Demograafia

[Turist 47]

...laste turvaiste (on) piiratud kasutusajaga toode ning kui turvaseadme sildil märgitud kasutusaeg on üle, siis võib lapsevanemat süüdistada "lapse elu tahtlikus ohtu seadmises" ...

Krt, seda ei teadnud - isegi ei kahtlustanud, et "toolil" on silt "kõlblik kuni"..
Tean, et istmeid, hälle jagatakse / vahetatakse vastavalt vajadusele, toimub nö taaskasutus.
Sobival hetkel, igatahes, uurin paari istet lähemalt.

Meeste puudusest - vähesusest ka ei teadnud (just see tv saade jäi vahele). Saan aru, et kes eostaks on tõsine mure koht - ei ole mehi või umbes nii.

[Kapten Trumm]

Üks tänane rannamaja "iidol" meediast. All on tekst - püha püss, kus niidab Onlyfansis mehi

[Kriku]

Palun teema juurde tagasi. Laadaks on läinud.

[Kriku]

Sündide arv on tänavu esimesel kümnel kuul varasemaga võrreldes järsult vähenenud – esialgsetel andmetel 12% vähem sünde kui mullu esimese 10 kuuga. Sõja mõju selles aga veel ei ole, seda näeme ajalise viitega. Olulisi vastuseid annab aga suvel valmiv lastega perede uuring. Üldiselt on sündide arvu langus täiesti ootuspärane, kuna sünnitusealiste naiste arv langeb aastas umbes 1% võrra. Aktiivses sünnituseas (25-34) olevate naiste arv langeb isegi kiiremini – alates 2019. aastast 2-3% aastas. Sündide arvu muutus ei ole päris samas tempos.

2021. aastal kasvas summaarne sündimuskordaja veidi. Seega ei mõjunud tervisekriis perede turvatundele ja perelisa planeerimisele oluliselt. 2022. aasta esimese 10 kuu andmetel langes sündimus ühe aasta võrdluses rekordmadalale tasemele: esialgsetel andmetel 12% vähem sünde kui aasta varem sama ajaga. See on oluliselt suurem võrreldes eelmise 2011. aasta 7%-lise sündide langusega.

Sündide arv on langenud ka teistes Euroopa riikides, mis viitab, et põhjused on laiemad, kui Eesti koroonapoliitika spetsiifilised meetmed, nagu kirjutati hiljuti Eesti Päevalehes. Ilmselt täpsustuvad tegelikud põhjused siis, kui on näha edasised arengud sündimuses – aasta on lõpliku hinnangu andmiseks liiga lühike aeg.

Samas võib arvata, et sündide arvu langus on siiski seotud juba loetletud teemadega: ebaturvalisus ühiskonnas, majandusliku kindlustunde langus, tervisekriisi otsene mõju inimese heaolule ning tervisele ja suhtluse piiratusest tingitud mõjud. Mingeid järeldusi saame teha ka juba järgmisel aastal ilmuva lastega perede uuringu tulemustest, sest seal küsime ka seda, mis mõjutab soovi (veel) lapsi saada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120111786 ... v-langenud

[Kapten Trumm]

Sündivuse mõningane kasv oli kuni 2009 masuni ja sellele järgnes langus.
EV perioodi parim sooritus oligi 2008 (16 028), seal lähikonnas püsis paar aastat ja edasi lohises see seal 13-14 000 kandis kuni viimase "rekordini".
Seda langust sünnitusealiste kadumise arvele panna on natuke mustkunsti moodi, kui "parim sünnitusiga" on ca 25 aastat, siis 2008 sünnitanud pidid olema sündinud 1983 paiku ja sündivuse langus peale taassiseseisvumist peab hakkama mõju avaldama 2016 ja hiljem. Sestap tundub mulle, et see vähikäik peale 2010 (kus masu oli ammu möödas) on rohkem põhjustatud hoiakulistest muutustest ja mitte niiväga sünnitusealiste arvu langusest (see avaldas mõju pigem 2015 paiku)

Sünnitusealiste arvu langus on muidugi tõsine fakt, aga ei maksa hetkekski unustada, et igasugu rannamajastaaridest ja onlyfansitaridest mõttetustest pole ei pereema ega laste sünnitajat, lihtsalt mõttetu ballast, kes tasapidi arengut pidurdab ja oskab vaid nõuda, andmata midagi vastu.

[Peeter]

Ajateenistusse kutsutute vanuse alampiiri langetamine ja samas ka teenistuse pikendamine suurendab tõsiselt armees olijate arvu, esimene element lainena, teine element aga jäädavalt. Ja vastupidi, vanuse alampiiri tõstmine ja teenistuse lühendamine omakorda vähendavad sõjaväelaste arvu. Täpselt samamoodi toimib see ka demograafias: Esmasünnitajate vanuse tõus tähendab auku sünnituste arvus. Kui sellega kaasneb veel ka varasem auk või suundumus alla, siis tähendab see lihtsalt vähenenud sünnitusealiste naiste esmasünnituste nihkumine lihtsalt topeltauku sünnituste arvus. Edasise sünnituste arvu planeerimiseks oleks vaja koostada graafik sünnitusea nihkumise kohta, analüüsida seda ja vaadata milliseid meetmeid seda mõjutasid, või milised mõjutaksid ja kuhu suunda, ja teiseks koostada samasugune graafik sünnitusealiste naiste kohta. Ja siis saabki hakata arvutama ja analüüsima, mida sünnitusosakondadega üle Eesti teha. Ja seda ainult demograafiliste andmete alusel, arvestamata mida teeb või lubab teha valitsus, või mida ta tegelikult teeb. Ehk siis see statistika mis tuleneb meie inimeste arvust on üks asi, aga arvesse tuleb võtta ka muid tegureid (nii otseseid kui kaudseid), näiteks juba eelpool toodud EV valitsuse/riigikogu tegevus/tegevusetus nii iibe tõstmiseks, kui ka tegevus iibe langetamiseks.

[Kapten Trumm]

Kui 80ndatel sündinud, kus aastakäigu suurus on 22-25 tuhat, suutis hakkama saada 16 000 lapsega, siis millega saavad hakkama need, kelle põlvkond on hädavaevu 14 000 suurune. Varsti hakkavad tulema aastakäigud suurusega 6000-8000. Nende kord algab umbes 10a pärast. Pluss see, et kes on sündinud 1983, on kasvanud natuke teises vaimus kui tänased lumehelbekesed.

Samas vaimus jätkates tuleb kähku asuda UKR põgenikke kodustama, et need ei sooviks enam kodumaale naasta. Sest muud taolist immigratsioonivoogu meil silmapiiril ei paista. Kõikjale jõudvad moslemid arvessei ei lähe, venelased samuti mitte. Asiaadid (mittemoslemid) võibolla ka.

[2korda2]

See, et laste saamise edasi lükkamisel peaks olema negatiivne mõju demograafiale, on intuitiivne - isegi tean mitut naist, keda 30-ndates tabasid mingid ootamatud tervisehädad. Minu teada pole aga õnnestunud seda väidet statistiliselt veenvalt tõestada.

Neid uuringuid ikka on (näidiseks üks OECD koondpaber).
Põhjused on loogilised - 35+ tõusevad mitmed riskid eksponentsiaalselt (nii lapse kui ema jaoks). Riski realiseerumisel kukub järgmise raseduse tõenäosus oluliselt. Kui alustatakse enne ema 30. eluaastat, siis pole üldiselt probleemi saada soovitud arv lapsi. Hiljem alustades aga võib erinevate tegurite (muuhulgas meeste niru fertiilsus) tõttu lihtsalt aeg otsa saada.

[2korda2]

Säärane perede toetamine on analooge mitteomav demograafiline eksperiment, aga mis meil üle jääb, midagi tuleb ju proovida. Keegi raha pärast (lõviosas) ju lapsi ei saa, aga raha ei tohiks olla laste (just selle kriitikise kolmanda) saamisel takistuseks. Sest kulud peredele kasvavad täpselt
sama järsult , kui kasvab praegune toetus teiselt kolmandale.

1. Kas saaks palun viite, mille järgi kolmanda lapse lisandumisel kasvavad perekonna kulud hüvitistega "täpselt sama järsult"? Meeldetuletuseks: 2023 makstakse kolmanda lapse sündimisel perele juurde 100 + 650 = 750EUR kuus. See on mõningal määral vastuolus siin Madis22 poolt varem viidatud summaga 511,2EUR (päritolu tean aga ei viitsi praegu head viidet metodoloogiale otsida).
2. Kas meil on pigem puudu kolmandaid lapsi või ehk hoopis esimesi? Ilma esimeseta ei sünni ühtki kolmandat. Kuivõrd jagatava raha hulk on lõplik, siis kolmandatele ekstra jagades jääb paratamatult esimestele vähem ja nood võivad üldse sündimata jääda (tulem -> sündimata jäävad ka kõik järgmised).

Ei ole sugugi hea, kui meil tekivad laste sünnitamisele "spetsialiseerunud" perekonnad. Nirum genofond, erinevad kõrgemad riskid jms. Oleks oluliselt parem, kui meil oleks võimalikult paljudel naistel vähemalt 1 laps juba enne 30. eluaastat. Mina kirjutaks kahel käel alla vanemapalga muudatusele, mille järgi makstava vanemapalga suurus oleks sõltuvuses ka ema vanusest. Midagi sellist:
20-24 - koef=1,5
25-29 - koef=1,2
30-34 - koef=1
35+ - koef=0,75.
Alla 20 ei ole mõistlik suuremate summadega toetada - võidakse lollusi teha.

[2korda2]

Tartu linnas on 37 eralastehoidu, mis pakuvad teenust alates 1aasta vanustele. Oletan, et kui on pakkumine, siis on ka nõudlust.

Tartu eralastehoiud on siin. Nüüd palun pane juurde, millised neist on reaalselt valmis vastu võtma alla 1,5-aastaseid ja kui palju selliseid kohti kokku on. Vihjeks "1-aastastele kohti N" ei tähenda, et võetakse vastu 1-aastaseid.
Teadmiseks: ma olen Tartu valla elanik ja mu noorim läks lasteaeda alles sügisel (39-kuusena), käies enne seda 10 kuud lastehoius. Ma ei arva, ma tean, milline on selle teenuse pakkumine nii Tartu linnas kui Tartu vallas.

Jah. Mina olin see, kes kirjutas, et minu arvutuskäigule eelnevad arvutused sisaldasid põhimõttelist viga arvutuste tegemise viisis. Kui sa kiidad minu pakutud arvutusmeetodi piisavalt heaks ja oled nõus otsima asjassepuutuvat statistikat, siis võib arutlust arvutuste täpsuse üle jätkata. Kui sa leiad, et on olemas parem arvutusmetoodika, mis olukorda selgemalt kirjeldab, siis selle üle võib arutleda. Kui sa ei ole valmis omaltpool diskussiooni ei vajalikku statistilist andmestikku või paremat arvutusmetoodikat lisama, siis ei ole midagi arutleda. Seni ei ole sa omalt poolt lisanud midagi asjassepuutuvat, et võiks hakata väitma, et minu arvutustes on mingisugune ebakõla selgunud.

Sina alustasid jutuga, kuis arvestama peab kõik kulusid ja tulusid. Seejärel sina kirjutasid lapsed riigi omandisse ja liitsid kõhklemata vanemate panusesse ka väidetavalt lapse kasvatamiseks tehtud kulud. Mõõtsid nö vanemate panust ühiskonda. Ma näitasin lihtsa tehtega, kuidas sul samas oli "ununenud" vanemate panusest kallimakski osutunud kulu keskharidusele - see esineb ainult laste olemasolul, "DINKId" seda kulu ühiskonnale ei põhjusta. Ehk - sa ise vastupidiselt oma rõhutusele jätsid enda arvutusest välja päris olulise kuluartikli.

[Kapten Trumm]

1. Kas saaks palun viite, mille järgi kolmanda lapse lisandumisel kasvavad perekonna kulud hüvitistega "täpselt sama järsult"? Meeldetuletuseks: 2023 makstakse kolmanda lapse sündimisel perele juurde 100 + 650 = 750EUR kuus. See on mõningal määral vastuolus siin Madis22 poolt varem viidatud summaga 511,2EUR (päritolu tean aga ei viitsi praegu head viidet metodoloogiale otsida).

