub tänapäeval peaasjalikult õhutakistusest. Muud kaod on sellisel kiirusel suhteliselt tühised. Arvutuskäik videos oli olemas. Võta nüüd samuti viidatud tänapäeva sõidukite Cd ja hakka arvutama.
Ütlen kohe ära, et teoreetiliselt pole mitte mingit takistust 50kW abil 250km/h saavutada. Spetsiaalsetel mudelautodel on see isegi 1,5cm3 mootoriga võimalik. Nende mootorite võimsused ei ole 50kW lähedalegi. Samas - nende "autode" õhutakistus sellisel kiirusel on tõenäoliselt väiksem kui keskmise päris auto uksepeegli oma.

[Madis Reivik]

Kõik sellised vaidlused algavad ja ei lõppegi kuna üritatakse füüsikat seletada "maakeeli".

Auto lõppkiiruse valem on põhimõtteliselt

v*v*AR = P

kus v on auto kiirus
AR on auto õhutakistustegur (Veeretakistust ignoreerime lihtsuse huvides)

ja nüüd kõige tähtsam

P on võimsus mida auto suudab antud v juures ratastega maha panna.
Kuna mootori võimsus sõltub pööretest, siis hea (optimiseeritud lõppkiirusele) ülekandevalik annabki makskiirusel maks võimsuse.
Teistsugune käiguvalik võib anda parima kiirenduse 0-100

P = T*w kus T on mootori moment ja w on nurkkiirus ehk pöörded*2Pi

Sõltuvalt mootori tüübist ja mahust võib T olla väike ja w suur (superbike) või vastupidi T suur ja w väike (traktor)

Lõppkiirust piirab igal juhul maks võimsus.

[Kapten Trumm]

50 kw mootoriga on võimalik arendada kiirust kuni 160 kmh
Seda eeldusel
-aerodünaamika on tänapäeva autode tasemel, mitte tegu pole mingi streamlineriga
-auto on tänapäeva väikekeskauto mahutavusega ja vähemalt 500 km sõiduulatusega.
Võibolla elektriautodega on veits rohkem võimalik.

49 kW mootoriga 1,3 Samara oma 900 kg tühimassiga (tänapäeval väga kerge auto) arendaks tehaseandmetel max kiirust 148 kmh. Ilmselt tänapäeva tehnika tasemega ajab siit 10-15 kmh rohkem välja.

[AMvA]

Sinuga diskuteerimine on mõttetu, sest sa ei mõtle, raiud ainult enda oma.


Fiat Abarth 750 Record Monza Zagato Coupe
43kW ja tippkiirus 180 km/h, kaal 540kg.
Seda aastal 1959 ja sa tuled rääkima, et tänapäeva tehnoloogiaga ei saa ehitada 50kW autot, mis sõidaks 250 km/h?

Power 57 bhp / 43 kW @ 6,200 rpm
Torque 68 Nm / 50 ft lbs @ 5,000 rpm

Seda kõigest selliste näitajatega.
Lisa sellele 7kW, ehk siis 50kW, ehita tänapäevane mootor, mis 20 000 rpm läheb kindlasti välja, ilmselt saaks teha ka 30 000 rpm mootori.
Selliste pööretega mootor annaks võimaluse kasutada kerget aeglast ülekannet, millega auto jõuaks minna suurema kiiruseni.
Ka kere kaalu saaks kindlasti viia alla 500kg.

Vabanda, aga sa oled ikka tõeliselt rumal.
Esiteks auto kaalul e ole tema lõppkiirusega mitte mingit pistmist, sellest sõltub vaid lõppkiiruse saavutamiseks kuluv aeg, hetkel me ie räägi ju kiirendusest.
Teiseks on õhutakistuse poolt mõjuv jõud on ruutsõltuvuses kiirusest. Seega mingi tühise 7 kW lisamine ei aita ületada kiirusvahemikku 70 km/h. Soovitan süveneda veidi ruutvõrrandi graafikusse.

[Madis Reivik]

160 hobust lubab sõita heal juhul 200ga
Et sõita 400ga siis 2*2=4 ja 4*4=16, 16/4=4 ja tarvis oleks nii umbes 650 hobest

Veyron sõidab 1000 hobuse abil natuke üle 400 kmh. Kuid seal piirab juba rehvide vastupidavus jms. Võimalik et külahull saaks ka veidi kiiremaks

Nii et suurusjärk on sama ning ruutsõltuvus kehtib.

Võite ka ise autobahnil sõites kütusekulu vaadata - 120 vs 160 sõites on teisel juhul ikka märgatavalt suurem kulu.

[frantzus]

eks ta nii on jah. lisaks veel märkusena et 30000rpm tegev 50kw mootor omab ikka väga huvitavat võimsusgraafikut; käigukast on suurem kui mootor, ja käike vahetab kvantarvuti

[Walter2]

Miks sa oled endas nii kindel, et mina jama toodan praegu? See, et kuskil õpetuses on selline teoreetiline arvutus sees, kas see tähendab, et see on absoluutne tõde ja insenerid pole võimelised arendama välja sõidukit, mis suudaks 50kW mootoriga 250 km/h tippkiiruse saavutada?
Sul endal vist jääb natuke vajaka neist teadmistest.
Kui sa teemat piisavalt ei valda, siis ole ettevaatlik ütlemisega, et mingi asi on võimatu, sest võid endast sedasi rumala mulje jätta.

Just parem hoida suu kinni ja vaid näida rumalana kui see avada ja hajutada kõik kahtlused... sildistama oled küll kõva klutt. Mida sina teadmistest üldse tead?
Kõik selle maailma inseneride tööd baseeruvad teoreetilistel teadmistel ning arvutustel mitte mingitel kuratteabmis usudogmadel mis põhinevad ma ei tea millel.
Aga palun näita, et valdad teemat - arvuta välja kui kiire on see sinu 50kw mootoriga liikur ja näita siin lõpptulemus ette - ilmselt ma pole ainus kes seda näha soovib.
Ilmselt aga jäämegi ootama...

[Peeter]

160 hobust lubab sõita heal juhul 200ga

Ääremärkus, mille võiksid teha paljud: Praegu otsisin välja oma isiklikke praktilisi kogemusi. Tulemus, mis ka tehnilise kinnituse sai. Mitsu Galant 1996 2,0 bens 136 hp/6600rpm. Maks kiirus tootjalt 210 km/h. Ise sain 200 kätte. Volvo s70-ga (uus, pool aastat vana) sain ise 230 kätte, rohkem ei läinud. Mõõdetud/kontrollitud kilomeetripostide abil. Mootor oli 142 kw (190hp), 125-ne (165hp) eksemplar ajas 200 kah välja, aga rohkem polnud vaja/võimalust proovida. 170-180 jooksis kenasti ja 190 kah. Maks kiirused tootjalt vastavalt 235 ja 210

P.S. Lisan täienduse. Tänav ei ole võidusõidurada! Ma kindlasti ei soovita kellelegi selliseid hulluseid järgi teha. Jah, kihutasin, 230 sain "Mustvee lennuväljal", juba sisenemisel kurvis oli (pidi olema) ca 130-140 kellal, siis sai nagu tirtsti 180-190 kätte, aga sealt edasi läks ikka venitamisi 230-ni, ja siis kohe hoo mahavõtt, et lennuvälja lõppedes ikka 130-140 peale saada. Jah, kihutasin, aga noored mehed ärge tehke järgi, elus on palju ilusaid asju millede nautimine võib pooleli või üldse olematuks jääda sellise äärmiselt rumala ja mõttetu kihutamise või lihtsalt õnnetu juhuse tõttu sellistel kiirustel. Olles nüüd üle-50-nene, siis tagasi vaadates on olnud küllalt ilusaid hetki elus, mis kõik oleksid võinud olemata jääda. Mul oli üks hea sõber ja üks klassivend, kes mõlemad tänaseks üks 27 ja teine 29 aastat tagasi ca 150 km/h-sel kihutamisel elust lahkuma pidid. Kirstu ei kannatanud avada kummalgi...... Ja suurim viga mis nad tegid, oligi lihtsalt see, et otsustasid lihtsalt liiga kiiresti sõita...

[frantzus]

noh panen siis kah ühe ääremärkuse ! poisil Passat CC, täitsa vabalthingav 3,6 mootoriga neliveoline. noh tal aegajalt vaja kainet autojuhti ja selle autoga on reamees Frantzus alati valmis kaineks autojuhiks kui ise kaine on! Piibe maanteel Jägala juures, noh seal kus see lennuvälja sirge on; võtsin poisi Aegviidust peale ja sellel sirgel kukkus meeldivalt vindine poiss plõksima et issi vana rekkajuht ja üle 90kmh ei oskagi ja pole kunagi sõitnud! kurat küll, klaasistunud pilk ette ja lapats põhja! mingeid seiereid ma ei vahtinud, ainult teed ja pime oli kah! ärkasin poisi kõrgendatud tooni peale et siit vaja vasakule pöörata! mina kellasid ei vahtinud aga poiss ütles pärast et kui seier oli üle 230kmh läinud siis oli tal elu armsaks muutunud ja oma isa pärast ka väike mure tekkinud! aga vägev oli, super juhitavusega auto ja ei mingit kiiruse taju! vähemalt rohkem ta enam ei plõksi kui tema auto roolis olen . 220kw mootor.