Venemaad jälgivate analüütikute hulgas on palju tähelepanu pälvinud algul väljaandes Sibir.Realii ning seejärel korduvalt ning eri keeltes taasavaldatud Novosibirski ajakirjaniku Sergei Tšernõšovi artikkel, mille kohaselt pole vaesed kolkavenelased elanud kunagi paremini kui Ukraina sõja ajal. Nii oma vanemate elu kirjeldades kui üldistusi tehes põhjendab ajaloolasest autor kahe kolmandiku ehk vaesema osa venelaste toetust Ukraina sõjale.
Sissejuhatuseks kirjeldab Tšernõšov oma vanematekodu äärelinnas, kus pole mustkattega teid ega kanalisatsiooni: „Siin on nende banja, nende garaaž, nende köögiviljaaed.“ Viimasel viiel aastal pole seal kandis midagi muutunud peale selle, et nüüd elab naabruses üks endine Wagneri võitleja. Varem istus see mees kogu aeg kinni, aga tänu osalemisele Ukraina sõjas sai amnestia ning elab nüüd vanemate juures.
Hiljuti proovis tuntud psühholoog Ljudmila Petranovskaja üles lugeda kõik Vene rahva kaotused tõestamaks, kuidas kõik vene inimesed ei saa sõjast kasu. Loetelus olid rubla kursi kokkuvarisemine, maailma sulgumine vene turistide ees, vene noorte õppimisvõimaluste vähenemine välismaal, kodanikuõiguste ja vabaduste piiramine, hariduse ja kultuuri allakäik, perede lahkuminek mobilisatsioonist kõrvalehoidjate emigratsiooni tõttu jne.
„Pärast selle nimekirja lugemist tänasin ma jälle saatust, et ma pole sündinud Moskvas ning pole ikka veel kaotanud kontakti reaalsusega," kommenteeris Tšernõsov sarkastiliselt. „Sest kui peame kahte kolmandikku (vaesemat osa) rahvast „Vene rahvaks“, siis see rahvas ei ole midagi sellist kaotanud. Seda põhjusel, et neil pole midagi loetletust kunagi olnudki.“
Vaesemate venelaste peredest ei põgenenud keegi aasta tagasi Putini mobilisatsiooni eest Gruusiasse või Kasahstani. Need inimesed pole üldse kunagi välismaal käinud, paljud neist pole isegi oma kodulinnast välja saanud.
Novosibirski äärelinnade inimesi hinnatõus jalust ei löö, sest neil on alati oma aiamaalt varutud kartulid ja kurgipurgid keldris. „Me elame talve „kuidagi ikka“ üle,“ on nende inimeste suhtumine.
Sõda tõi kolkasse raha ja eneseuhkuse
Seevastu on vaesem rahvas Tšernõšovi sõnutsi tänu sõjale mitmeti võitnud. „Esiteks said nad palju raha,“ ütleb vene ajakirjanik. Ta kirjeldab, kuidas tema naise kodulinnas tuli üks mees sõjast koju kolme miljoni rublaga ning kulutas kogu selle summa kümne päevaga alkoholi ja prostituutide peale ära. Ent ellu jäänud pereinimesed saavad esimest korda elus koju tulles uue korteri või auto osta, viia pere mere äärde puhkama.
Teiseks tunnevad nad end osana suurest asjast. „Just nagu meie vanaisad võitsid fašismi, võidame meie natsismi Ukrainas. Samal ajal võitleme geide, juutide, kogu kollektiivse Lääne, vabamüürlaste, kõigi vastu!“ kirjeldab ajakirjanik vaesemate venelaste enesehinnangu tõusu. „Ja kõik see kasu tuleb ilma pingutamata, tavaliselt isegi diivanilt tõusmata.“
Neid inimesi ei morjenda klipid korrumpeerunud võimurite paleedest, sest neid on röövitud juba 30 aastat. Nad ei tunne kaasa vangistatud vene teisitimõtlejatele, sest neid ei tunta ning nende saatuse vaikib Kremli-meelne meedia täiesti maha.
Tšernõšov nimetab plahvatusohtlikuks seguks Putini režiimi makstud valuraha ning eneseteadvuse tõusu. Just selle kokteili mõjuga seletab ta asjaolu, et viimastel valimistel septembris hääletasid peamiselt just külad ning mitte suured linnad Kremlile määratud kuberneride ja „valitseva partei“ poolt, ehkki just külad kannatasid mobilisatsiooni all kõige rohkem.
Tulevik on vene ajakirjaniku palju poleemikat tekitanud loo kohaselt tume kuni 2040. aastateni, sest sõjas on juba vahetult osalenud sadu tuhandeid vaesemaid venelasi ning neil on omakorda miljoneid lapsi: „Need miljonid lapsed usuvad, et nende isad ja emad teevad praegu kangelaslikke tegusid. Nad usuvad siiralt, sest nende vanemad ei saa ju koletised olla. Need miljonid lapsed panid 1. septembril kooliaasta alguseks kaela vene trikolooriga lipsu, nad vaatavad vanematega samu telesaateid, kuulavad isa jutte „ukroppidest“ ja reisivad hävitatud Mariupoli kaudu Krimmi puhkama.“
Kaks kolmandikku vaesemaid venelasi elavad praegu parimat aega oma elus, väidab Tšernõšov. Muidugi naaseb mõni mobiliseeritu või kontraktnik aeg-ajalt koju tsinkkirstus, aga tema omaksed saavad selle eest valuraha ning matused annavad kogukonnale hea põhjuse kokku tulla ning koonduda ühiste väärtuste ümber.
Paljud mainekad Vene-analüütikud nagu näiteks sotsioloogiaprofessor ja CEPA (Euroopa Poliitika Analüüsikeskuse) juht Sam Greene vaidlustavad sellise käsitluse. Esiteks põhjusel, et mõne isikliku näite põhjal on lubamatu nii suurte üldistuste tegemise. „Me peaksime lõpetama väidete esitamise „venelaste“ kohta,“ rõhutas Greene oma blogis. „Me oleme palju paremini informeeritud, kui tunnistame, et Venemaa ühiskond on hoolimata käitumuslikust ühtsusest sotsiaalselt mitmekesine ning põhjused, mis inimesi konformistlikule käitumisele viivad, on tõenäoliselt samuti mitmekesised.“
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... i-paremini