Olen juba mõnda aega tahtnud küsida - aga olen end tagasi hoidnud. Kuna sul paistab mingi suur probleem olema selle 3 ja enama lapse hüvitisega, siis kas on tegemist äkki mingi kadedusefektiga? Tee siis see kolmas laps ka ära ning naudi "rikkalikku" toetust.

Võib täheldada, et meedias (mitte ainult siin) vinguvad selle "paljulapseliste raha pärast sünnitajate" teemal kas DINK-id või siis ühelapselised mugavusvanemad. Enamikus pole taolistel halli ettekujutust, mida tähendab 3 ja enam last, eriti veel siis, kui ühel on mingid probleemid, mis ei luba käia tavakorras lasteaias või koolis.

[Peeter]

Kui 80ndatel sündinud, kus aastakäigu suurus on 22-25 tuhat, suutis hakkama saada 16 000 lapsega, siis millega saavad hakkama need, kelle põlvkond on hädavaevu 14 000 suurune. Varsti hakkavad tulema aastakäigud suurusega 6000-8000. Nende kord algab umbes 10a pärast. Pluss see, et kes on sündinud 1983, on kasvanud natuke teises vaimus kui tänased lumehelbekesed.

Samas vaimus jätkates tuleb kähku asuda UKR põgenikke kodustama, et need ei sooviks enam kodumaale naasta. Sest muud taolist immigratsioonivoogu meil silmapiiril ei paista. Kõikjale jõudvad moslemid arvessei ei lähe, venelased samuti mitte. Asiaadid (mittemoslemid) võibolla ka.

Ma juba tükk aega ootasin, millal keegi selliste mõteteni jõuab ja need siia välja kirjutada julgeb. Siit sündidest edasi nn puhtalt pragmaatiliselt saab hakata koostama-planeerima lasteiakohtade vajadust, siit edasi koolikohtade vajadust jne. Aastakäigud ju kõik ees, numbrid paberil reas. Juba kümmekond aastat tagasi ütles Rein Taagepera ETV-s avalikult välja konkreetsed laused ja mõtteterad millest tulevikuks ehk tänaseks juhinduda ja mida kuhupoole mingigi tahtmise korral teha tuleks. Kõik need graafikud ja arutelud on ju demograafidel läbi töötatud ja lauale pandud. Kõikneed augud ja matsud graafikutes ei ole ju üllatus. Aastate jooksul on sellele tähelepanu juhitud, aga kõik valitsused on sellest kalanäoga mööda vaadanud, kuna sellega kiiret feimi ei saa. Enne saab neli aastat otsa, kui sedagi valitsemiseks antakse. Nüüd siis avalik mõttetera sotsiaalteadlaselt Taageperalt avaldatuna juba enne Merkeli algatatud üleeuroopalist migratsioonikampaaniat millele Eestis üks tuntud siis veel noornäitleja pani nimeks "Kapis kolli ei ole" (hmm rootslastel on kapis ikka juba päris kole koll...): "Ega loodus tühja kohta ei salli. Kui Eesti naised sünnitama ei hakka, siis tulevad siia teistest rahvustest, teist rassi, teist usku naised ja täidava selle siinse tühja koha. Aga pole mõtet naiivselt arvata, et nad siia eestlasi sünnitavad". Ja Taageperale kui pikaaegsele sotsvaadetega inimesele nüüd rahvuskonservatismi ette heita küll ei kannata kuidagi moodi. Kui me tahame oma maale eesti soost lapsi, siis juba aastaid varem oleks tulnud meetmeid (ja ikka komplektselt) kasutusele võtta. Emapalk kui selline on ainult üks instrument ja ka see on suhteliselt ainult mingite gruppide püüdmiseks instrument. Tuletan meelde, et tolleaegse valitsuse määrajaks-otsustajaks oli REF. Ja nende mõttemalliks oli sisuliselt iga rahajagamise juures "ei saa, ei ole, või siis äärmisel juhul oleme nõus, kui rikkad saavad rohkem" (sest nemad teavad kuidas rahaga ringi käia). Sellisena muunduski emapalga idee kui selline rohkem "senise elustiili jätkamise toetuseks ajal kui ema ei saa osaleda tööturul". Jutt oli juurde, et loodame saada (esma)sünnitama naisi, kes on jätnud siiamaani oma (esik)lapse sünnitamata just palga/karjääri pärast, läheme püüdma neid hästi haritud ja heal palgal olevaid naisi, kes siiamaani on valinud lapse asemel raha. Ja sellepärast tuleb talle siis ka riigi kulu maksta rohkem kui mõnele teisele noorele emale, et ta saaks oma senist elustiili jätkata. Ja kui noorel emal (head) palka pole ette näidata, siis pole talle ka riigi toetust sellises ulatuses vaja. Sest ei tema, ega tema laps ju selliseid summasid ei vaja, sest neil pole selliseid summasid ju olnudki. Ometi tuldi seaduse eesmärgi selgitamisel välja ju üllate plaanidega, LAPSE vajaduste rahuldamise ideega, aga mitte EMA vajaduste rahuldamise ideega. See oli refide nõue sotsidele, et antud toetus refide heakskiidu saamiseks RK-s tuleb ümber dimensioneerida-diferenseerida niimoodi, et see oleks oluliselt suuremas sõltuvuses senisest palgast ja oluliselt tõsta tuleb väljamaksete ülempiiri. Nüüd helbime seda tulemust ja suundumust, et ega lapsi enne tulegi, kui kopsakas palgasedel koos tasutud sotsmaksuga EMTA-le juba kaks aastakest tiksunud on.... Ise oleme sinnapoole surunud. Ainult, et üks seadus on valitsus(t)el vastu võtmataja RT-s avaldamata jäänud.: "Naise fertiilse ea pikendamine ja sünnitusriskide ilmnemise tõenäosusgraafiku edasilükkamine ... (täida ise lünk) aasta võrra." Täpselt samamoodi, nagu on valitsus jätnud vastu võtmata seaduse "Päikesele seatud kohustus paista EV territooriumil ka öisel ajal ühtlustamaks päikesepaneelide energiatoodangut ööpäeva lõikes."

