Kriku kirjutas: ↑02 Aug, 2023 10:49
Teema juurde tagasi tulles: automaksust kui keskkonnamaksust ma saaksin aru, kui see kehtestataks viisil, mis toetaks kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamist. St. kui soositaks tagasihoidlikku mootorivõimsust, taaskasutust ja ühistranspordi kasutamist linnades. Eelarve täitmise abinõuna oleks see olukorras, milles mootorsõiduki kütuse aktsiisiga nagunii juba eelarvet täidetakse, aga lihtsalt sigadus.
Ma eeldan, et sa Kriku pidasid silmas oma lauset just sellisel kujul:
St. kui soositaks tagasihoidlikku mootorivõimsust, taaskasutust ja ühistranspordi kasutamist linnades., aga mitte pelgalt: St. kui soositaks tagasihoidlikku mootorivõimsust, taaskasutust ja
ühistranspordi kasutamist linnades.
Ma ikka ei kujuta ette, kuidas veenda maainimest, et sa võta omale ikka taaskasutatud "DaewooMatiz" või "HyundaiGetz", või mingi muu minipunn. Sa kka jäta see kõvem sumpaja või isegi 4*4 kus kurat. Et peaasi, et ikka tagasihoidlik võimsus, kui veel taaskasutus kah, siis on ikka päris hästi. Loodan, et see oli ikka lihtsalt pelgalt kirjavääratus, mitte mõttemaailm. Siit samm edasi oleks juba, et
"..aga mida sa maamees üldse jebid oma tagasihoidliku säästupunniga, jääd veel saha alla oma risuga, sumpa parem sinnani, kuhu buss tuleb, seal ootad päevakese, ära virise ja saa hakkama.
Lisaks veel: linnas võib ju oma asju soosida, aga maal on asjad teisiti. Aga siit samm edasi: ja siis hakkad linnas seda maainimest peedistama-trahvima, kui see oma "mitte-säästupunniga" linna tuleb või? Ja vastupidi? Omal ajal see mõttegeenius külmkapi-"peenhäälestaja" ja tuli hea ideega välja, et "aga te müüge maha oma auto ja ostke uus väiksem!" Tol ajal olime just kriisist üle saamas,liisingud korjasid treiladega võlglastel autosid kokku, ma olin müünud meie registri autosid Soome, Lätti, Leetu, viimane läks isegi Poola. Eestis ostjaid ei olnud. Ja siis tuleb üks sokk ja ütleb, et "a te müüge maha ja ostke uued omale". Kes müüb (kõigepealt) kellele või kuhu (tuhandeid masinaid?) ja kes ostab uusi (tuhandeid masinaid?)
See on lihtsalt jõuga praegu maksu sisse surumine. Kõik see plära (1000 euri, 4000 euri jne) selle ümber käib kehtestamise läbisurumise hüvanguks. Isegi ajalehed panevad klakööri, et "sa vaata oma maksu! Kui väike" jne. See on arvamuse kujundamiseks, et vaat kui kergelt pääseme....
See kõik on juba varem nähtud..... Toon siia pelgalt ühe, aga ilmeka näite, mida tegi veel nn mitteriiklik kompanii. Nimelt EAÜ. Ükshetk hakkasid mööda poode käima EAÜ-harjuskid veenmaks, et poes käiva raadio (ka pelgalt informatiivsed riiklikud tele- ja raadiokanalid) eest võiksite EAÜ-le maksta mingit obrokit. See oli suht tühine, suisa mõttetu summa poe kohta, aga et sa võta ikka külge, maksa ära, ja siis meie anname sulle kleepeka, mille saad uksele pannna. jne muu selline veenmine, kui vajalik ikka see neile maksmine on. Oli neid, kes keeldusid, oli neid, kes külge võtsid, nojahet oleme ikka sõbrad ja toetame ikka meie kah piskuga autoreid jne. Samal ajal oli Tallinnas Michael Jacksoni kontsert ja EAÜ väljendas ajaleheski seisukohta, et igasugune avalik esitamine isegi iseenda teoste ise esitamise eest tuleb tasuda EAÜ-le, ka MJ-t pea(ks) EAÜ-le maksma jne. Ehk siis Rattus tekitas tõsist vastuseisu oma maafiale. Samal ajal virisesid esitajad, et nad ei saa sealt mittesittagi aga
seal Lillekülas terve majatäis puuke laiab. No vat ja siis kui oli ring ära tehtud ja olematu maksega enamus konksu saadud, siis tuli litakas: EAÜ-tasude oluline (oli vist kui mälu alt ei vea) 20-30 kordne tõus. Ja mitte enam pelgalt 10 kordne. Punkt. Proovi sa nüüd öelda, et sa nüüd enam ei aktsepteeri nende nõudeõigust. Kõik kes külge võtsid maksid, vandusid, aga maksid.
Sellepärast ma ka ei usu, et see maksusuurus nüüd midagi jäävat on. Kui barjäär on maha jookstud ja juriidiliselt pädev nõudeõiguse kord on kehtestatud, siis summa muutmine on juba käigult aetav.
Panen siia veel juurde märkuse, et meil hullult tahetakse suruda ja ka suruti mingeid ei-tea-mis-aastate-taha liikuvaid maksumuudatusi põhjendusega, et "Eesti riigi rahanduses on väga sitasti ja vaja on see kohe nüüd ruttu korda teha". Samas võetakse iga paari kuu tagant nii 200-300 miljoni euriku jagu laenu jooksvate kulutuste katmiseks. Ehk siis lastakse haljaavat edasi, et vaatame 2025-26 kuhu purjetasime. Senikaua kirume eelmisi... ja võtame ise tuimalt laenu edasi.... Tuletan meelde, et kui Ansipi ajal selgus, et asi on ikka tõesti perses (ja et mitte võtta tuimalt laenu edasi), siis tõsteti riikliku rahandusliku seisu koheseks parandamisele sunamiseks Riigikogus käibemaksu määra
4 päevaga. Kõik said aru, et sitasti on. Täna on olukord selline, et riiklikust rahanduslikust seisust olulisi otsuseid (mis on aga kõikide nende maksutõusude õigustamise aluseks) ja nendest tulenevaid olulises mahus muutusi eelarves lükatakse kuskile aastate taha (2025-26), kõike muud hoopis ebaolulisemates määrades ja mahtudes eelarvepositsioone aga kas kärbitakse või tahetakse luua uusi makse. Ja seda ilma mõjuanalüüsideta. Kiirustades. Teerulliga. Senikaua, aga võetakse laene peale. Iga kuu-kahe tagant 2-300 miljonit. Intressist ei räägi.
Mõjuanalüüsidest: Luman ERR-i saates:
Ma ei saa neist aru. Räägivad, et miljard puudu. No ja siis tulevad ajakirjanikke maksustama. Et sealt saavat paarkend milkut? No ja siis tuleb ministeeriumisisene süvaanalüüs, et kaudsete asjadena kokku ehk 3 saavadki? Ja ikka pressivad edasi? Ja selle nimel lähevad avalikult sõtta nn neljanda võimuga, st ajakirjandusega. Et homme tulevad rääkima, et aga nüüd on meil siis 997 miljonit puudu või? Ma ei saa aru, mis nende peades sünnib?
Hull pressimine käib meil kümnete miljonite pärast, teise käega loobitakse sotasid miljoneid, toetusteks ja ei-te-kuhu-veel. Riigisektoris tõstame palkasid, sest teisiti ei saa ju... Aga et miljard, st sotadest veel kümme korda rohkem, eelarves negatiivis jalutab, vat seda hakkame klattima no nii aasta-kahe pärast, mitte enne! Aga senikaua võtame laenu edasi.
Ka see automaks on lihtsalt instrument raha saamiseks, sest raha on vaja, sealt tuleb korjata 100 miljonit. See kõik on osa refide valimislubadusest ca 0,3-0,5 miljardit millele tuleb lihtsalt kate leida. Punkt. Pikk rahanduslik plaan käigu pe... aastate taha.