chipy kirjutas: ↑21 Juun, 2023 21:16
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... age/715565
Ehk RKIK ei olnud nõus muutma paar sentimeetrit kiivri parameetreid. Elimineerides sellega uuema generatsiooni kiivri, mida pakkuja pidas hinnas konkureerivat vanema generatsiooni kiivritega. Sa ei pea mulle siia linkima mis asi on ACH. Ma olen piisavalt erineva firma kiivreid kandnud. Tee parem omale selgeks ballistilise kaitse tasemed. Teen sulle teene ja seletan kui sõdurile. “Praegune kiiver on sertifitseeritud tasemele püstoli kuuliga pähe. Kanada armee uus kiiver on sertitud tasemele automaadiga pähe, umbes 100 meetri pealt.”
Antud kaitset on varem pakkunud vaid väga high-end kiivrite tootjad, kiivrid mis praegu maksavad 1500$. Kus ma olen maininud mingite Eesti oma normatiivide kehtestemisest või loomisest? Jätkub…
Tõstan natuke seda vanemat teemat ja vabandan (järjekordselt), et varem ei vastanud. Üritan pikemalt vastata.
Oma vastusega näitad, et Sul puudub ettekujutus, kuidas asju hangitakse. Või õigemini - kuidas riik asju hangib.
Hanke mõte on reeglina leida sobivaim, ehk tavaliselt odavaim, kuid piisavalt hea. Üsna tihti saadakse hankimisest aru selliselt, et määrab ainult hind. "Riik ostab odavat jama", selline on väide. Loomulikult on see vale. Hanke tingimustega seatakse paika "latt", ehk defineeritakse miinimumtingimused. Ja siis, kui kaks või enam pakkujat vastavad tingimustele, valitakse riigi mõttes soodsaim välja. Aga - ja see on oluline - kõik peavad hüppama üle lati. Tehakse muidugi ka mõnikord nii, et seatakse paika miinimumtingimus ja siis iga ületamise puhul antakse lisapunkte. Natuke nagu kergejõustiku mitmevõistluses.
Hankimisel käib pidev tasakaalustamine, et kui konkreetseks või kui üldiseks võib jätta hanke tingimused. Teed tingimused konkreetseks, süüdistatakse kellegi eelistamises, jätad üldiseks, võid saada asja, mis sind üleüldse ei rahulda. Kõik tingimused on võrdsed, ehk ei ole võimalik öelda, et OK, paneme silma kinni ja ütleme, et võib natuke raskem olla kui algselt tahtsime. Ei saa nii. Kõiki hankeid vaidlustatakse praktiliselt alati, sest ... väga tihti ei ole täpselt sellist asja, mida hangitakse üleüldse olemas, vaid hankimine tehakse mitme-etapilisena, kus lõplikud tingimused selguvad hanke käigus.
Nüüd siis kiivrite juurde - ega ma ilmaasjata ei toonud standardi kirjelduse. Taolisele standardile vastav kiiver on meie sõduri jaoks piisavalt hea ning mis kõige olulisem - aitab kiiremini ja turvalisemalt hanget läbi viia. Ütlen veelkord - Sinu vihjed, nagu ei kaitseks see kiiver piisavalt, on asjakohatud ja ei vasta tõelisusele. Taolisele standardile vastavat kiivrit on lihtsam testida - võib nõuda sisse ükskõik millise testimisasutuse sertifikaati, et materjal ja lõige vastavad standardile. Sinu ettepanek, et oleks võinud suurusest ja materjalist kõrvale kalduda toob kaasa selle, et sisuliselt ükskõik milline maailma kiiver oleks vastanud tingimustele. Oleks vastanud ka teraskiiver. Või alumiiniumist. Või keskaegne rüütlikiiver. Aga tõesta, et ei vasta! Ja olemegi tagasi minu väite juures, et Eesti hakkab ise oma kiivrit looma. Oma näidetes kasutasin ma meelega liialdust, loodan, et Sa sellest üks-üheselt kinni ei hakka. Ja palun loe mu postitus ikka mõttega läbi. Ning siis võime 3-1 kandesüsteemidest rääkida.
Põhjas on suur veli Soome oma 100-ga (rääkimata lennuväest ja selle võimekusest Moskvat lasta…).
