Autotehnikateema

[isakene]

Hammasrataspumbad sobivad paremini suure viskoossusega vedelike pumpamiseks. Väikese viskoossusega vedelike pumpamisel pumba mahuline kasutegur väheneb. Pumbas kasutatav tihendamine lõtkudega pole sellisel juhul tõhus, sest osa pumbatavast vedelikust pääseb lõtkude kaudu survepoolest imemispoolde tagasi.[/i]

Tõlge maakeelde: õlipumbal on vedelamat õli raskem pumbata. Seda võib näha ka õli soojenemisel (muutub vedelamaks), kuna õlisurve langeb. Õlisurve langeb, kuna vedelam õli pääseb detailide vahelt kergemini välja, kuid kuna pumba tootlikkus langeb samuti (vedelamat on raskem pumbata), siis langeb ka õlisurve.

See kehtib survetel 50+ bar. Selleks et 5 bar survel mootori- või hüdroõli erineval viskkoossusel oluline tootlikkuse vahe tekiks, peab pump ikka väga kulunud olema. Surve langus mootoris tekib esmalt mootori pindade kulumise tõttu.

isakene @tegeleb erinevate hammasrataspumpadega igapäevaselt 20+ aastat.

[AMvA]

Õlipumba tootlikkuse mõõtmisest manomeetriga - kuskohas sellest räägiti? Mingi lennukitehnikute huumor või?
Olen rääkinud vaid sellest, et madalatel pööretel pole õlitus piisav, mida indikeerib madala(võitu) õlirõhk.
Õlirõhku mõõdetakse ikka manomeetriga, isegi TTÜ autotehnika kateedris, kus ma õppinud olen, käis manomeetriga.

Aga natuke rahvalikku teooriat kah.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump

Sealt väljavõtteid extra davidsoni-mehele.

Tootlikkus
Hammasrataspumbad on pöördetootlikkusega Vp = 1,2...250 cm³/p (kuupsentimeetrit pöördele) ja mõeldud töötama rõhkudel kuni 250 baari (1 baar on ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga). Pumbad ei ole reguleeritavad, s.t. nende pöördetootlikkus ei ole muudetav.

Pumba teoreetiline tootlikkus on arvutatav valemiga

Vp = 10−3*π*m*z*h*b cm³/p, kus

m – hammasrataste moodul, mm; z – hammasrataste hammaste arv; h – hamba kõrgus, mm; b – hamba laius, mm.

Tõlge maakeelde: õlipumba tootlikkus sõltub mootori pööretest, madalatel pööretel on tootlikkus väike (väiksem kui suurtel).

No nüüd sa Trummikene hüppasid ikka kahe jalaga ämbrisse

Õlipump on pöördtootlik, st. tema tootlikkus sõltub vaid pumba geomeetrilistest parameetritest (kas sa näed kuskil tootlikkuse valemis mootri pöördeid?).
Ning mootori jaoks on just oluline, kui palju pump pumpab õli ühe pöörde kohta, on see siis 2000 p/min või 10 000 p/min. Mootori jaoks on täiesti poogen kui palju pump pumpab õli minutis või tunnis või ööpäevas.

[Walter2]

Aga natuke rahvalikku teooriat kah.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump

Sealt väljavõtteid extra davidsoni-mehele.

Tootlikkus
Hammasrataspumbad on pöördetootlikkusega Vp = 1,2...250 cm³/p (kuupsentimeetrit pöördele) ja mõeldud töötama rõhkudel kuni 250 baari (1 baar on ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga). Pumbad ei ole reguleeritavad, s.t. nende pöördetootlikkus ei ole muudetav.

Pumba teoreetiline tootlikkus on arvutatav valemiga

Vp = 10−3*π*m*z*h*b cm³/p, kus

m – hammasrataste moodul, mm; z – hammasrataste hammaste arv; h – hamba kõrgus, mm; b – hamba laius, mm.

Tõlge maakeelde: õlipumba tootlikkus sõltub mootori pööretest, madalatel pööretel on tootlikkus väike (väiksem kui suurtel).

No nüüd sa Trummikene hüppasid ikka kahe jalaga ämbrisse

Õlipump on pöördtootlik, st. tema tootlikkus sõltub vaid pumba geomeetrilistest parameetritest (kas sa näed kuskil tootlikkuse valemis mootri pöördeid?).
Ning mootori jaoks on just oluline, kui palju pump pumpab õli ühe pöörde kohta, on see siis 2000 p/min või 10 000 p/min. Mootori jaoks on täiesti poogen kui palju pump pumpab õli minutis või tunnis või ööpäevas.

Vaata nüüd uuesti seda valemit - see on tootlikkus kuupsentimeetrit/pöördele.

[OLAVI]

Tänapäevased autod sõidavad ka ikka vabalt miljoni ära, tuleb ainult tuld kogu aeg kolbide peal hoida. ...
... Ma olen ise ka sõitnud täitsa ausalt ja ilma kerimata 620 000. Taksojuht ei olnud, lihtsalt toona ei olnud nii paikne ja lisaks pidasin ühte autot 17 aastat. 81 kw Passat. ...

Kui kogu aeg hoida tuli rummus, siis sõidavad autod ise küll aga mitmenda mootoriga, kui tervet mootorit tahetakse lugeda tänapäeval kuluosaks?
(Kuulu järgi Saksa ADAC, mis hindab autode töökindlust ei loe rikkeks "kuluosa asendamist" ja seepärast on mitmetel autodel juba ammu näiteks käigukast tootja poolt nimetatud kuluosaks.)

... Siin teemal peab ikka silma peal hoidma, et noortele ei õpetataks võrratuid teooriaid õlipumba tootlikkuse mõõtmisest manomeetriga ja muud sellist jama.

Polegi võimalik enam mõõta, kui ava pole.
Uurisin siin varuosade katalooge ja mitmetele pärast 2018 aastat toodetud mootoritele ei anta varuosade kataloogides enam õlirõhu andurit. (Teised andurid on näha.)

Kuna uued robotite poolt koostatud mootoreid on odavam toota kui inimese poolt remontida ja kui mootor on kuulutatud kuluosaks (nagu "eluaegse õliga" käigukastid) mille remonti tootja ei näe ette, siis polegi mootoritel ka õliandurit ega selle ava vaja, millest saaks õlirõhku mõõta.

Kui õlivahetusvälp on 30 000km, siis pannakse tehases õli sisse ja tehakse garantii ajal veel KAKS õlivahetust ning kui 120 000 spidokale kerib ja mootorisse probleem tekkib, siis tuleb tootja juhendi järgi uus mootor osta.

[OLAVI]

Hammasrataspumbad on pöördetootlikkusega Vp = 1,2...250 cm³/p (kuupsentimeetrit pöördele) ja ...

... Õlipump on pöördtootlik, st. tema tootlikkus sõltub vaid ...

Vaata nüüd uuesti seda valemit - see on tootlikkus kuupsentimeetrit/pöördele.

Pikkade sõnade ja mitmesõnaliste liitlausete mõistmisega on varemgi raskusi olnud.

[Walter2]

Tänapäevased autod sõidavad ka ikka vabalt miljoni ära, tuleb ainult tuld kogu aeg kolbide peal hoida. ...
... Ma olen ise ka sõitnud täitsa ausalt ja ilma kerimata 620 000. Taksojuht ei olnud, lihtsalt toona ei olnud nii paikne ja lisaks pidasin ühte autot 17 aastat. 81 kw Passat. ...

Kui kogu aeg hoida tuli rummus, siis sõidavad autod ise küll aga mitmenda mootoriga, kui tervet mootorit tahetakse lugeda tänapäeval kuluosaks?
(Kuulu järgi Saksa ADAC, mis hindab autode töökindlust ei loe rikkeks "kuluosa asendamist" ja seepärast on mitmetel autodel juba ammu näiteks käigukast tootja poolt nimetatud kuluosaks.)

... Siin teemal peab ikka silma peal hoidma, et noortele ei õpetataks võrratuid teooriaid õlipumba tootlikkuse mõõtmisest manomeetriga ja muud sellist jama.

Polegi võimalik enam mõõta, kui ava pole.
Uurisin siin varuosade katalooge ja mitmetele pärast 2018 aastat toodetud mootoritele ei anta varuosade kataloogides enam õlirõhu andurit. (Teised andurid on näha.)

Kuna uued robotite poolt koostatud mootoreid on odavam toota kui inimese poolt remontida ja kui mootor on kuulutatud kuluosaks (nagu "eluaegse õliga" käigukastid) mille remonti tootja ei näe ette, siis polegi mootoritel ka õliandurit ega selle ava vaja, millest saaks õlirõhku mõõta.

Kui õlivahetusvälp on 30 000km, siis pannakse tehases õli sisse ja tehakse garantii ajal veel KAKS õlivahetust ning kui 120 000 spidokale kerib ja mootorisse probleem tekkib, siis tuleb tootja juhendi järgi uus mootor osta.

Ning kuidas see ilus jutt langeb kokku EU viimaste direktiividega asjade eluea pikendamisega nende remondi ja taaskasutuse teel?

[Rebane11]

Minu Volvo V50 on afk Trummi oma kõrval poja. 2008 aasta väljalase. 2 l diisel. 235000 läbisõit. Pere läks täna sellega randa ja auto läks "lõhkuma". Õnneks manuaal ja abikaasal jätkus oidu käiguga välja suretada. Esialgne vaatlus andis õlikoguse karteris- topelt norm. Valget emulsiooni pole, disla lõhna ka justkui pole. Aga mis muu see saab olla? Samas kuu aega tagasi käis ülevaatusel ja saastenäitajad olid OK. Seega pihustid jätaks kõrvale. Kõrgsurve pumba tihendi teema? Mootor siiani töötas laitmatult.

[Smith]

Sestap võhikust nisanäpul on targem sõita mõne uue tainasplekist ja taaskasutatavast plastmassist aparaadiga. Selline küll müriseb ja raputab nagu Kopli tramm, aga alati võib ju nutiseadme valjemini mängima panna

“Ära usalda kapitalisti, kes niidab oma (suure) krundi muru.”
Mina teenin oma põhitööga tunnis rohkem, kui maksan õlinäpule autoremondi eest tunnis. Milleks ma peaks seda lolli tööd ise tegema, kui tõstuki jms töövahendite puudumise tõttu võtab see ka kauem aega? Lihtsat, et saaks mingi vana parsaga soodsalt sõita ?

[AMvA]

Aga natuke rahvalikku teooriat kah.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump

Sealt väljavõtteid extra davidsoni-mehele.

Tootlikkus
Hammasrataspumbad on pöördetootlikkusega Vp = 1,2...250 cm³/p (kuupsentimeetrit pöördele) ja mõeldud töötama rõhkudel kuni 250 baari (1 baar on ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga). Pumbad ei ole reguleeritavad, s.t. nende pöördetootlikkus ei ole muudetav.

Pumba teoreetiline tootlikkus on arvutatav valemiga

Vp = 10−3*π*m*z*h*b cm³/p, kus

m – hammasrataste moodul, mm; z – hammasrataste hammaste arv; h – hamba kõrgus, mm; b – hamba laius, mm.

Tõlge maakeelde: õlipumba tootlikkus sõltub mootori pööretest, madalatel pööretel on tootlikkus väike (väiksem kui suurtel).

No nüüd sa Trummikene hüppasid ikka kahe jalaga ämbrisse

Õlipump on pöördtootlik, st. tema tootlikkus sõltub vaid pumba geomeetrilistest parameetritest (kas sa näed kuskil tootlikkuse valemis mootri pöördeid?).
Ning mootori jaoks on just oluline, kui palju pump pumpab õli ühe pöörde kohta, on see siis 2000 p/min või 10 000 p/min. Mootori jaoks on täiesti poogen kui palju pump pumpab õli minutis või tunnis või ööpäevas.

Vaata nüüd uuesti seda valemit - see on tootlikkus kuupsentimeetrit/pöördele.

Ja mis ma siis valesti ütlesin?

[vanahalb]

Milleks ma peaks seda lolli tööd ise tegema, kui tõstuki jms töövahendite puudumise tõttu võtab see ka kauem aega? Lihtsat, et saaks mingi vana parsaga soodsalt sõita ?

Mul on tõstukid ja igasugused töövahendid küll olemas aga aega läheb alati rohkem kui õlinäpul. Sel lihtsal põhjusel et iga päev ei tegele ja enamasti on meelest läinud et kuidas ja mismoodi just sel auto tehti. Tuleb juutuubis tuhnida ja poolakatelt õppida. Või kui tööriistu ka pole siis vaadata et mida Sahara-tagused mehed vaatamiseks üles on pannud.

Ma ei tee seal üldse mitte selleks et saaks mingi vana parsaga soodsalt sõita vaid selline asi annab meelerahu. Sõidad näiteks nädalavahetuseks polaarjoone taha virmalisi vaatama, külma on 30 kraadi ja 30 km ulatuses pole ühtegi hingelist, tuled välja, kuulad vaikuses kuidas külmunud varesed pea ees vastu jäätunud hangi räntsatavad ja rsk, auto enam käima ei lähe. Siis tead kohe et tõmbad sealt juhtme otse või seda asja pole vajagi ja oled juba palju rahulikum isegi tuliuue autoga.
Või mis sa siis teed kui suurtükivägi põmmutama hakkab? Helistad autoabisse ja ütled et kell on pool kaks või Need õlid kes tõesti teavad ja kellele saab alati helistada ja esigi õpetavad ka lähevad tavaliselt ilgelt närvi kui keegi telefonis seletab et "midagi nagu käiks kuskil vasta ja käik nagu läheks sisse ja nagu ei läheks ka ja nii edasi ja tõesti"

[Rebane11]

Spetsialist on see, kes teab üha vähematest asjadest üha rohkem ja rohkem. (ei mäleta, kes kelle ütlus, Saul Bellow äkki?)
Mina olen teinud kapitaalset remonti 4 mootorile (T- 40 ja Belarussi mootori remont siia ei kuulu) - nendest karmidel 90.aastatel Perkinsi väiksele ja suurele kombainimootorile. Aga viimased 20 aastat ma autot enam ei remondi (v.a. pisiremont- tulepesu mootori vahetus viimati). On naabruses tuttav piginina, kes töötab Tartus mainekas autoteeninduses ja tal kukub kuidagi kiiremini ja paremini välja.

[ahto42]

Viimane kapitaalremont sai tehtud 2013, Edasi plokikaane vahetust käimarivahetust ja muud nipetnäpet.
Praegusel masinal(2012a) sai eelmine suvi tagumist vändasimmerit vahetatud. Ametlik aeg oli vist 12H, mul läks 18H.
Kapitaaremont sai tehtud seepärast, et vanal mootoril andis kepsupolt saba ja tuli geneka tagant värsket õhku hindama, lüües geneka ka pooleks.
Normaalse hinnaga saadaval oli sama mootori alumine osa. Miks alumine osa, sest õlivahetusi oli tehtud 25k+km tagant kui sedagi ja kulutas keti ja hüdrotõukuri avad ovaalseks alumiinumi sees. Tõukur keerab ennast risti, nukk lukku ja pilbasteks. saigi kepsu ja raami pakud lahti võtta, et uurida väntvõlli seisu. See oli hea, ja saigi 2 mootorist üks kokku. vahetusse läks kõik mis vaja: saaled, rõngad jne.

Üks asi on pumba tootlikus, aga surve süsteemis tekitab takistus. St et kui tiheda tolerantsid/kulumisaste on nuka ja väntvõlli saaledel. "Uut" plokki inspekteerides selguski tõsiasi, et mootori oligi kulunud koos õlipumbaga. St et kui juba plokikaas kulub, siis õlipump oli ka kole.
Siit on näha, et külgedel sooned, mis alandavad pumba tootlikust.



Siin hammakad ise. Kahjuks peegeldab, aga need olid ka säbrulised


See juhtub, kui õli ei vahetata piisavalt tihti. Seda abrasiivset tahma filtr kahjuks kinni ei võta ja tulemus käes.

[Kapten Trumm]

Minu Volvo V50 on afk Trummi oma kõrval poja. 2008 aasta väljalase. 2 l diisel. 235000 läbisõit. Pere läks täna sellega randa ja auto läks "lõhkuma". Õnneks manuaal ja abikaasal jätkus oidu käiguga välja suretada. Esialgne vaatlus andis õlikoguse karteris- topelt norm. Valget emulsiooni pole, disla lõhna ka justkui pole. Aga mis muu see saab olla? Samas kuu aega tagasi käis ülevaatusel ja saastenäitajad olid OK. Seega pihustid jätaks kõrvale. Kõrgsurve pumba tihendi teema? Mootor siiani töötas laitmatult.

Minu Fiati diisel on ka paar korda seda teinud - tundub, et mingitel tingimustel (äkki hõõgsüüde peale välja lülitamist) läheb mootor tagurpidi korras käima. Suretasin käiguga lihtsalt välja. Kuna see on juhtunud umbes korra 3a takka, siis pole muud ette võtnud. Ja kõik on justkui korras. Õli kah.

Taoline probleem õli "juurde tekkimisega" esineb ka nendel ürgvanadel mersu diiselmootoritel (näiteks neil, mis G-mersudel KV-s on), seal ikaldub miski tihend kõrgsurvepumba ja mootori vahel mistõttu hakkab diisel vaikselt õlisse "tekkima". Kui võtad õlivarda välja, on õli selline sinakas ja diisli lõhnaga.
Kui ei reageeri, siis lõpeb liigne diisel õlis (erinevalt bensiinist ei aura see ka eriti) saalede vahetusega, sest diislil pole taolisi määrimisomadusi. See pidi olema nende mersu igikestvate "taksodiislite" levinuim õhtale mineku võimalus. Aga antud autol vaevalt et mingit mehhaanilist diislipumpa enam on.

Kui õli on ikka õli moodi, siis on tõenäoliselt diisel või on õli tangitud liigselt. Topeltnorm tähendab, et seda on 1,5-2 liitrit tavalisele õlile lisaks. Õlivarda ülemise ja alumise märgi vahe on tavaliselt 1 liiter sõiduautol. Ära sellise asjaga vähemalt sõida, lase see solk välja, vaheta filter ja õli ja hoia siis asjal silma peal, mis toimub. Kui auto käis hiljuti teeninduses (kus keegi tegi), ei saa välistada loomulikult seda, et mõni tukkuma jäänud töömees lasi sellest õlipüstolist liiga palju, ei taibanud midagi teha või ei saanudki aru. Minu nähes on kunagi suudetud õlitankimise püstolist lasta nii, et õlivarda august purskas õli välja.

Kui on teeninduse variant, siis jälgimisel leiad, et õli juurde ei tule. Hinga kergendatult ja järgmine kord raha eest tööd tellides pead kõik üle kontrollima ise.

[AMvA]

Polegi võimalik enam mõõta, kui ava pole.
Uurisin siin varuosade katalooge ja mitmetele pärast 2018 aastat toodetud mootoritele ei anta varuosade kataloogides enam õlirõhu andurit. (Teised andurid on näha.)

Julged nimetada ka need mootorid, millel õlirõhu andurit ei ole. Nii, faktikontrolliks.

[Kapten Trumm]

Julged nimetada ka need mootorid, millel õlirõhu andurit ei ole. Nii, faktikontrolliks.

Mercedese M104 tüüpi rida-6 mootor on ilma õlirõhu andurita üldse. On vaid õlitaseme andur.