Autotehnikateema
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Tegelt nende teise ringi masinate, millel läbisõit enamasti seal 100K taga, on hooldusvajadus tegelikult suurem (remonte arvestamata). Paljud asjad tahavad ajaga rohkem tähelepanu, näiteks Eestis 100K sõitnud autodel on rattapidurite jupid juba korralikult roostes ja selleks, et need normaalselt funkaks ega takerduks kuskile rooste taha, tuleb neid minimaalselt kord aastas terasharjaga nühkida, puhtaks puhuda ja värske keraamilise (või hädaga vask-) pastaga uuesti kokku panna, et jupid liiguks vabalt.
Eriti tundlikud on selles osas need ühe kolviga liugsupordid, mille korrektne töötamine sõltub eriti kõvasti vajalikke juppide liikumisest (ja peale pidurduse lõppu pidurite vabastamisest). Vastasel juhul hakkavad pidurid jääma peale, mis kulutab asjata klotse-kettaid ja põhjustab ebaühtlast pidurite võtmist, mis tagab probleemid ülevaatusel (10+ a vanuses tuleb ju iga aasta käia, kaubikutega tuleb iga aasta käia juba 4a vanusest alates).
Kui see esimene 3-5a ja 100K on läbi aetud hooldusest üle lastes, siis palju õnne värskele teisele omanikule, rahakulud paistavad. Selles vanuses võiks ka loobuda "eluaegsetest" õlidest ja taolisest marketingi mürast, mootori õli tuleb vahetad 1 kord aastas minimaalselt, transmissiooniõlid ehk üle 3 mootori õlivahetuse ja 2-3 aasta takka võiks vahetada ka pidurivedeliku ja ehk juba ka jahutusvedeliku. Kui viimast ei viitsi nii tihti teha (hirmus ladistamine), siis ostke kallim "longlife" jahutusvedelik, ehk 5a veab välja.
Eriti tundlikud on selles osas need ühe kolviga liugsupordid, mille korrektne töötamine sõltub eriti kõvasti vajalikke juppide liikumisest (ja peale pidurduse lõppu pidurite vabastamisest). Vastasel juhul hakkavad pidurid jääma peale, mis kulutab asjata klotse-kettaid ja põhjustab ebaühtlast pidurite võtmist, mis tagab probleemid ülevaatusel (10+ a vanuses tuleb ju iga aasta käia, kaubikutega tuleb iga aasta käia juba 4a vanusest alates).
Kui see esimene 3-5a ja 100K on läbi aetud hooldusest üle lastes, siis palju õnne värskele teisele omanikule, rahakulud paistavad. Selles vanuses võiks ka loobuda "eluaegsetest" õlidest ja taolisest marketingi mürast, mootori õli tuleb vahetad 1 kord aastas minimaalselt, transmissiooniõlid ehk üle 3 mootori õlivahetuse ja 2-3 aasta takka võiks vahetada ka pidurivedeliku ja ehk juba ka jahutusvedeliku. Kui viimast ei viitsi nii tihti teha (hirmus ladistamine), siis ostke kallim "longlife" jahutusvedelik, ehk 5a veab välja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Meil on vaba riik ja igaühel on võimalus olla nii rumal kui soovib ja kuulata esinduse marketingijuttu nii palju kui soovib.
Tõsisemaks minnes aga eespool kirjutasin - pange tähele auto käitumist, kui mootor kipub tühikäigul tavalisest rohkem värisema, on enamasti põhjuseks kulunud süüteküünlad. Vanasti sai neid puhastada ja sädevahesid küllalt kaua sättida (kunikes keskelektrood hävis), täna hästi enam ei saa. Kui aga probleemi ei ole, sõitke terviseks ja ärge muretsege. Aga kui väriseb, siis pidage meeles, et uued süütepoolid on 10 korda kallimad kui uued küünlad.
Muide sama jutt käib ka diisli eelsüüteküünalde kohta - neid võiks vahetada profülaktiliselt ikka varem kui autotootja marketingitädid "soovitavad", nii väldite kulukaid plokikaane remonte, kui ühel hetkel veateate ilmumisel selgub, et "eluaegsed" küünlad tuleb ikkagi vahetada ja need on nii kõvasti plokikaanes kinni, et kaan katki läheb. Näiteks nendel legendaarsetel mersude diislite, millega aeg ajalt plokikaasi lõhutakse, kehtib selline soovitus (mida esindus muidu ei nõua), et regulaarselt tuleks vahetada nii eelsüüteküünlaid kui pihustite tihendusseibe, et säästa ennast mitme tuhandesest remondist. Sama käib ka süüteküünalde kohta, mis liiga kauaks plokikaande jäävad, sest terasel on kombeks alumiiniumi sisse kinni jääda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 1040
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Vantide internetiruumis ringi kooserdades sattusin õige veidra liikuri otsa.
https://www.youtube.com/watch?v=UdEd4_dYRis
Saage tuttavaks vantide perestroika järgse autotööstuse originaalprojekt: motokäru "Kinešma" kogu oma "hiilguses"!
Invaliididele. Tõtt öelda pole seda elajalooma mina küll elusast peast näinud,
isegi pildi peal mitte. Toodetigi seda isendit ca 350 eksemplari ainult. Panin siia selle jupikese meelahutuse mõttes, lihtsalt lõbusaks vahepalaks tõsise nagistamiste vahele. Vene keele oskajad on muidugi eelisseisundis.
PS Mootorivalik vapustav, enamvähem kõik mis tollal kättesaadavast aiste vahele mahtus. Filmis ära märgitud isendil on all jänkidemaal toodetud 4- taktiline muruniiduki mootor.! 
Seal kanalil on veel üht teist huvitavat. Nt БРДМ- 1, millisega sai ise kah vene kroonus pisut ringi kärutatud. Ütleksin et
et BTR-60PB oli ikka mugavam elajas! 
https://www.youtube.com/watch?v=UdEd4_dYRis
Saage tuttavaks vantide perestroika järgse autotööstuse originaalprojekt: motokäru "Kinešma" kogu oma "hiilguses"!




Seal kanalil on veel üht teist huvitavat. Nt БРДМ- 1, millisega sai ise kah vene kroonus pisut ringi kärutatud. Ütleksin et


Viimati muutis krijgsvolk, 17 Okt, 2023 21:44, muudetud 1 kord kokku.
Re: Autotehnikateema
Jeesus küll, kaptenihärra.Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Okt, 2023 19:25 Tegelt nende teise ringi masinate, millel läbisõit enamasti seal 100K taga, on hooldusvajadus tegelikult suurem...
Kui see esimene 3-5a ja 100K on läbi aetud hooldusest üle lastes, siis palju õnne värskele teisele omanikule, rahakulud paistavad. Selles vanuses võiks ka loobuda "eluaegsetest" õlidest ja taolisest marketingi mürast, mootori õli tuleb vahetad 1 kord aastas minimaalselt, transmissiooniõlid ehk üle 3 mootori õlivahetuse ja 2-3 aasta takka võiks vahetada ka pidurivedeliku ja ehk juba ka jahutusvedeliku. Kui viimast ei viitsi nii tihti teha (hirmus ladistamine), siis ostke kallim "longlife" jahutusvedelik, ehk 5a veab välja.

Sinu loogika kohaselt ei peaks ma eriti oma 1999 a Vito ja 2006 aasta Colti (mis tegelikult on MB Smart Forfour) alt eriti üldse välja saamagi. Rääkimata 30 a vanast Nissan Patrolist läbisõiduga - allah halasta - 720k. Õli vahetades ajan auto tõstukile ja vaatan terava pilguga kõik muu ka üle, õlivälp on 15k ja kastil-transmissioonil 100k. Pidurid käin jah korra aastas üle, aga suuremat lammutamist-puhastamist - määrimist küll ei korralda, kui asi otseselt kahtlane ei tundu. Ja kõik sõidavad, aastane läbisõit kokku ca 50k.
Eelsüüteküünla saab alati välja puurida. Mul on kümne aasta jooksul üks õnnestunud puruks keerata ja seegi jäi vahetamata, kuna käivitamisele olulist mõju ei avaldanud. -10-st allapoole käivitades lonkas kümmekond sekundit ja kõik. Auto suri enne roostesurma.Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Okt, 2023 19:30 Muide sama jutt käib ka diisli eelsüüteküünalde kohta - neid võiks vahetada profülaktiliselt ikka varem kui autotootja marketingitädid "soovitavad", nii väldite kulukaid plokikaane remonte, kui ühel hetkel veateate ilmumisel selgub, et "eluaegsed" küünlad tuleb ikkagi vahetada ja need on nii kõvasti plokikaanes kinni, et kaan katki läheb. Näiteks nendel legendaarsetel mersude diislite, millega aeg ajalt plokikaasi lõhutakse, kehtib selline soovitus (mida esindus muidu ei nõua), et regulaarselt tuleks vahetada nii eelsüüteküünlaid kui pihustite tihendusseibe, et säästa ennast mitme tuhandesest remondist. Sama käib ka süüteküünalde kohta, mis liiga kauaks plokikaande jäävad, sest terasel on kombeks alumiiniumi sisse kinni jääda.
Aga mis pihustitesse puutub ja veel mõnda asja, siis oma kogemus MB-ga vägisi viib mõtte selleni, et sakslastel oleks mingit Aadu-sarnast tüüpi veidiks ajaks pukki vaja, kes mõne saasta tootva inseneri ning biolagunevaid juhtmeid ja autovärviks vesivärve kasutava asjapulga sabotaaži eest seina äärde paneks. Teistele hoiatuseks.

Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Autotehnikateema
Pidurite teema on aktuaalne küll, eriti tagumise oma.
Sõltuvalt süsteemidisainist, sitem või parem, jäävad klotsid 2 aastaga pesades kinni. Sitema disainiga ka liugurid(Nissan).
Mitu aastat tagasi oli Autolehes teema et 120k sõitnud viimase gen Sonatal tuli tagumised supportid välja vahetada, sest on kinni jäänud. Kuidas on see üldse võimalik on, kui hooldusintervall näeb ette pidurike hoolet. Või tehakse ainult visuaalset kontrolli? ahh käib küll. Korralikult tehes läheb ca 1-1,5h et ring peale teha. Support maha, kontlollida lugureid, klotsikandur maha, klotsi kontaktpinnad puhtaks viiliga nii klotsil, kui ka kanduril. Kerge määrdega klotsi kontaktpinnad kokku ja kõik tagasi.
See keemia, mis tänavatele pannakse, läheb iga aastaga hullemaks ja sealt ka need põhjaalused probleemid.
Kui vaadata Wampiiroja autotoomise seiklusi, siis tõdetaksegi, et pikk eesti ajalugu ei ole enam uur eelis just meie talvede pärast. Kui 15a vana läänest toodud masin näeb põhaalt välja nagu uus. Kindlasti on neil muid vigu, aga just kere seisukord.
Sõltuvalt süsteemidisainist, sitem või parem, jäävad klotsid 2 aastaga pesades kinni. Sitema disainiga ka liugurid(Nissan).
Mitu aastat tagasi oli Autolehes teema et 120k sõitnud viimase gen Sonatal tuli tagumised supportid välja vahetada, sest on kinni jäänud. Kuidas on see üldse võimalik on, kui hooldusintervall näeb ette pidurike hoolet. Või tehakse ainult visuaalset kontrolli? ahh käib küll. Korralikult tehes läheb ca 1-1,5h et ring peale teha. Support maha, kontlollida lugureid, klotsikandur maha, klotsi kontaktpinnad puhtaks viiliga nii klotsil, kui ka kanduril. Kerge määrdega klotsi kontaktpinnad kokku ja kõik tagasi.
See keemia, mis tänavatele pannakse, läheb iga aastaga hullemaks ja sealt ka need põhjaalused probleemid.
Kui vaadata Wampiiroja autotoomise seiklusi, siis tõdetaksegi, et pikk eesti ajalugu ei ole enam uur eelis just meie talvede pärast. Kui 15a vana läänest toodud masin näeb põhaalt välja nagu uus. Kindlasti on neil muid vigu, aga just kere seisukord.
Re: Autotehnikateema
Insenere ei maksa sellistel kaasustel küll enamasti süüdistada. Nemad projekteerivad asju ning valivad materjale niivõrd hästi kui siidilipsude ning ilusate ülikondadega direktorid ja ökonomistid oma suurkorporatsioonide klaasist kõrghoonete ülemiste korruste kabinettidest neile ette kirjutavad.Aga mis pihustitesse puutub ja veel mõnda asja, siis oma kogemus MB-ga vägisi viib mõtte selleni, et sakslastel oleks mingit Aadu-sarnast tüüpi veidiks ajaks pukki vaja, kes mõne saasta tootva inseneri ning biolagunevaid juhtmeid ja autovärviks vesivärve kasutava asjapulga sabotaaži eest seina äärde paneks. Teistele hoiatuseks.![]()
Ja pidurite hoolduse vajadus teatud mudelitel meie kliimas on ka täiesti vajalik. Enda pereautol, 2007 MB Vitol tuleb tagapidureid igal aastal enne ülevaatusele minekut lahti võtta ning hooldada, eriti õnnetu on seisupidur. Kuskil Kesk-Euroopas võivad nad toimida paremini aga meie soolatatud talvised teed on sellele "Saksa rauale" liiast.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Väike korrektuur:Mopple kirjutas: ↑18 Okt, 2023 11:54 ...
Insenere ei maksa sellistel kaasustel küll enamasti süüdistada. Nemad projekteerivad asju ning valivad materjale niivõrd hästi kui siidilipsude ning ilusate ülikondadega direktorid ja ökonomistid oma suurkorporatsioonide klaasist kõrghoonete ülemiste korruste kabinettidest neile ette kirjutavad.
...
1. Tänapäeval eeldatakse ka insenerilt suht korralikult riides käimist. Smart casual on suhteliselt miinimum.
2. Need direktorid ja ökonomistid vastutavad muu hulgas ka selle eest, et firma suudaks pärast inseneridele palga maksmist ka kasumisse jääda.
Ettevõtte on juhtimine on pagana keeruline. Eriti suurettevõtte puhul. Märksa keerulisem, kui pihusti projekteerimine.
Re: Autotehnikateema
Akf KiloTango solvus nüüd küll asjatult minu posti peale!
Ma võtsin tema tsitaadi, sest seal oli ilus kujundlik (allajoonitud) näide sellest, miks meil sageli autodega jamad on - kasutaja hoolimatusest.
Ma ei viidanud kordagi akf-i enda ja minu kommentaari seosele.
Minu lisaks toodud näide elust toonitas porobleemi algust juba esmaste kasutaja juures, mis hiljem loomulikult kandub edasi!
Peace!
Ma võtsin tema tsitaadi, sest seal oli ilus kujundlik (allajoonitud) näide sellest, miks meil sageli autodega jamad on - kasutaja hoolimatusest.
Ma ei viidanud kordagi akf-i enda ja minu kommentaari seosele.
Minu lisaks toodud näide elust toonitas porobleemi algust juba esmaste kasutaja juures, mis hiljem loomulikult kandub edasi!
Peace!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Autotehnikateema
TeslaBjörn ka 10aastat ja aku
https://www.youtube.com/watch?v=Cvu4PVnduWg
https://www.youtube.com/watch?v=Cvu4PVnduWg
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
See video ei tõesta nüüd küll midagi, kuna tegemist on teadliku testiga:ahto42 kirjutas: ↑19 Okt, 2023 11:51 TeslaBjörn ka 10aastat ja aku
https://www.youtube.com/watch?v=Cvu4PVnduWg
1. Iga vähegi kõrvadega inimene teab, et liitiumioon akut ei maksa päris nulli lasta. Eriti vana akut.
2. Antud puhul sõideti autoga edasi pärast seda, kui aku mahtuvuse näitaja oli nullis, minnes teadlikult testima puhvrit.
3. Tegemist on üksikujuhtumiga.
4. Aku ei surnud ära, vaid võttis elektrit laadijast vastu.
Re: Autotehnikateema
Ja vabandan, läksin pealkirja õnge, ei jõudnud ise veel täit videot vaadata
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Kõike saab välja puurida ja lõpeks saab ka uue plokikaane kuskilt sebida, ainult sellised võtted peaks olema erandlikud ja tegelikult viitavad laisavõitu hooldamisele. Kui need küünlad viitsida iga 2-3 aasta või 2-3 õlivahetuse takka korra välja keerata ning kõrgtemperatuurilise vaskpastaga määrituna tagasi keerata, siis vast pole eluaeg vaja midagi puurida. Kui mõni küünal lahkub, siis saab selle probleemita kätte, mitte pole vaja midagi välja puurida või plokikaant remontida.elsüüteküünla saab alati välja puurida. Mul on kümne aasta jooksul üks õnnestunud puruks keerata ja seegi jäi vahetamata, kuna käivitamisele olulist mõju ei avaldanud. -10-st allapoole käivitades lonkas kümmekond sekundit ja kõik.
Hooldamine on lihtsalt palju odavam kui remontimine, kuigi jah oodata kuni miski asi elust lahkub, on muidugi mugavam.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Ilmsete kahjurite nimekirja võiks lisada ka rohelised, kelle sabas autofirmade mainekujundajad üritavad joosta - et näidata enda küllalt suure jalajäljega tootmist "rohelisena". Nagu ikka, kahjustavad sellised sümboolsed pisiparandused tuntavalt toote omadusi, kuid roheline efekt on.....nagu tavaliselt, kahtlane.Kilo Tango kirjutas: ↑18 Okt, 2023 12:07
Väike korrektuur:
1. Tänapäeval eeldatakse ka insenerilt suht korralikult riides käimist. Smart casual on suhteliselt miinimum.
2. Need direktorid ja ökonomistid vastutavad muu hulgas ka selle eest, et firma suudaks pärast inseneridele palga maksmist ka kasumisse jääda.
Ettevõtte on juhtimine on pagana keeruline. Eriti suurettevõtte puhul. Märksa keerulisem, kui pihusti projekteerimine.
Üks selline praktiline näide on vesilahustuvate kerevärvide kasutuselevõtmine (mis pole lahustipõhistega kaugelt sarnase vastupidavusega) ning nagu sellest veel vähe oleks, kruntvärvimise lõpetamine (pealisvärv lastakse otse tsingitud kere peale). Tulemuseks on autod, mille kerevärv suuremat koormust saavatest kohtadest on lahkunud juba mõne aastaga. Näiteks minu tööauto on toodetud 2017 ja läbisõit on 127 000 km uste alumistest nurkadest on kerevärv lahkunud selliste 4x4 cm suuruste aladena, tsink särab vastu. Pean järgmine aasta uue soetama, et mitte tegeleda värvimisega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Rumala autoomaniku enesehinnangut muidugi lukksepa pandud "kuldne määre" küünlal tõstab oluliselt aga kas keegi on näinud kasvõi ühe automootoritootja remondijuhendis, et "põlemiskambris asuvatel keermetel" on lubatud kasutada vaseosakestega määret?Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Okt, 2023 9:24 .... Kui need küünlad viitsida iga 2-3 aasta või 2-3 õlivahetuse takka korra välja keerata ning kõrgtemperatuurilise vaskpastaga määrituna tagasi keerata, siis vast pole eluaeg vaja midagi puurida. ...
Oma auto mootorit hoidev autoomanik ise ei kasuta sellist määret oma mootori küünalde määrimiseks!
Elektriühendustel (akuklemmid, jne.) ei tohi üldse kasutada tahkete osakestega määret.
Aktiivsetel metallipindadel (alu, vask, tsink, jne.) tekib aktiivses keskkonnas elektrokeemiline korrosioon, mis halvendab kontak- ja tihendustpindade kvaliteeti edasise ekspluatatsiooni käigus.
Kui küünlapesa sile tihenduspind muutub urbseks ja hakkab laskma läbi põlemisgaase, siis sellise küünla keermesse hakkavad sadestuma silindris tekkivad põlemissaadused ja mida aeg edasi, seda raskem on küünalt paakunud keermega pesast välja keerata.
Kui klient ise usub, et "kuldmääre küünlal" mõjub mootorile hästi, siis lukksepp paneb seda hea meelega, sest see toiming tagab lukkseppadele jätkuva sissetuleku.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Autotehnikateema
Kui on soov pidada kaasaegset, õhukese värviga autot pikemalt kui 4 aastane liisuperiood, siis on mõistlik kõik alumised ääred ja muud riskikohad katta üle, tootja poolt lubatud 7 aastase kasutusajaga 3M kivikaitse teibiga.Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Okt, 2023 9:46 ...
Üks selline praktiline näide on vesilahustuvate kerevärvide kasutuselevõtmine (mis pole lahustipõhistega kaugelt sarnase vastupidavusega) ning nagu sellest veel vähe oleks, kruntvärvimise lõpetamine (pealisvärv lastakse otse tsingitud kere peale). Tulemuseks on autod, mille kerevärv suuremat koormust saavatest kohtadest on lahkunud juba mõne aastaga. Näiteks minu tööauto on toodetud 2017 ja läbisõit on 127 000 km uste alumistest nurkadest on kerevärv lahkunud selliste 4x4 cm suuruste aladena, tsink särab vastu. Pean järgmine aasta uue soetama, et mitte tegeleda värvimisega.
58 eri tooni:
https://www.3m.com.ee/3M/et_EE/p/d/v000060884/
https://www.google.com/search?q=3m+scot ... gBEAI#ip=1
Läbipaistev, mis sobiks ka tuledele, on loomulikult kallim:
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/r ... -100mm-25m
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist