Kilo Tango kirjutas:Valitsus kiirendab tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi
https://majandus.postimees.ee/7495947/v ... e-analuusi
Võiks jah otsustada... aga otsustamise hetkest läheb ikka 6-10 aastat enne kui miski valmis, ja ma luban et finantseerin militaar.net-i kasti hea konjaki vääringus (moderaatorite osaks jääb laiali jaotamine) , kui 1.11.2022 Paldiski LNG terminalist gaas voolama hakkab.Pirr kirjutas:Kilo Tango kirjutas:Valitsus kiirendab tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi
https://majandus.postimees.ee/7495947/v ... e-analuusi
Võiks nagu kiirelt sellega edasi minna ning otsuse ära teha väiksema, mitmest reaktori moodulist koosneva, 4. generatsiooni tuumajaama rajamise osas.
Alles siis kui uus tuumajaam on valmis, saab põlevkivi ahju ajamise ära lõpetada.
parkija kirjutas:Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?
Ametlikult jah Paldiski territoorium, tegelikult sinna, kus gaasitoru Soome poole suundub, ehk siis Lahepere lahte, Leetse juurde, umbes 1 km vaja ehitada kaid kuni saavutatakse laevade sildumiseks piisav sügavus ja see kõik hakkab olema Laulasmaa ja Lohusalu rahva silme all, otse Pakri tuulepargi taustal...ka Kloogaranda paistab ilusasti ära. Tõenäoliselt pannakse kinni nii matkarajad kui ka RMK puhkekohad. Kohalikud muidugi et tea veel midagi, kohalik vallavolikogu ka mitte, detailplaneeringut sellise lahenduse kohta pole, projekti pole, korralikku ehituseks sobivat juurdepääsuteed pole, KMH-d pole, aga valitsuse tasandil on lubatud et 6,5 kuu pärast gaas voolab...parkija kirjutas:Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?
Dr.Sci kirjutas:Ametlikult jah Paldiski territoorium, tegelikult sinna, kus gaasitoru Soome poole suundub, ehk siis Lahepere lahte, Leetse juurde, umbes 1 km vaja ehitada kaid kuni saavutatakse laevade sildumiseks piisav sügavus ja see kõik hakkab olema Laulasmaa ja Lohusalu rahva silme all, otse Pakri tuulepargi taustal...ka Kloogaranda paistab ilusasti ära. Tõenäoliselt pannakse kinni nii matkarajad kui ka RMK puhkekohad. Kohalikud muidugi et tea veel midagi, kohalik vallavolikogu ka mitte, detailplaneeringut sellise lahenduse kohta pole, projekti pole, korralikku ehituseks sobivat juurdepääsuteed pole, KMH-d pole, aga valitsuse tasandil on lubatud et 6,5 kuu pärast gaas voolab...parkija kirjutas:Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?
Lihtsam lisada mõned pildid... (mitteametlikud, sest ainuke mis on poolameytlikult saadaval, on Lääne-Harju üldplaneeringus võimalik LNG terminali asukoht, tähistatud pisikese ankruga)maksipoiss kirjutas:Dr.Sci kirjutas:Ametlikult jah Paldiski territoorium, tegelikult sinna, kus gaasitoru Soome poole suundub, ehk siis Lahepere lahte, Leetse juurde, umbes 1 km vaja ehitada kaid kuni saavutatakse laevade sildumiseks piisav sügavus ja see kõik hakkab olema Laulasmaa ja Lohusalu rahva silme all, otse Pakri tuulepargi taustal...ka Kloogaranda paistab ilusasti ära. Tõenäoliselt pannakse kinni nii matkarajad kui ka RMK puhkekohad. Kohalikud muidugi et tea veel midagi, kohalik vallavolikogu ka mitte, detailplaneeringut sellise lahenduse kohta pole, projekti pole, korralikku ehituseks sobivat juurdepääsuteed pole, KMH-d pole, aga valitsuse tasandil on lubatud et 6,5 kuu pärast gaas voolab...parkija kirjutas:Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?
