Autotehnikateema

[isakene]

Kas see tähendab, et ei teata rehvide koormusklassidest mitte midagi?
Viidatud lingil olevatel rehvidel on antud koormusklassiks 92 ja 96.
Ehk need sobiksid ca 1,5T tühimassiga autole aga mitte 80'ndate ca 1100kg tühimassiga autole

Liiklusseadus arvab teisiti, tema ei räägi tühimassist piixugi.
LS kood 506 lg 1

Rehvi koormusindeks (vt tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral
olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide
topeltasetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega.
Kui sõiduki valmistaja on ette näinud suuremad koormusindeksid, peab kasutama
valmistaja poolt ettenähtud suurusi.

"C" tähis lisatakse rehvi markeeringusse, kui koormusindeks on 100 või rohkem.
Ning reaalsus on see - võin lahjemat sorti mürki võtta selle peale - et mitte keegi siin vaidlejatest ei ütle tagumikutunde pealt ära, kas ta autorehvide koormusindeks on 88 või 92. Paremal juhul viskab kogenud sohver rehvile kriitilise pilgu peale ja laseb mõne kümnendiku rõhku välja või siis paneb juurde, vastavalt vajadusele. Tavasõitjale see väike koormusindeksi erinevus küll korda ei lähe.

[Walter2]

Olukordades kus teatud rehvimõõtude taskukohase hinnaga kättesaamine osutub probleemiks ei koti see koormusindeks tõesti kedagi (eriti veel kui kergemal autol on all raskema koormusklassi rehvid) - peaasi et midagi alla ja liikuma saaks. Kui teema oleks kriitiline küll seadusandjad ka reageeriks ja TÜV kontrolliks.

[AMvA]

Žigulil oli gaasipedaal trossiga ühendatud gaasisiibriga ja sellel määras juht, et kui palju gaasiklappi avab.

Kahjuks pole täpsustatud millistest mudelitest jutt aga tagaveolistel (01-07) oli kõigil küll hoovastikuga seguklapi ajam (mitte gaasisiibri!). Ei oskagi kommenteerida kuskohast see sõnavärd gaasipedaal pärit on - ilmselt aegadest kui 3.Riigis gaasikambreid veel polnud ning juutidest vabaneti liikuvate mobiilsete gaasitamisautode abil, kus autode heitgaasid juhiti hermeetilisse kongi ning töö efektiivsuse huvides tuli seguklapile valu e. "gaasi anda".
Aga üldse on see kõik Autotehnika teemasse puutuv...

No kui Zhigulist juttu, siis ikka tagaveolised. Esiveolised olid kõik Ladad

[AMvA]

Kas see tähendab, et ei teata rehvide koormusklassidest mitte midagi?
Viidatud lingil olevatel rehvidel on antud koormusklassiks 92 ja 96.
Ehk need sobiksid ca 1,5T tühimassiga autole aga mitte 80'ndate ca 1100kg tühimassiga autole

Liiklusseadus arvab teisiti, tema ei räägi tühimassist piixugi.
LS kood 506 lg 1

Rehvi koormusindeks (vt tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral
olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide
topeltasetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega.
Kui sõiduki valmistaja on ette näinud suuremad koormusindeksid, peab kasutama
valmistaja poolt ettenähtud suurusi.

"C" tähis lisatakse rehvi markeeringusse, kui koormusindeks on 100 või rohkem.
Ning reaalsus on see - võin lahjemat sorti mürki võtta selle peale - et mitte keegi siin vaidlejatest ei ütle tagumikutunde pealt ära, kas ta autorehvide koormusindeks on 88 või 92. Paremal juhul viskab kogenud sohver rehvile kriitilise pilgu peale ja laseb mõne kümnendiku rõhku välja või siis paneb juurde, vastavalt vajadusele. Tavasõitjale see väike koormusindeksi erinevus küll korda ei lähe.

Kusjuures tähelepanu tuleb pöörata sõnale vähemalt, mitte kuskil ei ole öeldud, milline on rehvi lubatud MAX kandevõime suhe auto tühimaasi/täismassi.
Üldiselt on see tavaliselt suhtes rehvi mõõtu ja ma usun, et väiksema kandvõimega rehvi Trummi toodud mõõdus 225/50R16 kui 92 ei leia, 96 on juba XL rehv.

[Leo]

Soomes sõidan rattaga aasta ringi, jäisel ajal naelkummid ja sobiv riietus. Sõidetakse peamiselt mööda kergliiklusteid, ka väiksema maantee ääres saab rahulikult sõita, mööduvad autod lähevad möödasõidul vajadusel vastassuuna kaudu. Tallinnas ja Eesti suuremates linnades sõidab rattaga autode kõrval ainult hullumeelne enesetapja. Sellepärast Skandinaavias sõidetaksegi aastaringselt, et on kergliiklusteed ka väiksemates külades. Tallinna isakeste nägemus kergliiklusteest on mäkerdada rongitäis värvi asfaltile või panna kitsal teel kihutava auto ja ratturi vahele mõned plastikust postid. Linnaviletsus võiks ise ka näiteks iga nädal ühe tööpäeva ainult jalgsi, tõuksi või rattaga asjatada, siis oleks huvitav kogemusi kuulata. Seni, kui nad ainult kampaania korras enne valimisi trammi, trolli, bussi ja veloga liiguvad et näidata kuidas tallinnhoolib kuni kaamerad surisevad, siis ongi nii, et segased sõidavad rattaga.

[Lemet]

No kui Zhigulist juttu, siis ikka tagaveolised. Esiveolised olid kõik Ladad

Tegelikult olid kõik esiveolised küll siiski nimega ВАЗ-2108(09) "Спутник". LADA oli ekspordiks mõeldud bränd ja käis kõikide kohta, 01st alates.

[AMvA]

No kui Zhigulist juttu, siis ikka tagaveolised. Esiveolised olid kõik Ladad

Tegelikult olid kõik esiveolised küll siiski nimega ВАЗ-2108(09) "Спутник". LADA oli ekspordiks mõeldud bränd ja käis kõikide kohta, 01st alates.

VAZ oli n-ö ametlik tehasenimi koos koodiga. Sputnik/Samara oli mudelinimi. Marginimena enam Zhiguli ei kasutatud. Aga nii palju kui ma neid nägin oli neil peal kiri LADA Samara. Ei mäleta et oleksin mõnda Sputnikut kunagi oma silmaga näinud.

[vanahalb]

Tehnilises passis olid nad ikka VAZ ja vastav mudel. Lada või Ziguli olid tagaluugil ja roolil.

Mingine ettejuhtunud artikkel
https://www.is.fi/autot/art-2000005317242.html

Muarust olid esimesed 2108 mida Eesti NSV-s müüdi kõik Sputniku kirjaga tagaluugil. Samara oli välismaal ja pärast NSV Liidu kokkukukkumist 1991 a juba terves maailmas.
Ma mäletan et neid hüüti "null-kaheksateks" (eriti kõva sõna oli veel "märg asfalt") ja Sputnikut ei kasutanud eestlaste hulgas suurt küll keegi. Kui üldse siis juba Soome televisioonist tuntud "Samara"

[Rebane11]

Ma ostsin ka mõned aastad tagasi endale automaatkastiga auto. Paar nädalat hiljem müüsin selle roppuse kiirelt edasi. Krr..., ennem olgu alkovaba õlu ja kumminaine, aga kusagil tahaks ikka juhtival kohal olla ja ise otsustada.

[AMvA]

Ma ostsin ka mõned aastad tagasi endale automaatkastiga auto. Paar nädalat hiljem müüsin selle roppuse kiirelt edasi. Krr..., ennem olgu alkovaba õlu ja kumminaine, aga kusagil tahaks ikka juhtival kohal olla ja ise otsustada.

Siis võiks ju jalgrattaga sõita, saab mõlemi jalaga sõtkuda

[vanahalb]

Rebane11, pane nüüd natuke raha juurde ja osta selline automaatkast millel käike ka käsitsi saab lapata. Kui ära väsid lase autol ka sõita
Ja kui tahad "elada huvitaval ajal" siis osta Alfa Romeo Selespeed. Kuidas need Itaalia insenerid ütlesidki - töökindlust me ei luba kuid elamuse garanteerime.

[Rebane11]

Oh, kas seda elamust just niipalju olema peab? Manuaalkastiga Volvo rahuldab mind täiega.

[Kapten Trumm]

Tehnilises passis olid nad ikka VAZ ja vastav mudel. Lada või Ziguli olid tagaluugil ja roolil.

Mingine ettejuhtunud artikkel
https://www.is.fi/autot/art-2000005317242.html

Muarust olid esimesed 2108 mida Eesti NSV-s müüdi kõik Sputniku kirjaga tagaluugil. Samara oli välismaal ja pärast NSV Liidu kokkukukkumist 1991 a juba terves maailmas.
Ma mäletan et neid hüüti "null-kaheksateks" (eriti kõva sõna oli veel "märg asfalt") ja Sputnikut ei kasutanud eestlaste hulgas suurt küll keegi. Kui üldse siis juba Soome televisioonist tuntud "Samara"

Ei ole õige. Meile peresse tekkis 2109 1988 ja sellel olid pagasnikul kõik inglisekeelsed kirjad. Ei mingeid sputnikuid. Umbes analoogne seis oli ja M2141-ga, varase väljalaste (1988) masin on venekeelsete kirjadega, täiustatud (al 1990) on inglisekeelsetega. Eks vist unifitseerimisega on tegemist. Miks toota siseturule venekeelsega, kui ostetaks ka ilma kirjata. Paneme siis ingliskeelsega.

[Kapten Trumm]

Ehk kui vanasti nõudis juhtimine juhilt teatud osavust, siis tänapäeval saab kasvõi puujalaga sõita ja iseõppiv arvuti ei reageeri iga jalavääratuse peale, vaid ootab saamaks kinnitust, et kas tõesti vajutati pedaali.

Jälle sa ajad pada. Elektriline gaasipedal, kuni pole tegemist veorataste libisemisega, reageerib gaasivajutusele sama vahetult kui trossiga gaasipedaal.
"Filter" tekib vahele siis kui tekib libisemine (kas kaapimine või külglibisemine) või kui tootja on mingites oludes seda vajalikuks pidanud (näiteks paljudel diiselautodel, kui jalg on siduripedaalil, piiratakse mootori võimsust siduri kestmise huvides. Näiteks piiraja tekib 3000 pöörde peale.

Kui vajutad gaasi liiga järsku, siis reageerib auto ka nii, nagu sa vajutaks järsku. 2000. a Volvo, millel pole peale ABS-i muid juhiabisid, ei sekku elektrilise seguklapi töösse mingit moodi, sõida või puu otsa ennast. Tööauto, mis mul on samuti elektrilise gaasipedaaliga, omab neid "filtreid" eelmises lõigus, auto sekkub gaasi andmisse libisemise ilmnemisel või siduripeadaali all hoidmisel (piiraja 3000 pööret).

[Kapten Trumm]

Olukordades kus teatud rehvimõõtude taskukohase hinnaga kättesaamine osutub probleemiks ei koti see koormusindeks tõesti kedagi (eriti veel kui kergemal autol on all raskema koormusklassi rehvid) - peaasi et midagi alla ja liikuma saaks. Kui teema oleks kriitiline küll seadusandjad ka reageeriks ja TÜV kontrolliks.

Mõnikord on probleemiks, et polegi kättesaadav. Näiteks selline näiliselt eimidagiütlev talverehvi mõõt nagu 195/60 R16C oli paar aastat tagasi saada üksnes Nankangi rehve. Probleem sai lahendatud, et läksidki alla sõiduauto rehvid (ilma C-ta). Nende koormusindeks oli 98 asemel vist 94. Kuna aga autot ei koormata iial täismassini (põhiliselt sõidetakse 1-2 inimesega), siis on need sõiduauto rehvid 2 hooaega sõitnud ja kuna ülevaatus on veebruaris, siis ülevaatajad pole ka midagi kobisenud.