Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Walter2 kirjutas: 05 Sept, 2023 10:45 Üritasin ette kujutada kuidas peaksin oma peegleid reguleerima et neist paistaks mu kukal aga see selleks.. :) Nähtavuse huvides eessõitjale soovitaks taga sõita kergelt vasemal kuna täpselt taga sõites ei pruugigi külgpeeglitest tagasõitev auto näha olla. Mulle soovitas sõiduõpetaja jälgida mitte eessõitva, vaid võimalusel selle ees oleva auto tegevust - jääb sulle reageerimisaega rohkem. Ning vöötraja ees valikul sooritada äkkpidurdus või mitte mõtled ikka tagumise asjana seda kas keegi võiks sulle tagant sisse sõita kui kõne all on jalakäija elu ja selle päästmine.
Olen oma sõiduõpetamistega tähele pannud, et õpilane reguleerib enamasti parempoolse peegli valesti, st samamoodi kui vasakpoolse (et sealt paistab auto taganurk). Tegelikult reguleeritakse (minu kogemus) parem peegel näitama rohkem autost eemale, sest tema peamine roll on näha ümberreastumisel, et saa kellegagi kokku ei sõida. Juht ju asub vasakul ja seepärast on vasaku ja parema peegli tegelik vaateväli vähe erinev.

Minu praktikaga juhtus selline asi, et kohe esimesel päeval Tallinnas sõideti mulle tagant sisse, mosse pidurid osutusid Mazda 626 omadest tugevamaks.
Politsei avariimeeskond tuvastas, et mosse rattad jätsid kõik maha rehvijutid, kuid Mazdal tegi seda vaid üks ratas ja seegi tagaratas (ABS sel polnud).
Peale seda valulikku kogemust on mul jäänud komme sõita üks silm laepeeglis, et oleks ülevaade taga toimuvast, kui eespool juhtub midagi, siis oskaks reageerida. Paar korda on see harjumus näiliselt lootusetust olukorrast aidanud mul täitsa tervelt välja tulla, kui eessõitja pidurdab kõvasti ja tagasõitja on liiga ligidal, siis olles sellega kursis olen tõmmanud kõrvalrajale, vältides sedasi kahe auto vahele käkru sõitmist. Rohkem kui korra. Omal vastutusel, kui sõidate selle käigus vastassuunda ja seal kellegagi kokku, siis on tagajärjed hullemad ja olete kindasti süüdi.

Lihtsalt taga toimuvast ülevaate omamine on tähtis seepärast, et iga vähetähtsa asja pärast järsku pidurdades pole vaja endale tagant sissesõitu esile kutsuda. Näiteks teele jooksev kass, meelesegaduses ülekäiguraja juures olev jalakäia (läheb üle või ei lähe, ei saa aru) jne. Seepärast peavad tagasõitja jaoks paistma peeglitest autojuhi silmad, mitte kukal või sääred. Sellisel juhul on tagasõitja eessõitja vaateväljas ja olukorrateadlikkus olemas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kilo Tango »

Muide, mul poiss teeb just juhilube ja tuleb välja, et tänapäeva sõiduõpetajad õpetavad, et:
1. Kohalt minnes ei pea gaasi andma. Lihtsalt lased siduri sujuvalt lahti
2. Ristmikul seistes peab olema käik sees ja siduripedaal all.

Minu jaoks on see veider. Esimene toob kaasa õpitud abituse, sest see sõltub sõiduki start-stop süsteemi töökorras olekust. Mingi tarkvararikke korral ei oskagi sellise harjumisega inimene kohalt ära liikuda. Ka ei tea ma, kuidas sellised asjad suurema kalde peal kohalt ära minekul töötavad. Teine on juba puhtalt sõiduohutuse teema.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42811
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kriku »

Teine on IMHO täielik jamps.
zephys
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 28 Apr, 2015 14:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas zephys »

