Siis kui kaob vool!

[Benjy]

Kuni veebruarini ei paneelidega suurt midagi teha. Need väikesed mootorid on ääretult lihtsad käigus hoida, vaheta korrapäraselt õli, hoia klapilõtk paigas ja muud suuremat muret ei ole. Kui enne ei ole sellega tegelenud, siis nüüd on viimane aeg õppida. Kütust raisata ei ole mõtet. Häda korral jääb seda pigem puudu. Õli automootris laguneb hoolimata sellest kas sa sõidad või käiad seda kohapeal ja häda korral ei pruugi sa seda kuskilt saada.

[Kapten Trumm]

Genekamajanduse jätksuutlikkuse aluseks on kütusevaru ja ekspluatatsioonimaterjalide varu.

[OLAVI]

Tehnikahuvilistele on ühes teises foorumis arendav arutelu pisigeneraatorite ühendamise tehnilistest nüanssidest, millede teadmine võib kasuks tulla:
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=69980

[OLAVI]

Genekamajanduse jätksuutlikkuse aluseks on kütusevaru ja ekspluatatsioonimaterjalide varu.

Täpselt sammuti nagu küttepuude ja purgisupiga.

Ehk kui kulutada päevas 1L kütust, siis jaguks kanistrist 20 päevaks.
Kuna 1L kütusest saab keerutada ca 2kWh elektrit, siis arvestades muundamis- ja akumuleerimiskadusid saaks päevas vast reaalselt kasutada ca 1kWh elektrit ja igasugused suurtarbijad võiks nii piiratud varude (1 kanister) korral ära unustada.

1kWh'ga saaks 80W koormust toita 12h.
1kWh mahutamiseks oleks vaja normaalsel kasutamisel 3x 100Ah autoakut.
Kuna autoaku vajab täis laadimiseks 1/10 vooluga ca 10 tundi, siis suure generaatori kasutamine autoaku laadimiseks on "paras energiaraiskamine" ja kütusesäästlikum on laadida väiksema generaatoriga pikemalt.

[Alexy]

Voolukatkestuse korral eramus vast külm kohe kallale ei tule , enamasti on vähemalt puudega köetav pliit ja mingi puudetagavara olemas , ilmselt ka tikud ja taskulamp ning mõni küünal kindla koha peal et kergesti leitavad . Veega on veidi keerulisem , paljudel uuema aja eramutel pole oma kaevu , on veevärk ja kanalisatsioon ning kui need voolukatkestuse tulemusel ära vajuvad / ei toimi siis jah , sittuda saab vast kuskil ikka , olgu või heki taga , mingi joogivee tagavara on ka olemas aga pesemisega läheb vett palju , see on kõige kriitilisem , kellel oma kaev , see vast saab ka pesemise tarvis vee kaevust kätte .

Kui palju siis pesemiseks vett läheb? Ja mille pesemiseks?

Olen sattunud elama kohta, kus ümberringi on veetrassid, aga tarbin pinnavett . Hobi tõttu liigume nädalate-kuude viisi vahel ringi ja aktiivse sahmerdamise tõttu on pesuvesi kaasas. Ehk tean palju kulub veerandtonni eluskaalule pesuvett nädalas(pikemaks meil varusi pole). Ja statistika on viimase 5 pluss aasta lõikes.

[Kapten Trumm]

1kWh'ga saaks 80W koormust toita 12h.
1kWh mahutamiseks oleks vaja normaalsel kasutamisel 3x 100Ah autoakut.
Kuna autoaku vajab täis laadimiseks 1/10 vooluga ca 10 tundi, siis suure generaatori kasutamine autoaku laadimiseks on "paras energiaraiskamine" ja kütusesäästlikum on laadida väiksema generaatoriga pikemalt.

Olen kasutanud päris palju Honda 160 cc väikemootoriga pumpa. Selle paagitäis (vist 4 liitrit) on tegelikult 3-4 tunni koormusega tühi, päevas tuleb seda 3-4 korda täis panna. Genekad on analoogsega - see kütuse tarve on suurem kui enamasti arvatakse, 20l kanister on 2 päeva pläristamist, kusjuures mitte päev läbi isegi. Kellel teist on garaazi nurgas nt neli 20 liitrist kanistrit bensiiniga?

Auto paagist tänapäeva autodel on bensiini juba keskmisest keerukam saada. Lihtsalt paagid asuvad tavaliselt tagaistme all, kuid luuk on tagaporitiival ja sinna viiv toru on keeruline-käänuline, voolik ei lähe läbi. Tuleb tagaiste välja võtta, võtta lahti pumba kohal olev luuk keres, tõsta bensiinipump välja siis võib käsipumbaga saada.

[Benjy]

Invertergenekad ei käi enamasti täiskäigul nagu pumbad. Sestap on kütusekulu ka tunduvalt väiksem. Honda 50cc eu10i käib 1/4 koormuse juures 8 tundi. Seda 2.3l bensiiniga.

[Walter2]

Auto paagist tänapäeva autodel on bensiini juba keskmisest keerukam saada. Lihtsalt paagid asuvad tavaliselt tagaistme all, kuid luuk on tagaporitiival ja sinna viiv toru on keeruline-käänuline, voolik ei lähe läbi. Tuleb tagaiste välja võtta, võtta lahti pumba kohal olev luuk keres, tõsta bensiinipump välja siis võib käsipumbaga saada.

Kapoti alt on lihtsam - voolik lahti, kaitsmeblokki jupp juhet ning voolab. Eelnevalt mõistlik protseduur endale selgeks teha ja proovida.

[Smith]

Mina hoian 2 x 20 liitrist kanistrit garaazis bensiiniga pidevalt täidetuna. Minu 6 kw ja 3F honda bensugenekas võtab jämedalt nii 2L tunnis. Seega nii 3~4 päeva mõistlikult tarbides. Ei ole plaaniski hakata suuremat varu looma, sest mõnenädalase jama
puhul on see piisav reserv, et oleks aega kütet kohe juurde “sebida”. Kui räägime juba kuudepikkusest katkestusest, siis on puuduv elekter ilmselt juba kõige väiksem mure.

Ei mäleta muidugi aastate jooksul kordagi, et elekter oleks talvel külma ilmaga
päev otsa ära olnud, aga viimase kolme aasta jooksul on maja vast 60-70 tundi küll pidanud generaatori toitel olema,
nii mõnigi kord 12-14 tundi korraga. Eks eesolev talv võib sellist kogemust küll pakkuda. Mis ma öelda tahan on see, et
generaator on ikkagi lühiajaliste ebamugavuste vältimiseks rahuajal. Mingid pikemad kriisid või sõda toovad pildile
pigem toiduvarud, ahjud, küttepuud jms. Need peavad olema, generaator võib olla.

[parkija]

Jutt kisub täitsa rappa. Enda pinnaveega pesemiseks on vaja minimaalselt tiiki või suuremat kraavi. Olukorras, milles vool on ära ning ära jääbki, ei ole veekogudeni viivatel keelumärkidel vähimatki tähtsust.

Kõik oleneb sellest , millises piirkonnas elada . Minu elukohas on eu rahalisel toel rajatud ühisveevärk , kraave või tiike pole , on kunagine tuletõrje veevõtukoht , aga millise kvaliteediga vesi seal on , pesta sealt võetud veega ei tihka . Hea elu ja mugavused on ära hellitanud .

[parkija]

Veekogudeni viivad teed ei ole tõkestatud liikluskorraldusvahendite ehk liiklusmärkidega vaid on aiad , tõkkepuud , massiivsed kivihunnikud - ikka tõsiselt on vaeva nähtud liikumise piiramise / takistamisega .

[olavsu1]

Hüdrofoor on selle nimi.

Hüdrofoor suudab hoida süsteemis rõhku, aga sõltuvalt tema paigaldamise asukohast (nt tarbimispunktist kõrgemal) ei ole rõhu hoidmine ju vajalik ja piisab lihtsalt läbivoolavast mahutist? Küll on vajalik süsteemi siis lisada mingi kraan, mille kaudu saab tühjaksvoolavasse mahutisse õhk sisse, sest muidu ei taha vesi sealt eriti välja voolata.

pigem on see saranane (kastmis)vee automaadile. see paneb pumba seisma kui surve paagis jõuab seatud limiidini.

paak on kahe poolega, pooli eraldab kummisifoon ja kuival poolel on 2atm suruõhk sees. autopumbaga saab sinna õhku juurde pumbata kui vaja.

sisselülitumis punkt on oluliselt madalama surve juures.

Veekogudeni viivad teed ei ole tõkestatud liikluskorraldusvahendite ehk liiklusmärkidega vaid on aiad , tõkkepuud , massiivsed kivihunnikud - ikka tõsiselt on vaeva nähtud liikumise piiramise / takistamisega .

need on nood jupijumalate veekogud, eks. need on nii omandi himulised et mitte kedagi ei taha oma veekogu ääres näha

[Turist 47]

Valgust pole, kuid Internet on: kuidas Wi-Fi-ruuterit ise laadida https://znaj.ua/techno/442229-svitla-ne ... um=desktop

Toimimine sõltub, tõenäoliselt, mitmest "asjaolust".

[olavsu1]

Valgust pole, kuid Internet on: kuidas Wi-Fi-ruuterit ise laadida https://znaj.ua/techno/442229-svitla-ne ... um=desktop

Toimimine sõltub, tõenäoliselt, mitmest "asjaolust".

Mäletan, et kunagi arvutimessil sai japsidelt/hiinlastelt lunitud, et nad paneks välist toiteplokki nõudvad võrguseadmed, läpparid, monitorid ja ühtlasi kogu IT tehnika tööle 12V või siis 24V pingega.

see oleks hea juhul kui steplist enam midagi ei tule ja abi saaks õues seisvast autost. 12... 24V päikeseenergia süsteemi suudab iga kehvik endale rajada.

vähemalt mõned lubasid sel teemal mõelda, ei pidavat suur probleem olema nii teha.

[_dumbuser_]

Valgust pole, kuid Internet on: kuidas Wi-Fi-ruuterit ise laadida https://znaj.ua/techno/442229-svitla-ne ... um=desktop

Toimimine sõltub, tõenäoliselt, mitmest "asjaolust".

Ruuteri laadimine on misasi ?