Seal on siis Paldiski Lõunasadam või?
Ei ole vaja 1 km kaid ehitada suht aeglaselt süvenevasse Lahepere lahte.
Selle laeva saab tuua otse Paldiski Lõunasadamasse ja sealt on vaja ehitada ca 2 km gaasitoru olemasoleva Baltic Connectori 700 mm toruni.
Smith kirjutas:http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4700_4623.htmlHall lepp on meie looduses laialt levinud, kuid seni olnud sageli alahinnatud ja tõrjutud puuliik. Lepapuidu kiire juurdekasvu tõttu oleks majanduslikult mõttekas kasutada Eesti hall-lepikuid senisest tunduvalt rohkem. Puidust energia tootmine on süsinikuneutraalne ning aitaks täita Eestile pandud taastuvenergia kohustusi.
see on arvestatav kodumaine energiaallikas, hõlpsasti kättesaadav ja üksiti kiiresti taastuv. Hall-lepikud on levinud 8,1% meie metsamaade pindalast. Riigimetsadest hõlmavad nad vaid 1,5%, kuid erametsadest koguni 11,8%. Kokku katavad Eesti lepikud ligikaudu 178 000 hektarit ja nende tagavara on ligi 30 miljonit kuupmeetrit
Inimese, kuid kindlasti ka looduse aspektist tuleks siiski küsida: kas poleks targem seda suurepärast küttematerjali varu otstarbekamalt kasutada? Kas toota energiat taastuvast, CO2-neutraalsest, puidu biomassist või jätkata harjumuspäraselt fossiilkütuste põletamist?
Loomulikult ei peeta silmas kõikide lepikute lageraiet ega katlasse ajamist, kuid neid tuleks majandada mõistlikult ja läbimõeldult ning senisest tõhusamalt. Hall-lepikud on kahtlemata märkimisväärse mahu ja kiire taastumisvõimega oluline loodusvara meie metsades ning endistel põllumaadel.
Viimastel aastatel Eestisse kerkinud biomassil töötavad suured elektri- ja küttejaamad (Väo, Tartu, Pärnu) ning väiksemad katlamajad suurendavad nõudlust puitkütuste järele. Tõenäoliselt lisandub lähiajal uusi katlaid.
Leppade sümbiontse lämmastiku sidumise võime tõttu suureneb lepikutes mullaviljakus, mis mõjutab puistute tootlikkust ja süsiniku talletumist mulda. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 punktis „Kliimamuutused ja mets” on nenditud, et meil ei ole kohaseid mudeleid, hindamaks meie ökoloogilistele tingimustele vastavaid biomassi ja süsiniku vooge. Seetõttu ei saa praegu anda täpseid hinnanguid, kui palju meie metsad süsinikku seovad ning kui palju emiteerivad. Samas tuleb metsanduse arengukava järgi luua Eesti oludele sobivad metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamise mudelid ja koostada metsade süsinikubilanss.
Mina ei ole kunagi aru saanud, miks leppa ei võiks istutada.
Kui Kaja Kallas räägib “puidu ahju ajamisest” siis jääb mulje justkui vanad väärikad
põlismetsad võetakse elektri saamiseks maha. Kasvatatakse põldude peal rapsi , nisu ja muud vilja. Täiesti liigivaesed , mürgitatakse jms , looduse aspektist täiesti mõttetud paigad.
Miks ei võiks teha lepapõlde elektri saamiseks. Praegu aetakse suhteliselt märga biomassi kateldesse. Mingi intervalliga lõigata need lepad põllu pealt maha ja elektrijaama hoovi
(Halli?) virna kuivama.
Liidu sõnul võiks aastas raiuda pool miljonit tihumeetrit halli leppa rohkem. Sellest piisaks, et asendada kütmiseks kasutatud vene gaas.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist
