Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[kert122]

M14 ei ole mingi imeasi.
M14 ei saa hakkama ühegi tanki soomusega ja ilmselt ka BMP-3 reaktiivsoomusega.
Maskeerimata NONEL'i sähvatus on nähtav.
>40km/h liikuvale sihtmärgile pihtsaamine on kahtlane. Treenimiseks sobivat fotomiini pole isegi KL koolil kasutada.
Distantsilt lõhkamine elektriga - iga varitsusega jääb tõenäoliselt >100m kaablit metsa. Seda kogust kerib kokku mitu minuti ja raske mittenähtav olla. Aga mitme varitsuse tarvis seda traati sissil jätkub?
SOK VÜT NAK vastase õpe kipub tegelikult piirduma käsiraamatust näidatud tehnika piltidega ja heal juhul kuiva infoga pearelva kaliibri kohta.
Soomuse läbipuurimise õpetust pole kohanud.

sissil on palju sihtmärke, tank on nüüd küll viimaseid asju, mille vastu minna, selle jaoks on ikka TT üksused.
kui sihtida ühte punkti kaks miini, korraliku orientiiriga, saab siss istuda kus iganes, vajutab nupule ja ka liikuv sihtmärk saab tabamuse.
kaabel ei jää metsa, tuleb kohe kaasa, ei kulu sinna mingeid minuteid, esimesel hetkel, kui siss liigub ära, hakkab ka kaabel liikuma.
Siss jääb ellu ja vastane on häiritud ja jalastugu või tehku mida soovib, selliseid varitsusi saaks korraldada mõeldavates ja mitte mõeldavates kohtades.
Saab teha suuremaid varitsusi rohkemate miinidega, kus on kombineeritud erinevad miinivööd, erinevatel tasapindadel, nii kildu, kui fugasse, või kasvõi isamaalikke laenguid.Võimalusi on palju.
ehk siis sissid saaks teha päris palju pahandust ja vastast aeglustada küll ja veel, andes aega omadele üksustele, aga see tegevus saaks olla massiivne, et kaardiluure järgi ei saaks näppu peale panna, kus need sissid tegutsevad, igal pool tegutsevad.
mis peamine, see oleks odav ja mõjus.
aga eks see tahte küsimus on, kui on paremad plaanid ja vastane saab mõjutatud kordades kindlamalt, kas siis massiivse suurtükitöö tagajärjel, õhurünnakute vms efektiivse töö tagajärjel, siis otse loomulikult, kui võimalused selleks on.
Ma olen vist liiga vana, ei tea moodsaid lähenemisi, parim enne hakkab vist läbi saama

[Juhani Putkinen]

Suurepärane kommentaar Kert122 - aitäh.

Mitmel otsustajal aga võib-olla on parim enne aeg juba möödas. Kui ei tee midagi, siis ei ka juhtu midagi.

[Martin Herem]

M14 on Ukrainas hävitanud nii T72 kui BMP. Ma ei tea kuhu tabas aga selline on tagasiside.
Mis aga 40km/h liikuva sihtmärgi tabamisse puutub, siis sellega olen ma nõus - kardan, et üle poole läheb mööda. Iraagis oli IED kasutegur umbes 5%.
Just see ongi põhjuseks, miks tuleb kasutada tõkestust, sh pettevahendeid, et vastane aeglustada ja paremal juhul jalastuma sundida. Siis on kõik relvad efektiivsemad. Nii kaitselaengud kui käsitulirelvad. Ainult laengutega paugutades paneb vastane gaasi põhja ja läinud ta ongi.
Ja loomulikult ei tohi käsitulirelvade kasutamine endale ohtlikuks muutuda. Kuid kui Iraagis ja Afganistanis oleks IEDdega samaaegselt kasutatud (rohkem) käsitulirelvi, siis oleksid meie kaotused kordades suuremad.

[kert122]

No siin on mitu teemat, mis tuleks pulkadeks võtta.
Miinivaritsuse saab panna kohta, kus kiirelt sõita ei saa, ka peatumiseks saab takistuse luua lõhates, variante on tohutult.
Kas siss peaks tahtma, et jalastutakse-võibolla, igaljuhul kolonn seisab ja algavad drillid, kui jalastutakse, saab vajutada teist nuppu ja kaetud sektoritega kildmiinid saavad ka tööd teha, kui muidugi sõidukid paiknevad plaanitud kohtades.
Mulle on mulje jäänud,et bmp-d keeravad varitsuses esimese vastusena oma torud sinna, kus nad arvavad vastase paiknevat ja hakkavad pardarelvadega valama rauda.
Igal juhul ei ole käsitulirelvadega kontakti astumine mõistlik tegevus, justnimelt sellel põhjusel, et see endale ohtlikuks ei saaks, aga miinivaritsuses on minimaalne arv mehi ja sihtmärk on reeglina suurem, või paikneb keset suuremat üksust, ja teine põhjus on enda peitmises, nupumehe asukoht on varitsuse hetkel teadmata ja vastase vastutuli põhineb eeldusel, mitte faktil, parem oleks fakti vastasele mitte anda, siss ei konkureeri pardarelva tulejõuga, pole pointi proovida ka.
Siss pääseb eluga, kui plaan on hea ja nupu taga olev mees ei paikne seal, kus loogika ütleb.
Aga faktoreid on palju, pehme sihtmärk, arvatav QRF kaugel, kinnine maastik, võib siss valida käsitulirevad ja teha asja ära kiirelt, efekti mõttes paneb veel julgestuse ka välja, et keegi appi tulla ei saaks.
Tankirühm,avatud maastik, tihe teedevõrk,terminaatorid või bmp-d saateks kaasas, kuskil ka ka-52 siristamas, no pigem mitte näppida.
Siss saaks invasiooni korra otsida ja häirida tulejuhtimist,sidet, kaudtule relvi, tagalat, laskemoona kolonne, juhte, virgatseid, radareid, luureüksusi.
Aga veekord, see sõltub dünaamikast, rindelt lahkuvat saia autot auklikuks lasta pole mõtet, aga kolonnis liikuvat zooparki ära lasta kahe-kolme m14-ga, mis paiknevad sihitult 1m vahega, ja kaetud sektoriga panna samale
Orientiirile, samma punkti, erineva nurga alt kaks telkut ka, no zoopargi laseb sealt kolonni keskelt kasutuks küll, jääb teele 16tn rauda.
2 telkut ja kolm m14, pooljagu saab hakkama, nupu taha kaks meest, ülejäänud taha julgestusse, üks vajutus ja kõik.Zoopark läinud, mina rohkem ei teekski seal midagi, teeks sääred.
Ka nagu pisut täppistöö, jalaväega saavad teised võidelda.
Kui ühest kolonnist kaob samal päeval radar, teisest kolonnist kütuseauto, kolmandast laskemoona auto ja neljandast staabi soomuk, ja kõik sissid elus ja terved, kulu oli 12tk m14, 8 telekat ja mehi töös oli üks rühm, siis minu arvates on odav ja realistlik.
Aga veelkord, kuna lahinguruum on väga dünaamiline, siis vaidlus saab olla lõputu, väljaõppinud sissid ei ole kindlasti kasutud, aga see eeldab süsteemset ja järjepidevat treenimist, selgete ootuste ja eesmärkide püstitamist, vahendite eraldamist ja võimaluste loomist, ja muidugi trenn-trenn-trenn.
Minule on paraku jäänud mulje, et sissindus on lõputu vaidlus ja konkureerimine ja lõputu palli veeretamime, et kas on vaja või ei ole vaja, ja nagu ebaterve konkurentsi hõngu ka, vahendite eraldamise nimel, kohati tundub.
Aga teema jube lihtne, kui võimet on vaja, siis see luuakse, kui ei ole vaja, mistahes põhjusel, pole moes,moraalselt aegunud mõte, analüüsi põhjal ebaefektiivne või mida iganes muu põhjus, miks mitte, siis seda võimet ei looda, ja ongi punkt.

Aga on võimalik pihta saada, on võimalik kaablit mitte metsa jätta on võimalik jälitajad juba plahvatuskohast valedele jälgedele suunata, on võimalik kolonnist ära lasta just õige sihtmärk, mina usun.

[kert122]

Ma hakkasin mõtlema, et kus see m14 versus tank üldse tuli, tanki vastu ikka tankivastased miinid, m14-ga vast pigem soomukid ja jalaväe lahingumasinad

[Juhani Putkinen]

Ma hakkasin mõtlema, et kus see m14 versus tank üldse tuli, tanki vastu ikka tankivastased miinid, m14-ga vast pigem soomukid ja jalaväe lahingumasinad

Õige. M14 on mõeldud kasutada BTRide ja BMP vastu. Saab kasutada edukalt ka veoautode vastu, S-300 radari vastu, jne.

Linnalahingus M14 saab kasutada tanki vastu ülevalt poolt - miks mitte ka drooniga lennutada tanki peale ja kõmmutada kattusest läbi.

Lätis lasksime minu miiniga BMP torni auklikuks.
https://jput.fi/Kylkimiina_ja_tulos.jpg

Siin pilt minu miini katsetustelt - eri kaugustelt erisuguste koonustega.

[Kjen1]

No siin on mitu teemat, mis tuleks pulkadeks võtta.

Aitähh, hakkab juba minu küsimustele ka natuke vastuseid tulema.

Ma sain sedasi aru, et kui puudub kõrgemalt luureinfo, mis teel liikuda võib, siis
1) sissi-varitsus eeldab ettepaigutatud vaatlusposti + varitsusesisest raadiosidet, et info kolonni "sisu" kohta jõuks varitsuse ülemani/otsustajani. Kui termokaamerale nähtamatult ninuli võpsikus, siis lihtsalt ei näe teele, mis seal liigub, saati siis veel valiks sealt parima välja.
2) Eelistatult miinivaritsus, käsitulirelvad kombineerida juurde, kui kolonn on jõukohane. Jaole jõukohane om pooljagu. Kas jõukohane pooljagu on 3 varustuse veoautot (kabiinis juht ja saatja) või üksik BMD? Tundub et tegevväelastel ja soome sisse koolitust saanutel on erinevad nägemused selles osas.
3) Mitte torkida kolonni, mis sisaldab tanki (nii gusti kui m14'ga ründamine edukukalt on kahtlane) või kui on vastasel õhutoetus.
4) Kui kolonnis on soomukeid mitu, siis eelistada pigem millegi väärtusliku äralaskmist ja kohest taandumist. Jummala eest kontakti ei astu.
5) Miinid eelistatult lõhata raadiosidega. Analoogne hiina pürotehnika komplekt on siin-seal väljaõppel ka kasutusele võetud. Toimib, aga külma ilmaga kipuvad patareid ootamatult tühjaks saama. https://www.aliexpress.com/item/32991544952.html Sellega saaks ka lahingdetonaatori vabalt tööle, aga raadiovastuvõtja jääb iga kord vastasele. See pole küll kallis, aasta tagasi sai selle veel alla 25Eur/tk. Oma raha eest ei tahaks nüüd neid väga palju sõja ajaks tagavaraks osta ka.
6) Traadi kiire kokku kerimise kohta ma väidan, et see eeldab natuke paremat vahendit, kui külma sõja aegne humanitaarabi kaablipool. Enne kui õnnestus kokku kerida mingi 70m kaablit, oli ülejäänud varitsus kaks salve tühjaks saanud ja oli aeg jooksu panna. Kerimine jätkus jooksu pealt. Aga kui miine oli 4, siis peaks 4 meest kerimisega tegelema. See teema vajaks jah arutamist ja harjutamist.
7) kas CG on varitsusse üldse mõtet kaasa võtta? Mulle tundub et ainult juhul, kui rünnakuks on koht, kus saab lasta kaugelt metsa servast üle põllu ja varitsuskohast saab eriti hästi varjatult jalga lasta.

Ja kokkuvõttes, kui VA kolonn suudab raadioside maha suruda, siis varitsus välja ei tule.

[Juhani Putkinen]

kui VA kolonn suudab raadioside maha suruda, siis varitsus välja ei tule.

Raadioside mahasurumine tundub olevat lihtne, aga tegelikult pole.

Esiteks vaenlasel pole teada mis sagedusel sissi töötab: 136 MHz, 143 MHz, 174 MHz, 223 MHz, 430 MHz, jne.

Teiseks sissi saadab suhteliselt suure võimsusega, näiteks 4W või isegi 25W. Laiaribalisest segajast see kitsaribaline saade läheb ikka üle ja plahvatus toimub. Ühel õppusel leedukatel oli suur segajaauto ja püüdsid segada. Ikka meie andmeside raadio teel toimis ja raadioteel lõhkamised toimisid.

[Chupacabra]

Ärge kerige traati, lohistage lihtsalt järel

[Chupacabra]

Kui selgub et VA kasutab raadioside mahasurumist, siis pange vastuvõtja ja lõhkekeha vahele 100m traati, see peaks vastuvõtja mahasurumise alast välja viima

[alari]

>40km/h liikuvale sihtmärgile pihtsaamine on kahtlane. Treenimiseks sobivat fotomiini pole isegi KL koolil kasutada.

Minu sissiharjutustel on kasutatud raadio teel distantslõhkeseadmeid. Elektridetonaatori asemel välklamp.

Kui välklamp sähvatab sõidugi kohal, siis sai tabamuse - ka M14 miini ja elektridetonaatoriga. On saadud väga hästi tabamusi palju suurematelgi sõidukiirustel kui ülalmainitud 40 km/h. Isegi 80 km/h sõiduauto pihta näiteks Tallinn-Tartu maantee ääres ja paljudel teistel kohtadel.
DL-seadmed.JPG

Ma olen väga kahtlev selles, et maanteekiirusel sõitvale autole saab M14ga külje pealt pihta - sul on 0,2 sekundiline ajaaken lasu tegemiseks (auto liigub 90km/h =25m/s ja pikkus 5m). Suurema tõenäosusega läheb miin mööda. Kui sihtida miin piki kurvi, siis saab seda ajaakent suurendada, aga niisama tee kõrvalt (risti teega) lõhata tähendab suure tõenäosusega mööda laskmist.

Mul on õnnestunud seda fotomiini kasutada ja selgus, et tabada polegi nii lihtne nagu tundub.

[kert122]

mina väldiks igasugust raadiosidet ja signaale ja lõhkaks traadiga, see on lollikindel, ei kiirga ja seda maha suruda ei saa.
juhtimise jaoks saab siss käia kord ööpäevas postkastis ja võtta oma frago ära.
traadi valik on oluline, ja lõhkemasin on oluline, takistused tuleb välja arvutada.
ja kus on öeldud, et originaalboole peaks kasutama? bool on teatud suurusega ja kaaluga, milleks seda kasutut kolkarat op alale tassida?
loov lähenemine ja kriitiline mõtlemine on osa inimajust, seda võib julgelt kasutada.

kõrgem üksus saab sissidele anda raamkäsu, kus on tegutsemise aeg piiratud, kaks nädalat on see ala sissidele, omadele üksustele keelatakse see ala ära, sest kooskõlastusi teha ei saa, ja sinna minek on eluohtlik kuni käsus öeldud ajani.
kõrgem üksus saab sissidelt vastutusala servas ühe postkasti, kus käib infot korjamas, kord 24h jooksul, või siis saab kõrgem üksus kokku kord teatud aja tagant kindlas kohas mingi sissiüksuse ülemaga, ja briifivad ja debriifivad.

kokkuvõtvalt, kui loobume juba ette raadiosidest, siis sigint teeb tühja tööd ja me ei pea kulutama enda energiat vastumeetmete loomiseks ja pettetööks, vaid saame keskenduda olulisele, mitte luua endale riske, millega siis tegelema hakata. Lihtsus,nahhaalsus(reaalsuse ja ohutunnetuse piirides) ja loovus, ma ei tea, kas on vaja keerulisemaks ajadagi.

[Chupacabra]

Vastavalt olukorrale muidugi aga kui toimub varitsus, siis vastane teab et siss on alas, lühike raadiosignaal ei muuda midagi. Distantslõhkeseade annab distantsi vastasest ja tõstab sellega ellujäämisvõimalust.

[kert122]

Ma olen väga kahtlev selles, et maanteekiirusel sõitvale autole saab M14ga külje pealt pihta - sul on 0,2 sekundiline ajaaken lasu tegemiseks (auto liigub 90km/h =25m/s ja pikkus 5m). Suurema tõenäosusega läheb miin mööda. Kui sihtida miin piki kurvi, siis saab seda ajaakent suurendada, aga niisama tee kõrvalt (risti teega) lõhata tähendab suure tõenäosusega mööda laskmist.

ma olen väga kahtlev, et siin jutt üldse sõjateatrist käib, siss saab maastikku kujundada, varistada teedele puid, tekitada üleujutusi, lõhkuda teekatet jne jne, oleneb palju aega ja vahendeid on.

aga okei, 90km/h, ülioluline sihtmärk, 90km/h, ehk siis mingi kergem masin, mis seda kiirust arendab ja ma saan sellise ülesande.

m13, ärme väga larista, 2tk, sektorite servad paneme kokku, miinid ühe nupu alla, ma sihin sektori serva mingile orientiirile, ja kui ma äkki tean juhtumisi m13 sektori laiust 30m kaugusel teest, siis ma korrutan selle miinide arvuga ja ma ei kahtle, et see ülesanne oleks vabalt täidetav.

[kert122]

Vastavalt olukorrale muidugi aga kui toimub varitsus, siis vastane teab et siss on alas, lühike raadiosignaal ei muuda midagi. Distantslõhkeseade annab distantsi vastasest ja tõstab sellega ellujäämisvõimalust.

vastasel ei ole selle teadmisega mitte midagi pihta hakata, kui varitsusi on palju ja suurel alal.
ellujäämisvõimaluse puhul ma mängiksin suuna ja maastikuga, aga endiselt traadiga ja distants oleks endiselt objektist nii kaugel ,kui võimalik aga pigem on koolkondade lugu.
Ma olen mingid tõekspidamised endale omaks võtnud, palun aksepteerige