Sellisena muunduski emapalga idee kui selline rohkem "senise elustiili jätkamise toetuseks ajal kui ema ei saa osaleda tööturul".
Siinkohal ma vaidlen vastu - miks peaks premeerima inimesi, kes on näinud rohkem vaeva (need kelllele Kanada onu miljardi pärandab, on vähevõitu), õppinud ja teinud rohkem, "premeerida" lapse saamisel tuntava elujärje langusega? Enamik neist "rikkuritest" on siiski ka Maxima kassatädist rohkem pingutanud, õppinud, riskeerinud ja kõrbenud. Eesti suurettevõtjate hulgas pole eriti kedagi, kelle edu põhineb vanaonu pärandusel. Kui samas Maximas on enamik töötajaid hädapärast Eesti keelt rääkivad üle keskea vene naised, kes pole siiani viitsinud eesti keelt selgeks õppida, siis ongi selline töö neile sundkäik, enda laiskuse tingitud muide. Meil on enamik asju tasuta kättesaadavad ja riik kannab lausa kandikul kätte, aga mingid tegelased lihtsalt ei viitsi õppida. Näiteks Briti saadik või Soome saadik (kes asuvad siin vaid mõni aasta) räägivad eesti keelt palju paremini kui siin 40 aastat elanud venelased.
Siin on tõepoolest kaks maailmavaadet, üks ütleb, et tublidust ei tohi karistada ja teine ütleb, et tulebki karistada. Sinna hulka käib ka see astmelise tulumaksu jama. See, et me turbokiirusel oleme jõudnud sinna kus praegu, põhineb lihtsalt sellel, et sotside taolisi pole lastud raha ümber jagama.
Seda, et ametnik või poliitvorst suudab raha jagada õiglaselt ja omakasuta, mina hästi ei usu. Olen oma elust 22 aastat pidanud kedagi või midagi juhtima ja muutun järjest parempoolsemaks - et nähtu/kogetu kinnitab seda, et normaalne elujärg on Eestis kinni ikka 80% tahtepuuduses/laiskuses ja nii 20% määravad seda kaasa antud eeldused. Minu vanematel nappis ka raha minu (üli)koolitamises, sestap teisest kursusest käisin iga päev täiskohaga tööl (ja paljud kindlasti veel). Kuid rohkem oli neid tegelasi, kelle õhtud möödusid ühika koridoris õlut lakkudes ja muidu lällates.
Inimene peab ise olema edasipüüdlik ja töökas ning seda ei tohi "premeerida" järjekordse maksuastmega või raha äravõtmisega. Soomes näiteks jagab maksuamet ise soovitusi, kuidas vältida järgmist maksuastet ja selle asemel "oü-tada", vot selline edulugu raha ümberjagamisest, mida meie poliitikud armastavad eduloo näitana tuua.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.