Nutt ja hala

[Kilo Tango]

...

Üldiselt "kuidas õpetada" teemal ei maksa õpilaste hulgas referendumit korraldada, 90% vastuseid lähtub inimliku rikutuse/mugavuse tasemest.
...

Ära ole selles sugugi nii kindel. Mul siin üks põhikooli lõpetaja ja seetõttu on selle seltskonna kohta natuke rohkem arusaamist tekkinud. Tänapäeva noored on tegelikult üsna nutikad ja ootamatult laia silmaringiga. Nad teavad väga hästi, et nad käivad koolis asja pärast, mitte selle pärast, et "peab". Ka teavad nad väga hästi, et nende saadav haridus mõjutab nende tulevikku. Nad otse nõuavad, et neid õpetataks hästi ja hoiavad häid õpetajaid. Neile ei meeldi halb õpetamine ja halvad õpetajad ja nad oskavad häid õpetajaid halbadest eristada üsna hästi. Ja erinevalt sinu stereotüüpidest ei salli nad õpetajaid, kes "lasevad lõdvalt läbi" vms. Samamoodi, kui neile ei meeldi vana kooli karmi joont ajavad mutid/pässid.

Näiteks minu tütrel oli suurepärane ajaloo õpetaja. Vana kooli mees, aga mitte selline karmi joone tüüp, vaid tõepoolest hea õpetaja, kes hoolis sellest, et ajalugu lastele selgeks saaks. Põhikooli viimases tunnis tüdrukud nutsid, et see on selle õpetajaga viimane tund.

[Turist 47]

Üldiselt "kuidas õpetada" teemal ei maksa õpilaste hulgas referendumit korraldada, 90% vastuseid lähtub inimliku rikutuse/mugavuse tasemest.

90%...? . Puutun kokku, näen reaalselt igapäevaselt, kuidas gümnasistist "noor daam" õpib nagu "meeletu".
Noortel on väga kõrged eesmärgid, mingist mugavusest ei saa rääkida, veel vähem rikutusest. Teavad täpselt, mida teevad, kuhu tahavad jõuda.

Mina olen see, kes püüab võimaldada lapsele puhkust, ehk olen "nurgas vait", et mitte segada.
Enda eest rääkides, siis "omal ajal" enda õpitulemused olid suht kekpäraselt või pigem ülespoole.., aga sellist "jubedat koormust", millega täna kokku puututakse ja kuidas ainult õppimisele keskendudakse ei oska mäletada.
Ja tänased noored on väga targad, igas mõttes. Ei muud.

Lisa.
Krt. Hea Kilo Tango kribas sama tsitaadi alusel, samast asjast. Justkui koos oleks arutanud - kirjutanud.
Kustutama, seekord, ei hakka

[wolfgang]

Ma kirjutasin "tööalaselt". Termodünni, elektri jms. põhivalemid ei ole viimase 100 aasta jooksul ka eriti muutunud(ma ei räägi siin mingitest kvantidest). Newtoni füüsika paarsada aastat kauemgi, aga, kuigi need valemid võivad peas olla, enda arust siis ühel hetkel võib kergesti selguda, et mingi tehe jäi nt. kahega läbi jagamata, kuskilt ununes ruutjuur võtta vms.. ja on jama käes. Minu silmis on suurem probleem, kui mõne valemi mitte tundmine, valdav oskamatus ühikuid teisendada, mis jätab kodanikule "mütsi pähe tõmbamiseks" väga avarad võimalused.

[_dumbuser_]

See matemaatika on ikka sigaraske asi. Enamus ei saa elu lõpuni aru isegi sellest misasi on % või mismoodi seda süüakse. Võib proovida küsida, et kui hind koos käibemaksuga on 100 raha siis palju on ilma käibemaksuta ja seda juhtumil kui KM on 20%. Minu kogemus ütleb, et õigeid vastuseid on ikka väga vähe, umbes sama palju nagu see KM %. Ja see on täpselt seesama asi mis võiks põhikoolis selgeks saada.

[Walter2]

Keegi naisterahvas Sults rääkis just raadios, et probleemiks olla olnud see, et lapsed ei teadnund valemeid.

See samune naisterahvas arvas, et trapetsi pindala arvutamine on ka ülemõistuse keeruline tegevus, mille jaoks oleks vaja kuskilt valemit järgi vaadata. Sest kes tänapäeval ikka ilma valemite leheta suudab kodus tapeedi ruutmeetreid kokku arvutada

Ja selline on kooli direktor

See oli kunstikool.. Mingi asja pindala valemi tuletamine (kui tegu pole kõrgema järgu kõveratega) põhineb samas loogilisel mõtlemisel ja analüüsivõimel millega paraku tänapäeva noored eriti ei hiilga.

[Health]

Lisa.
Krt. Hea Kilo Tango kribas sama tsitaadi alusel, samast asjast. Justkui koos oleks arutanud - kirjutanud.
Kustutama, seekord, ei hakka

Siiski kui antud põlvkonnaliige, küll pigem selle põlvkonna geront, ütleks et see on lastetoa küsimus. Seega võivad akf-id Turist ja KT vast teemapealkirja vaadates ootamatult endale seljale patsutada. Jõuab ka neid kes tahavad läbi libiseda gümnaasiumi ja ka ülikooli. Võib-olla olen teiste omasuguste suhtes ülekohtune aga ei pea meid üldsegi nii tublideks kui meie eelkäijad meid tahavad pidada. Samas pole me ka päris vorstid, et ma ei kalduks päris vanamehelikku heietamisse kuidas noorus on hukkas.

[Madis Reivik]

Ega neid päheõpitavaid valemeid väga palju pole, enamuse saab tuletada.
Polütehnikumis oli kunagi selline õpetaja nagu Viktor Luigelaht. Läbi aegade kõige parem õppejõud keda tean, kahjuks nüüd mõnda aega juba manalas.

Tema ei pooldanud ka tuima päheõppimist vaid tahtis et see lontrusekari sisuliselt aru saaks. Arvutasin eksamil koonuse ruumala integraaliga, kuna valem oli meelest ära läinud. Selle peale ütles ta et paneb mulle kuue aga kuna reeglid ei luba siis sain eksami 5+. Igaks juhuks märgin ära et ma ei kiida siin ennast (mis on ka oluline tegevus) vaid ikka Luigelahte, sellised õppejõude peaks kasvõi kloonima kui muidu ei saa.

Matemaatika põhiviga on selles et põhikooli lõpus ja keskas peaks selle füüsikaga kokku panema. Abstraktne tuletis ja integraal - keegi ei saa aru miks seda vaja on. Lisaks on füüsikas vahel integraalid ja tuletised natuke teisel kujul esitatud, õpilane ei pane pilti kokku. Tüüpiline küsimus mida olen kuulnud ka täiesti haritud inimestelt - kas ma võin siis füüsikas neid samu valemeid kasutada ? (nt ruutvõrandit lahendada).

Tuleks mat ja füss kokku keevitada alates nt 7. klassist, see aitaks kaasa.

Lisaks veel - koroona ajal kaugõppes toimus katastroof. Vanemad kodus reeglina keska matemaatikat eriti ei oska, online ülesannete lahendamine toimus "aja peale" ning lisaks oli süsteem vigane (ise leidsin paar kala sealt ja peale õpetajale kirjutamist sai 3st 5).

Vanemad ja lapsed peavad vaeva nägema, kusagil pole kirjas et elu peab lihtne olema !

[Kapten Trumm]

Põhikoolist gümnaasiumisse edasi minek tähendab ju seda, et kodanik näeb oma edasist haridusteed akadeemias. Mitte kokana. See tähendab, et see seoste leidmine on oluline ja järelikult peab see pagas endal peas olemas olema.

Sina nüüd ka Brutus, tuleb tsiteerida klassikuid
Gümna on päris suure hulgal noortel lapsepõlve pikendus, sest enamik vanemaid ei saada lihtsalt oma last peale 9. klassi lõpetamist kutsekooli, mis tähendab tihtipeale oma elu peale minekut (paljud kutsekad ei asu nt Tallinnas). Tegelikult on üllatavalt paljudele "tibimagistritele" ka kõrgkool lapsepõlve pikenduseks (vanemate raha eest enamasti), kui ikka eeldusi on vähevõitu, tuleks varem tootvale tööle siirduda, mitte elada head tudengielu ja ladestuda seejärel riiklikku bürokraatiaaparaati. Toosama viidatud Pässa gümna oligi üks taolisi gümnasid omal ajal, kuhu laekusid need, kes valikuliste koolide latti ei ületanud. Sestap mulle uudis, et pooled ei läbi seal mata eksamit, kulmekergitav polnud.

Rääkides sellest lolliks õppimisest, mind on kutsutud enne jaanipäeva oma tütre medalitseremooniale (lõpetas gümna kuldmedaliga), kaks viimast aastat on ta vabal ajal käinud juba tööl ja sebinud poistega, et mingit koolist tulekust poole ööni õppimist pole küll nähtud - millest ma võin järeldada, et see viieline õppimine pole alati midagi elu pingutamine (osadele kindlasti on). Ka kes peab gümnad poole ööni iga päev õppima, peaks äkki endalt küsima, et kas pole tegu ülevõimete väljakutsega.

Mina õppisin päris tugevas provintsikoolis ja jäin juuksekarva jagu kullast ilma, käisin ikka 3 korda nädalas trennis ja ei mäleta, et ma oleks pidanud hiljem kui 22.00 magama minema. Osa noori inimesi ähib seepärast kõvasti, et nad ei oska oma aega kasutada/seda kulutatakse igasugu jama peale.

[Kriku]

Põhikoolist gümnaasiumisse edasi minek tähendab ju seda, et kodanik näeb oma edasist haridusteed akadeemias. Mitte kokana. See tähendab, et see seoste leidmine on oluline ja järelikult peab see pagas endal peas olemas olema.

Suur hulk kutseharidust on siiski keskhariduse baasil.

[Kilo Tango]

... ka neid kes tahavad läbi libiseda gümnaasiumi ja ka ülikooli. ...

Ma ei usu, et see "läbi libistada soovijate" seltskond oleks olulisel määral erinev, kui 70-datel näiteks (ehkki, kui kellelgi on selle kohta mingeid andmeid, siis oleks huvitav lugeda).

VÄGA suur probleem tänapäeval on ikkagi kogu tasuta kättesaadava massilise kvaliteetse meelelahutuse konkurents lapse tähelepanu pärast. Kui kõvad õppijad me ikka oleks vanasti olnud, kui igal hetkel oleks saanud taskust teleka välja võtta ja vaadata sealt täpselt seda, mida tahad (sisuliselt vabadus, mille nutitelefon tänapäeva lapsele annab)? Või igal hetkel mängida mistahes arvutimängu kümnete tuhandete hulgas?

Mitte lapsed ei ole süüdi, vaid täiskasvanud, kes ei suuda luua keskkonda ja motivatsioonimudeleid, mis aitaks lastel selles võikas keskkonnas hakkama saada ja tähelepanu hoida.

[_dumbuser_]

Mmmm... koroona... koondamised ... koduõpe ... Kuskil 15 aasta pärast juhivad riiki töötute alkohoolikute poolt kodus õpetatud lapsed. Tulevik on igatahes tume mis tume ....

[Health]

Ma ei usu, et see "läbi libistada soovijate" seltskond oleks olulisel määral erinev, kui 70-datel näiteks (ehkki, kui kellelgi on selle kohta mingeid andmeid, siis oleks huvitav lugeda).

Päris kindlalt ei olegi, aga see mu lühikese teksti mõte oligi. Inimloomus ei ole tegelikult muutunud ning noored lähtuvad lõpeks samadest soovidest millest on nad aastasadu lähtunud. Vast ainukesed erinevused on need, et kui 70ndatel oli mingigi lootus saada ilma akadeemilise hariduseta haljale oksale siis tänaseks on neid oksi ikka korralikult harvendatud, ning see, et noort vaadeldakse kui oma soovide, oskuste jms-ga isiksust natukene varem.

[Kriku]

1970-ndatel oli suvalise kesklinna poe osakonnajuhatajal juba väga haljas oks ning bussijuht võis ka saada mitu kõrgharidusega valgekrae palka. NSVL oli väärdunud süsteem ja sellega võrdlemisel pole mõtet.

[AMvA]

Keegi naisterahvas Sults rääkis just raadios, et probleemiks olla olnud see, et lapsed ei teadnund valemeid. Kui neid endiselt tuupima peab on nõme küll. Mälu saab ka muudmoodi treenida ja kui kuskil ellujäämise situatsioonis läheb püramiidi ruumala valemit vaja siis on lihtsalt S**T päev mis teha

Matemaatika ja ka füüsika valemid on täiesti loogilised ja nende teadmine näitab põhimõttest arusaamist. Iga shimpans oskab googledada: ristküliku pindala valem.

[Health]

Siin pole vaja ainult NSVLiga võrrelda, vast seda keegi ei vaidlustagi et selle ühiskonnakorraldusega pole vaja tänasel päeval sellises mõttes võrrelda. Siiski polnud lääneski 70ndatel veel kaalukauss nii valgekraeliste poole kaldu kui see on tänapäeval.