EV energia ja julgeolek

[Pirr]

Valitsus kiirendab tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi

https://majandus.postimees.ee/7495947/v ... e-analuusi

Võiks nagu kiirelt sellega edasi minna ning otsuse ära teha väiksema, mitmest reaktori moodulist koosneva, 4. generatsiooni tuumajaama rajamise osas.
Alles siis kui uus tuumajaam on valmis, saab põlevkivi ahju ajamise ära lõpetada.

[Dr.Sci]

Valitsus kiirendab tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi

https://majandus.postimees.ee/7495947/v ... e-analuusi

Võiks nagu kiirelt sellega edasi minna ning otsuse ära teha väiksema, mitmest reaktori moodulist koosneva, 4. generatsiooni tuumajaama rajamise osas.
Alles siis kui uus tuumajaam on valmis, saab põlevkivi ahju ajamise ära lõpetada.

Võiks jah otsustada... aga otsustamise hetkest läheb ikka 6-10 aastat enne kui miski valmis, ja ma luban et finantseerin militaar.net-i kasti hea konjaki vääringus (moderaatorite osaks jääb laiali jaotamine) , kui 1.11.2022 Paldiski LNG terminalist gaas voolama hakkab.

[Madis Reivik]

Paldiski LNG terminal on laialivalguv mõiste - kas reidilolev sigakallis rendilaev või siis kohapealsed mahutid jne jne

Konjaki tarbimisepoole võin enda kraesse võtta ja et eelarvet mitte lõhki ajada siis Otard VS sobib hästi, kastist jagub kauaks ajaks

[parkija]

Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?

[Kilo Tango]

Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?

Mõlemad tulevad.

[parkija]

Väga hea !

[Dr.Sci]

Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?

Ametlikult jah Paldiski territoorium, tegelikult sinna, kus gaasitoru Soome poole suundub, ehk siis Lahepere lahte, Leetse juurde, umbes 1 km vaja ehitada kaid kuni saavutatakse laevade sildumiseks piisav sügavus ja see kõik hakkab olema Laulasmaa ja Lohusalu rahva silme all, otse Pakri tuulepargi taustal...ka Kloogaranda paistab ilusasti ära. Tõenäoliselt pannakse kinni nii matkarajad kui ka RMK puhkekohad. Kohalikud muidugi et tea veel midagi, kohalik vallavolikogu ka mitte, detailplaneeringut sellise lahenduse kohta pole, projekti pole, korralikku ehituseks sobivat juurdepääsuteed pole, KMH-d pole, aga valitsuse tasandil on lubatud et 6,5 kuu pärast gaas voolab...

[mart2]

Dr.Sci - tunnen kaasa!
Suva sellest gaasist, aga kui terminal tuleb tuulepargi taustale ja teeb vaate kirjumaks, siis on Eesti rahval jama majas ...

[maksipoiss]

Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?

Ametlikult jah Paldiski territoorium, tegelikult sinna, kus gaasitoru Soome poole suundub, ehk siis Lahepere lahte, Leetse juurde, umbes 1 km vaja ehitada kaid kuni saavutatakse laevade sildumiseks piisav sügavus ja see kõik hakkab olema Laulasmaa ja Lohusalu rahva silme all, otse Pakri tuulepargi taustal...ka Kloogaranda paistab ilusasti ära. Tõenäoliselt pannakse kinni nii matkarajad kui ka RMK puhkekohad. Kohalikud muidugi et tea veel midagi, kohalik vallavolikogu ka mitte, detailplaneeringut sellise lahenduse kohta pole, projekti pole, korralikku ehituseks sobivat juurdepääsuteed pole, KMH-d pole, aga valitsuse tasandil on lubatud et 6,5 kuu pärast gaas voolab...

Seal on siis Paldiski Lõunasadam või?

[Dr.Sci]

Kuhu see Eesti - Soome ühine LNG terminal siis reaalselt tuleb , soomlased räägivad et nende poolele ja et oleks kaval see laev ankurdada kuhugi nende tuumajaama lähedusse kus tuumajaama jahutusvesi saaks LNG aurustumisel tekkivat külmumist tasakaalustada , Meie muidugi eelistame Paldiskit aga , kuhu siis ?

Ametlikult jah Paldiski territoorium, tegelikult sinna, kus gaasitoru Soome poole suundub, ehk siis Lahepere lahte, Leetse juurde, umbes 1 km vaja ehitada kaid kuni saavutatakse laevade sildumiseks piisav sügavus ja see kõik hakkab olema Laulasmaa ja Lohusalu rahva silme all, otse Pakri tuulepargi taustal...ka Kloogaranda paistab ilusasti ära. Tõenäoliselt pannakse kinni nii matkarajad kui ka RMK puhkekohad. Kohalikud muidugi et tea veel midagi, kohalik vallavolikogu ka mitte, detailplaneeringut sellise lahenduse kohta pole, projekti pole, korralikku ehituseks sobivat juurdepääsuteed pole, KMH-d pole, aga valitsuse tasandil on lubatud et 6,5 kuu pärast gaas voolab...

Seal on siis Paldiski Lõunasadam või?

Lihtsam lisada mõned pildid... (mitteametlikud, sest ainuke mis on poolameytlikult saadaval, on Lääne-Harju üldplaneeringus võimalik LNG terminali asukoht, tähistatud pisikese ankruga)

Üldplaneeringule joonistatud võimalik asukoht:

Ja merekaardile, siin on näha ka meres kulgev gaasitrass

[Kapten Trumm]

Ei ole vaja 1 km kaid ehitada suht aeglaselt süvenevasse Lahepere lahte.
Selle laeva saab tuua otse Paldiski Lõunasadamasse ja sealt on vaja ehitada ca 2 km gaasitoru olemasoleva Baltic Connectori 700 mm toruni. Ühinemiskoht on soises metsas, vajalike rajatiste ehitamiseks ruumi on.

Minu matemaatika ütleb, et Lahepere lahe äärde on mõtet ehitada üksnes siis, kui on plaanis sinna ka mahutid tulevikus rajada. 1 km sadamkaid on palju kallim kui 2 km torusid valdavalt metsavahel.

Kui see üritus on ajutine, pole sel sadamal mõtet, siis tuleb gaasilaev parkida Lõunasadamasse (mis tegeleb põhiliselt sõiduautode transiidiga Venesse ja on praegu tühikäigul tiksumas). Põhjasadamas on liiga ohtlik, Paldiski linnna elurajoonid on kole ligi (lisaks Alexela tünnidele). Lõunasadamas on merekaardi järgi sügavus kai ääres 12+ m ja ega venelased polnud rumalad, et seal allveelaevu hoidsid (Põhjasadam, kus seisid raketikaatrid, on ca 9 m).

Mahutite rajamine Lahepere lahe äärde kohtab suurt kohalikku protesti, sest kui Elering selle jutuga kohalike ees kunagi käis, taheti ta nahka panna, kuna gaasitoruga olid kohalikud nõus just tingimusel, et gaasitorudega asi piirdub. Ma imestan praegu valitsuse vaimustuse üle - ilmselt nad ei tea päris hästi, kuhu nad satuvad.

Ja veel - küsimus pole ainult kais, vaid ka lainemurdjas. Selle ehitusmaht on veel suurem.

[nordlys]

Nagu ikka Leedu uudised Eestisse ei jõua.Translate oma veidrustega abiks.
https://www.ambergrid.lt/lt/news/pranes ... s-1-diena-
28.02.2020
Leedu ja Poola vaheline GIPL gaasitoruühendus alustab tööd 1. maist

Leedu ja Poola gaasi ülekandesüsteemi haldurid Amber Grid ja Gaz-System teatasid täna, et alates 2022. Gaasituru osalised saavad GIPL gaasitoru kasutama hakata 1. maist ning kommertsgaasivood Leedu ja Poola vahel algavad.

Torujuhe loob kahesuunalise peamise gaasijuhtme ühenduse Poola ja Leedu maagaasi ülekandesüsteemide vahel. See võimaldab kaotada energiasaared, piirkonnad, mis ei ole veel integreeritud EL ühisele energiaturule, nagu Leedu, Läti, Eesti ja Soome. GIPL ei suurenda mitte ainult energiavarustuse kindlust Balti regioonis, vaid toob ka Poola ja Balti riikide gaasituru osalistele olulist majanduslikku kasu.

Energeetikaminister Dainius Kreivys ütleb, et GIPL-i tegevuse kavandatav algus on Leedu energiasõltumatuse ajaloos eriti oluline sündmus eelkõige varustuskindluse mõttes. „Tänaste geopoliitiliste pingete kontekstis on Baltikumi ja Soome turu lõimumine Euroopa ühiseks gaasituruks kogu piirkonna energiajulgeoleku ja sõltumatuse tagatis. Rohkem gaasitarneallikaid annab meile rohkem paindlikkust gaasivarustuse kindluse ja usaldusväärsuse tagamisel ning avab rohkem võimalusi Klaipėda LNG terminalile, ”ütleb D. Kreivys.

«Alates 1. maist saame Leedut ja Poolat ühendava GIPL gaasitoru kaudu vahetada maagaasi Euroopaga. Selle olulise ja varem kavandatud sammuga saavutatakse GIPL-i strateegilise infrastruktuuri projekti eesmärk – avada piirkonda uus alternatiivne gaasitranspordiallikas, ”ütleb Amber Gridi juht Nemunas Biknius.

Poola ja Leedu vahelise GIPL gaasitoru ehitusprotsess on lõpusirgel, viimased vajalikud load Poolas torujuhtme käitamise alustamiseks peaks saama tänavu aprillis. Kõik tööd Poolas peaksid lõppema selle aasta oktoobriks. Seni saab turg juba kasutada osa GIPLi sidumisvõimsusest. Leedus lõpetati GIPL gaasitoru ehitus 2021. aastal. lõpus.

Esialgse gaasi ülekandevõimsusega GIPL ühendusel mõlemas suunas - Poolast Leetu ja Leedust Poola - kaubeldakse GSA võimsuste tellimisplatvormil alates 2022. aastast. aprillis. GSA platvorm võimaldab gaasituru osalistel ühiselt reserveerida gaasi ülekandevõimsusi Leedu ja Poola süsteemides Santaka gaasi sisenemis- ja väljumispunktis Leedu ja Poola vahel.

Alates 2022. aastast 1. mai kuni 2022. aastani 30. september Püsivõimsus gaasi transportimisel Poolast Leetu on 230 000 m3/h ehk 2,6 GWh/h. See võrdub 2 miljardiga. kutsikas. m / aastas ehk 22,5 TWh / aastas.

Alates 2022. aastast 1. mai kuni 2022. aastani 30. september Gaasi transportimise katkestatav võimsus Leedust Poola on 217 000 m3/h ehk 2,4 GWh/h. See võrdub 1,9 miljardiga. kutsikas. m / aastas ehk 21 TWh / aastas.

GIPL-i torujuhtme ehitusele on antud staatus "Ühishuviprojekt" (PCI). Seda projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) ja üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) raames.

[Taaniel Tina]

Ei ole vaja 1 km kaid ehitada suht aeglaselt süvenevasse Lahepere lahte.
Selle laeva saab tuua otse Paldiski Lõunasadamasse ja sealt on vaja ehitada ca 2 km gaasitoru olemasoleva Baltic Connectori 700 mm toruni.

Aga minu teada ei saa.
Kuna Baltic Connectori torus on töörõhk üle 30 bar. Aga selles torustikus, mis tuleb laevast maximum 10 bar. Maa peal pumbatakse rõhk kompressorjaamas üles ja siis läheb edasi kõrgsurve torustikku.
Aga vastav kompressorjaam ei asu Paldiski sadamas, vaid seal, kust Soomest tulev meretoru tuleb maale.

[Smith]

http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4700_4623.html

Hall lepp on meie looduses laialt levinud, kuid seni olnud sageli alahinnatud ja tõrjutud puuliik. Lepapuidu kiire juurdekasvu tõttu oleks majanduslikult mõttekas kasutada Eesti hall-lepikuid senisest tunduvalt rohkem. Puidust energia tootmine on süsinikuneutraalne ning aitaks täita Eestile pandud taastuvenergia kohustusi.

see on arvestatav kodumaine energiaallikas, hõlpsasti kättesaadav ja üksiti kiiresti taastuv. Hall-lepikud on levinud 8,1% meie metsamaade pindalast. Riigimetsadest hõlmavad nad vaid 1,5%, kuid erametsadest koguni 11,8%. Kokku katavad Eesti lepikud ligikaudu 178 000 hektarit ja nende tagavara on ligi 30 miljonit kuupmeetrit

Inimese, kuid kindlasti ka looduse aspektist tuleks siiski küsida: kas poleks targem seda suurepärast küttematerjali varu otstarbekamalt kasutada? Kas toota energiat taastuvast, CO2-neutraalsest, puidu biomassist või jätkata harjumuspäraselt fossiilkütuste põletamist?
Loomulikult ei peeta silmas kõikide lepikute lageraiet ega katlasse ajamist, kuid neid tuleks majandada mõistlikult ja läbimõeldult ning senisest tõhusamalt. Hall-lepikud on kahtlemata märkimisväärse mahu ja kiire taastumisvõimega oluline loodusvara meie metsades ning endistel põllumaadel.
Viimastel aastatel Eestisse kerkinud biomassil töötavad suured elektri- ja küttejaamad (Väo, Tartu, Pärnu) ning väiksemad katlamajad suurendavad nõudlust puitkütuste järele. Tõenäoliselt lisandub lähiajal uusi katlaid.

Leppade sümbiontse lämmastiku sidumise võime tõttu suureneb lepikutes mullaviljakus, mis mõjutab puistute tootlikkust ja süsiniku talletumist mulda. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 punktis „Kliimamuutused ja mets” on nenditud, et meil ei ole kohaseid mudeleid, hindamaks meie ökoloogilistele tingimustele vastavaid biomassi ja süsiniku vooge. Seetõttu ei saa praegu anda täpseid hinnanguid, kui palju meie metsad süsinikku seovad ning kui palju emiteerivad. Samas tuleb metsanduse arengukava järgi luua Eesti oludele sobivad metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamise mudelid ja koostada metsade süsinikubilanss.

Mina ei ole kunagi aru saanud, miks leppa ei võiks istutada.
Kui Kaja Kallas räägib “puidu ahju ajamisest” siis jääb mulje justkui vanad väärikad
põlismetsad võetakse elektri saamiseks maha. Kasvatatakse põldude peal rapsi , nisu ja muud vilja. Täiesti liigivaesed , mürgitatakse jms , looduse aspektist täiesti mõttetud paigad.
Miks ei võiks teha lepapõlde elektri saamiseks. Praegu aetakse suhteliselt märga biomassi kateldesse. Mingi intervalliga lõigata need lepad põllu pealt maha ja elektrijaama hoovi
(Halli?) virna kuivama.

https://www.err.ee/1608563341/vene-gaas ... lli-lepaga

Liidu sõnul võiks aastas raiuda pool miljonit tihumeetrit halli leppa rohkem. Sellest piisaks, et asendada kütmiseks kasutatud vene gaas.

Vabandan, et nii pikalt oma vana postitust tsiteerin, aga nagu näha ei ole ma väga valel teel olnud.
Siit samm edasi on lepapõllud segipööratud ida-virumaal. Elekter on ikkagi nii universaalne
energia, millega saab asendada enamus valdkondi, isegi transporti osaliselt.

[mart2]

Halli e. valget leppa pole vaja istutada, sest paljuneb suurepäraselt juurevõsust. Nagu umbrohi!

Kuna tegemist on Eestis kõige kiirema juurdekasvuga puuliigiga ning kui võtta raiutavaks vanuseks 25-30 aastat, siis tuleks sealt pea 1milj. tm aastas.