[Kapten Trumm]

Sellisena muunduski emapalga idee kui selline rohkem "senise elustiili jätkamise toetuseks ajal kui ema ei saa osaleda tööturul".

Siinkohal ma vaidlen vastu - miks peaks premeerima inimesi, kes on näinud rohkem vaeva (need kelllele Kanada onu miljardi pärandab, on vähevõitu), õppinud ja teinud rohkem, "premeerida" lapse saamisel tuntava elujärje langusega? Enamik neist "rikkuritest" on siiski ka Maxima kassatädist rohkem pingutanud, õppinud, riskeerinud ja kõrbenud. Eesti suurettevõtjate hulgas pole eriti kedagi, kelle edu põhineb vanaonu pärandusel. Kui samas Maximas on enamik töötajaid hädapärast Eesti keelt rääkivad üle keskea vene naised, kes pole siiani viitsinud eesti keelt selgeks õppida, siis ongi selline töö neile sundkäik, enda laiskuse tingitud muide. Meil on enamik asju tasuta kättesaadavad ja riik kannab lausa kandikul kätte, aga mingid tegelased lihtsalt ei viitsi õppida. Näiteks Briti saadik või Soome saadik (kes asuvad siin vaid mõni aasta) räägivad eesti keelt palju paremini kui siin 40 aastat elanud venelased.

Siin on tõepoolest kaks maailmavaadet, üks ütleb, et tublidust ei tohi karistada ja teine ütleb, et tulebki karistada. Sinna hulka käib ka see astmelise tulumaksu jama. See, et me turbokiirusel oleme jõudnud sinna kus praegu, põhineb lihtsalt sellel, et sotside taolisi pole lastud raha ümber jagama.
Seda, et ametnik või poliitvorst suudab raha jagada õiglaselt ja omakasuta, mina hästi ei usu. Olen oma elust 22 aastat pidanud kedagi või midagi juhtima ja muutun järjest parempoolsemaks - et nähtu/kogetu kinnitab seda, et normaalne elujärg on Eestis kinni ikka 80% tahtepuuduses/laiskuses ja nii 20% määravad seda kaasa antud eeldused. Minu vanematel nappis ka raha minu (üli)koolitamises, sestap teisest kursusest käisin iga päev täiskohaga tööl (ja paljud kindlasti veel). Kuid rohkem oli neid tegelasi, kelle õhtud möödusid ühika koridoris õlut lakkudes ja muidu lällates.

Inimene peab ise olema edasipüüdlik ja töökas ning seda ei tohi "premeerida" järjekordse maksuastmega või raha äravõtmisega. Soomes näiteks jagab maksuamet ise soovitusi, kuidas vältida järgmist maksuastet ja selle asemel "oü-tada", vot selline edulugu raha ümberjagamisest, mida meie poliitikud armastavad eduloo näitana tuua.

[LupusII]

Ma tean seda ,et kolmanda lapsega midagi odavamaks ei lähe. Kulutusi tuleb järjest juurde lasteaed , huvikool ,trenn , treeninglaagrid , sünnipäevad , ekskursioonid .VW Golfi neid enam ei mahuta . 2 toalises korteris ... paned teisele narile kolmanda peale ja saab ikka. Riided! Ei ole päris nii ,et kõik kannavad suure venna vanu riideid , eriti kui järgmine on kogemata õeke. Liising kogu eluks on nad nii ehk naa ,aga on tore kui riik natuke panustab oma tulevastesse maksumaksjatesse . Ja muide joomarluseks ei jää kogu selle tralli kõrvalt lihtsalt aega . Hea on kui vanema poisiga laupäeval jahile saab.
Tehke lapsi ja liituge klubiga

[Peeter]

Kes see siin karistamisest räägib? See on jällegi puhas demagoogia, see karistamise jutt. Tegemist on naise enda sooviga (siiani vähemalt). Mitte kedagi ei karistata sünnituskohustusega. Lihtsalt see on riigi (st ka meie enda) valik: kellelt ja millise raha eest ja kui palju me lapsi ostame. (Ja palun mind mitte süüdistada küünilises sõnakasutuses, mina olen sõnumitooja vaid). Katma-toitma-kasvatama-koolitama (suures osas kinni tampima) peab riik nagunii. Nüüd siis valime kui palju, kellelt ja millise raha eest me neid ostame. Nüüd juba on teema ka laienenud mitmendat last ja millise raha eest ja kellelt me ostame. Ilmselgelt rikkamatelt ostes tuleb ka rohkem maksta. Ja nüüd lisandub siia selline mõõtmatu tõlgendus kvaliteedist ja kvantiteedist. Kas rikkama inimese laps on ikka kõrgema IQ-ga? Ja vaesema pere laps madalama IQ-ga? kas meil selle kohta uuringut üldse ongi (rõhk sõnal meil siin)? Kas panustades eeskätt rikastele suudame täita puudujäägi kvantiteedis? Kas väikse ja vaese riigina saame üldsegi öelda, et kellegi laps siin EV-s on rohkem ja kellegi oma vähem väärt? Kui eetiline ja humaanne sellise seisukoha väljaütlemine on? Kas meie riik EV üldse peaks soosima rikaste elitariseerumist? Vastandiks sellele elitarismile on muideks populism. Kas ajal, kui meil kiretakse aina suuremast ja suurenevast sotsiaalsest ebavõrdsusest, peaksime tegelema meetmetega, mis seda veelgi suurendavad, seda enam kui tänaseks on selgunud, et maksa kuidas tahad rikkad ikkagi RIIGI demograafiliseks püsimajäämiseks vajalikku kvantiteeti ei taga, ega kavatsegi tagada? Kas rikaste puudujäägi katame ukrainlaste, islamistide või kellega, aga eieiei omamaistelt vaestelt meie endi keskelt ei mingil juhul? Riikliku prioriteediga küsimusi valitsuse stratcom-ile kohe küllaga.

Ja palun mitte kiskuda siit välja üksikuid lauseid, et siis omal äranägemisel mõtet ümber vormida.