Peeglite vahtimisest olulisem oleks vast pikivahest rääkida... (LS §46 (1) tähenduses). Siis ei pea kahe auto vahel prohvetlikke liigutusi harrastama.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Meie liikluskultuuris pole võimalik üldjuhul ohutut pikivahet hoida, ilma et järgmine kapsas sinu ja eessõitja vahele ei trügiks (või on neid rohkem kui üks). Sestap on oluline olla KA valmis olukorraks, kus eespool fekaal ventileerub. Ohutu pikivahe on PÄRIS suur. Linnas on see mälu järgi 1/2 kiirusest ehk siis praktikas 30 meetrit. Harva kohtab ütleks. Tihedama liikluse korral on tegelik pikivahe 1-2 autopikkust (alla 10 m). Kogu taoline liiklus saab ilma kolariteta toimida vaid nii, et juhid on kursis ümbritsevaga ega võta ette asjata järske liigutusi (kolonnis sõidu reegel nr 1).
Viimati muutis Kapten Trumm, 05 Sept, 2023 13:41, muudetud 3 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas: 05 Sept, 2023 13:08 Muide, mul poiss teeb just juhilube ja tuleb välja, et tänapäeva sõiduõpetajad õpetavad, et:
1. Kohalt minnes ei pea gaasi andma. Lihtsalt lased siduri sujuvalt lahti
2. Ristmikul seistes peab olema käik sees ja siduripedaal all.

Minu jaoks on see veider. Esimene toob kaasa õpitud abituse, sest see sõltub sõiduki start-stop süsteemi töökorras olekust. Mingi tarkvararikke korral ei oskagi sellise harjumisega inimene kohalt ära liikuda. Ka ei tea ma, kuidas sellised asjad suurema kalde peal kohalt ära minekul töötavad. Teine on juba puhtalt sõiduohutuse teema.
Ma võitlen juba teise tütrega taoliste jamade vastu. Meil on õppeautoks kasutada 1,2 vabahingava mootoriga auto, mille pöördemoment on umbes täpselt null njuutonmeetrit. No ei tööta need "kohaltvõtud" (tuleb ikka gaasi anda) ega tööta ka need "ökosõidu" meetodid (1200 pöördega lohistamine).

Ristmikul kogu foorivahe sidur all? Autoõpetajatele auto ehituse kursus kohustuslikuks! Mina küll ei luba. Käigu võib sisse panna natuke varem (hetkel kui stoppjoone taga oleva jalakäijate foori tuli punaseks muutub), aga ei mingit seismist, sidur all! Puhas siduri kulutamine! Mitte ainult survelaagri, vaid ka ketta, kui see vaikselt vastu hooratast ja surveplaati nühib! Sidur on mõeldud lühiajaliseks lahutamiseks!

Üks asi veel - tänapäeval ei kuulu B-kati sõidueksami juurde enam platsisõit selles tähenduses mis meievanused seda tegid. Sh ka oskus kallakul kohat võtta tagasi vajumata. Kuna seda pole vaja, võibki fantaseerida "gaasita kohaltvõttu". Liikluses on aga piisavalt kohti, kus mootori jõust sedasi ei piisa.
Minu tööauto mootor arendab 320 Nm 1600 pöördel, parklas saab manööverdada küll ilma gaasi andmata, KUID linnas tuleb ikka natuke gaasi lisada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Sept, 2023 13:35 ...
Ristmikul kogu foorivahe sidur all? Autoõpetajatele auto ehituse kursus kohustuslikuks! Mina küll ei luba. Käigu võib sisse panna natuke varem (hetkel kui stoppjoone taga oleva jalakäijate foori tuli punaseks muutub), aga ei mingit seismist, sidur all! Puhas siduri kulutamine! Mitte ainult survelaagri, vaid ka ketta, kui see vaikselt vastu hooratast ja surveplaati nühib! Sidur on mõeldud lühiajaliseks lahutamiseks!

...
Sidurit see ei kuluta. Ainult sidurilaagrit. Küll aga on probleem selles, et liikuma hakkamine on väikese tähelepanematuse taga. Vähe sellest, juhtub keegi tagant kergelt sisse tulema, tuleb sidurit toetav jalg üles, juht sõidab ristmikule välja või eesolijale tagant sisse.
AMvA
Liige
Postitusi: 5119
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

Kilo Tango kirjutas: 05 Sept, 2023 14:05
Kapten Trumm kirjutas: 05 Sept, 2023 13:35 ...
Ristmikul kogu foorivahe sidur all? Autoõpetajatele auto ehituse kursus kohustuslikuks! Mina küll ei luba. Käigu võib sisse panna natuke varem (hetkel kui stoppjoone taga oleva jalakäijate foori tuli punaseks muutub), aga ei mingit seismist, sidur all! Puhas siduri kulutamine! Mitte ainult survelaagri, vaid ka ketta, kui see vaikselt vastu hooratast ja surveplaati nühib! Sidur on mõeldud lühiajaliseks lahutamiseks!

...
Sidurit see ei kuluta. Ainult sidurilaagrit. Küll aga on probleem selles, et liikuma hakkamine on väikese tähelepanematuse taga. Vähe sellest, juhtub keegi tagant kergelt sisse tulema, tuleb sidurit toetav jalg üles, juht sõidab ristmikule välja või eesolijale tagant sisse.
Pealegi on see lihtsalt ebamugav.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas: 05 Sept, 2023 14:05 Sidurit see ei kuluta. Ainult sidurilaagrit. Küll aga on probleem selles, et liikuma hakkamine on väikese tähelepanematuse taga. Vähe sellest, juhtub keegi tagant kergelt sisse tulema, tuleb sidurit toetav jalg üles, juht sõidab ristmikule välja või eesolijale tagant sisse.
Tegelt kulutab ikka. See paar milli, mis seal lahutamisega ketaste vahel vabakäiku tekib, on koos olukorraga, kus hooratas ja surveketas käivad ringi, kuid siduriketas seisab paigal, kuid see kolmik nühib seal omavahel ju kokku. Kui piisavalt kaua sedasi seista ja siis järsult startida, võib lausa täheldada, kuidas sidur on kuumaks läinud ja start juba pehmevõitu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Lemet »

Sidurit see ei kuluta. Ainult sidurilaagrit.
See juba sõltub. Alatihti kiputakse pedaali alla vajutama vaid sedavõrd, et auto veel ei liigu, aga siduriketas juba hõõrdub.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hõõrdsidurid on mõeldud ikka lühiajaliseks lahutamiseks. Lahutamise ajal valitseb siduris olukord umbes nagu ketaspiduritel, kus ketas käib kahinal vastu klotse. Seal ainult soojaks ei lähe, kuna sõidutuul jahutab.

Aga noh, see pole point. Point on selles, et minut aega foori oodata, käik sees ja sidur all on minuarust vale juhtimisvõte, mille juurpõhjus on sõiduõpetajate madal latt tänapäeval - ei tunta auto ehitust ega saada aru, mis protsessid auto sees toimuvad. Meie sõiduõpetaja keskas oleks sellise lolluse eest "ühe" ilma pikema jututa ära pannud. 52-l polnud kuigi mugav kah seda teha, seal pedaalid käivad ikka paraja jõuga võrreldes sõiduautoga. Ja noh, ilma pidurivõimendita 51 (meil oli selline kah) oli veel ise teema.

Täpselt sama zanri alla käib see sõiduõpetajate ja ARKi nõutav "ökonoomne sõit", millest eespool pikem kakelung juba oli. Kui ikka inimesed ei jaga, mis toimub mootori sees sellise sõidu ajal (ei suuda seda ette kujutada, kuna puuduvad teadmised auto ehitusest), siis pole midagi parata.

Lastele, eriti tüdrukutele on seda veits keeruline selgeks ka teha, tuleb lihtsalt raiuda, et sidur all pikalt ei seisa ja mingeid gaasi lisamata kohaltvõtte ei ürita.

Aga ja minu jaoks oli eelmise lapse õpetamine täis üllatusi, et platsisõitu enam pole ja antud distsipliin piirdub parkimisega ühele parkla kohale, pani kergelt üllatuma. Aga noh, umbes sellist "õpet" ma umbes eeldasingi. Vähemalt kallakult liikuma hakkamist sai paar õhtut harjutatud, meil õnneks seda mägipidurit pole. Minuarust on platsisõit sama vajalik kui linnasõit, õpetab hästi gabariite tajuma ja aru saama, kus saab peeglitega ja kus tuleb üleõla vaadata. Ja need kohaltvõtud ja peatumised saab selgeks ilma linnas teisi liiklejaid häirimata (päris loll on näha õppeautosid, kus õpilane teeb selgelt esimesi tunde kuskil tipptunni liikluses). Segavad teisi ja ohustavad ilmaasjata ennast. Mina igatahes tegin esimesed sõidud lastega maal külavaheteel, kus autosid ei sõida. Võtame 20 korda kohalt ja pidurdame seisma 20 korda. Kohaltvõtt on asi, kus hästi aitab drillimeetod - palju kordusi söövitab selle nö lihasmälusse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lemet kirjutas: 05 Sept, 2023 15:41
Sidurit see ei kuluta. Ainult sidurilaagrit.
See juba sõltub. Alatihti kiputakse pedaali alla vajutama vaid sedavõrd, et auto veel ei liigu, aga siduriketas juba hõõrdub.
Tegelikult on siduris lausa kaks laagrit. Enamik juhte seda ei tea, lahutatud siduriga töötavad mõlemad. Esimene on survelaager, aga teine on ju see laager, mis on väntvõlli tagumise otsa sees ja kuhu toetub sidurivõll oma esimese otsaga. Sellel pole head eestikeelset nimetust, valges ilmas nimetatakse "pilot bearing". Kuna selle vahetamine on märksa keerukam kui siduri enda vahetus (koos survelaagriga), siis enamikel autodel on see laager auto sünnist pärinev, kuigi vatti saab see enamvähem samamoodi nagu survelaager.

Samamoodi sisaldab siduri lahutusmehhanism enamasti mingeid plastmassist nublakaid, millele toetub lahutuskäpa teine ots (kuhu töösilindri ots ei toetu). Näiteks BMW-l on see esinduses mõni eurot maksev kapronist väike nublakas, mida enamik sidurivahetajaid ei vaheta. Inimene vahetab 200 eurose sidurikomplekti, kuid seda 7-eurost nublakat ei vaheta, tulemuseks on kehvasti lahutav sidur (see plastmassjunn kulub ajaga) ja palju frustratsiooni vähese tulemusega remondi pärast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1393
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas isakene »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Sept, 2023 16:44 Sellel pole head eestikeelset nimetust, valges ilmas nimetatakse "pilot bearing". Kuna selle vahetamine on märksa keerukam kui siduri enda vahetus (koos survelaagriga), siis enamikel autodel on see laager auto sünnist pärinev, kuigi vatti saab see enamvähem samamoodi nagu survelaager.
Juhtlaager või tugilaager. Varasematel aegadel pisteti sinna grafiitpronksist puks, see oli siis vastavalt juht- või tugipuks.
Ning kui ta on liiga palju vatti saanud, läheb vahetusse koos hoorattaga. :)
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Lemet »

aga teine on ju see laager, mis on väntvõlli tagumise otsa sees ja kuhu toetub sidurivõll oma esimese otsaga
Sidurivõll???? See on ikka käimakoti võll.
Varasematel aegadel pisteti sinna grafiitpronksist puks, see oli siis vastavalt juht- või tugipuks.
Millisel varasemal ajal? Ja millisel automargil. Grafiidist oli varasemal ajal siduri survelaager. Hooratta sees oli ikka tavaline laager, millele toetus käigukasti võlli ots.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1393
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas isakene »

Lemet kirjutas: 05 Sept, 2023 17:32 Millisel varasemal ajal? Ja millisel automargil. Grafiidist oli varasemal ajal siduri survelaager. Hooratta sees oli ikka tavaline laager, millele toetus käigukasti võlli ots.
Vana sapakas tuleb esimesena meelde. Ja temal oli ka kindlasti grafiitsurvelaager.
SD33 mootoriga Nissan Patrolil oli ka puks. 4D56 Pajero enam kindel ei ole. 70-80ndate autodel oli ikka päris mitmel, a no kõike ei mäleta...

Grafiitpronksist , muideks, on ka starteri võlli puksid elik liugelaagrid. Kõige lihtsam tuvastusmeetod: tavaline pronks haamriga lüües deformeerub, grafiitpronks lendab kildudeks.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist